Kuidas parkett meieni jõudis?

Parkettpõranda ajalugu algab 16 sajandist Prantsusmaal. Kus käsitöölised hakkasid erinevaid geomeetrilisi mustreid puitlippidest kokku sobitama. Parkett on nime saanud prantsuse keelsest terminist “parquetry”, mis tähendab väikest kambrit/ruumi. Selline nimi pandi, sest algselt oli eesmärk kasutada puitpõrandat marmori ning kivipõrandate asemel, kuna need põhjustasid pikaajalist kahju puitkarkassile. Parketi jaoks oluline ajahetk on 17. sajandil, kui Prantsusmaa kuningas Louis XIV lasi kavandada Versailles' i lossis paraadruumidesse tõeliselt luksuslikult parketid.

18-19. sajand oli see hetk, kui parkett hakkas levima üle kogu Euroopa sealhulgas ka Eesti aladele. Eestis on 19. sajandist tehtud parkettpõrandatest alles vaid Riisipere ja Udriku mõisas olevad põrandad. Mõlemaid mõisa põrandaid võib iseloomustada keeruka mustri ja luksusliku puitmaterjaliga, mis olid sel ajal mõisate põrandatele omased. 19-20. sajandi vahemikku võib pidada Eestis parkettpõrandate kuldajaks, sest siis hakkasid parketid levima ning ka erinevad tehnikad arenema. 

Mis tüüpe parkette üldse olemas on?

Naturaalparkett on kvaliteetne ning praktiline lahendus, kerge paigaldada ning hooldada. Sarnaneb puitpõrandale ja talub hästi ka põrandakütet. 

Laminaatpõrand on hästi mitmekülgne just oma suure mustri valiku poolest. Suur mustri valik tuleneb, aga sellest, et pärast töötlemist pannakse peale dekoratiivpaber. Laminaatparkett on väga vastupidav ning sobib hästi põrandaks, kus on tihe liikuvus. 

Ka spoonparkett on vastupidav, lihtsasti paigaldatav ning hõlbus hooldada. Ta on naturaalselt kaunis, kuid meeldivalt soe ning kannatab isegi tikk kontsadel käimist. Spoonparketi puhul ei pea kartma põrandakütte pärast, sest seda talub parkett väga hästi. 

Vinüülparkett on tuntud oma vastupidavuse poolest kulumisjälgedele. Ei vaja tihedat hooldust ning talub niiskust paremini kui näiteks laminaat- või puitparkett. Vinüülparkett summutab hästi heli ja hoiab hästi soojust. 

Liistparketti paigaldatakse pigem mõisatesse, kus muster on sageli väga luksuslik. Liistparkett on üks kallimaid, küll aga hästi vastupidav, seetõttu parketi kallis hind tasub end kindlasti ära. 

Mosaiikparkett sobib ideaalselt põrandaküttele. Õhuniiskus ning temperatuuri kõikumine mosaiikparketti väga ei mõjuta. 

Sellega aga parkettide valik veel ei lõppe. Parkette on olemas tegelikult veel rohkemgi, sest neid on võimalik valmistada väga erinevatest puitudest. Võib teha näiteks tammest, pähklipuust, kirsipuust, männist, vahtrast ning miks mitte bambusest, mis on ühed enimkasutatud ja tuntumad valikud. Loe ka teiste põrandakattematerjalide kohta siit.

Mis on parkettpõranda plussid ja miinused?

Parkettpõranda plussid on:

• Vastupidav
• Naturaalparkett on keskkonnasõbralik
• Laminaatparketi hooldamine lihtne
• Hea soojusisolatsioon
• Dekoratiivne 
• Suur mustrivalik 

Miinus poolel:

• Erinevate materjalide hinnad varieeruvad oluliselt
• Naturaalparkett vajab regulaarselt uuendamist ja hooldamist
• Raskemad mööbliesemed võivad parketti kergelt kriimustada

Eks nii nagu igal põrandakattel on ka parketil omad plussid ja miinused. Parkett on tegelikult ääretult populaarne põrandakate, mida leidub pea igas kodus. 

Kuidas paigaldada ja viimistlus?

Parketi paigaldus on kindlasti üks keerulisemaid põrandakatte paigaldusi. Enamjaolt seda ise teha ei taheta ja osata mistõttu palgatakse selleks spetsialist. Juba eeltöö tundub keeruline, sest parketi puhul on oluline, et jälgiksid niiskuse taset - seda, et täitematerjal oleks ära kuivanud. Pead arvestama paisuvuukidega, sest õhuniiskuse korral kate paisub või tõmbub kokku. Ka pead jälgima, et aluspõrand oleks äärmiselt tasane.

Samuti on sul paigalduseks vaja erinevaid tööriistu, mis võivad pärast lihtsalt vedelema jääda. Parkett on üpris nõudlik ka paigaldamise ajal, mistõttu algajale paigaldajale on see kindlasti korralikuks peavaluks ning igaüks ei pruugigi sellega hakkama saada, mistõttu ongi oluline palgata omale kogemustega spetsialist. 

Pärast paigaldust tuleb parketti lihvida ja viimistleda. Kui oled selleks spetsialisti palganud, siis lihvimise kui ka esimese õlitamise pärast muretsema ei pea. Küll aga vajab parkett kordus õlitamist ja just sellepärast peatume sel teemal pikemalt ka meie.

Põrandat on võimalik viimistleda õli, vaha ja lakiga. Lakitud põrand on selles mõttes lihtsam, et on võib vastu pidada lausa kümmekond aastat. Halvem pool on lakkimisel see, et lakile ei saa teha kohtparandusi, kui tahad midagi parandada pead kogu laki maha lihvima. Õliga aga seda probleemi ei ole, teisest küljest ei ole õli nii vastupidav kui lakk. Õlitamist tuleks korrata 1-2 korda aastas või kui tegemist on ruumiga, kus toimub suur liikuvus, siis isegi kuni 4 korda aastas. Vaha soovitatakse panna 2 nädalat pärast õlitamist. See moodustab põrandale märgumatu kihi. Vahatatud põrand nõuab ka vähem hooldust. 

Eks igal viimistlusvahendil on omad head ja vead. Kindlasti konsulteeri enne spetsialistiga, et milline viis just Sinu eluolude ja sellest sõltuvalt parketile sobib. Muidu võib juhtuda, et vale hoolitsus võib parketti pigem rikkuda, kui hooldada. Ka järelhoolduseks võid Sa tegelikult palgata spetsialisti, kui ise seda teha ei soovi. Täpselt nagu parketi paigaldamiseks võid ka järelhoolduseks palgata sobiva spetsialisti. 

Kuidas parkettpõrandat oleks mõistlik hooldada?

Parketi puhul võiks kasutada kuivpuhastuse meetodeid. See tähendab põranda pühkimist harja ja või tolmuimejaga. Kui soovid siiski vett kasutada või mopiga pesta, siis tuleks see hästi kuivaks väänata, et ei tekiks põrandale liigset vett. Liigne vesi teeb põranda tuhmimaks. 

Kuidas leida endale sobiv parkett?

Milline on parketi alumine kiht? See on tegelikult parketi valimisel väga oluline. Mida kallim on alumine materjal seda kallim on ka parkett. Alumine kiht loob parketi vastupidavuse ja tugevuse. 

Kas lõppviimistletud kiht on alati parim? Muidugi on ta selles mõttes hea, et mugav paigaldada ei pea pärast lihvima ja viimistlema ja mis kõige olulisem see on odavam. Lõppviimistletud põrandal tuleks silmas pidada seda, et kohtparandusi ei ole võimalik teha. Kui sellega midagi juhtub tuleb tervelt põrandalt õlikiht maha lihvida ning uus peale panna. Kui teha lihvimist ja õlitamist pärast parketi panekut, siis on võimalik tooniga mängida. Seega kokkuvõttes võib lõppviimistletud parkett minna siiski kallimaks.

Parketi valikul on väga oluline, kuhu ruumi soovid seda panna, sest parketid taluvad erinevalt temperatuuri kõikumist või niiskustaset. 

Sama oluline kui on aluskihi on ka tegelikult pealmine kiht. Parketi paksusest sõltub näiteks, kui palju on võimalik lihvida põrandat enne kui see tuleb välja vahetada. Osad parketid on nii õhukesed, et neid ei olegi võimalik lihvida näiteks spoonparkett. 

Ära karda paluda spetsialisti abi. Arvatakse, et spetsialisti palkamine teeb justkui kõik palju kallimaks, et lihtsam on ise teha. Tegelikult see nii aga ei ole, kuna parketi panek on tõesti päris mahukas töö ja vajab ka oskusi ning erinevaid tööriistu, mille soetamine võib minna kallimaks kui spetsialisti palkamine. Kui Sa ei tea, milline parkett Sinu majapidamisse või aluspõrandaga sobib, siis kogenud spetsialist aitab Sind selles kindlasti. 

Kokkuvõte

Parkettide valik on äärmiselt lai ja tegelikult on võimalik iga ruumi jaoks leida sobiv lahendus. Parkett on kahtlemata üks populaarsemaid valikuid kodustes tingimustes kui ka büroo hoonetes. Õigesti hooldatud parkett on ka hästi vastupidav ning on kaua ilus.