Palkmaja ehituse tehnoloogia

Palkmaja ehitus vajab spetsiaalseid teadmisi ja oskuseid. Selle ehitus jaguneb üldjuhul kaheks – käsitöö ning tehase ehk element lahendused. Esimese variandi puhul viimistletakse palgid kohapeal ja pannakse krundil kokku. Moodul lahenduste puhul valmivad palgid tehases ja hoone seinad pannakse vähemalt osaliselt tehases kokku ning tuuakse seejärel krundile, kus need omavahel ühendatakse. Põhjamaades kasutatakse palkmaja ehituseks enamasti mändi ja kuuske.

Palkmajade puhul kasutatakse palkide ühendamisel spetsiaalseid tehnikaid, mis hoiavad ära soojakadu, putukate sissetungi ja moodustavad hoone terviku. 

Läbi ajaloo on kasutatud mitmeid erinevaid tehnikaid ehk tappe – sh sadultapp, järsknurk, kalasabatapp. Tapid ehk nurgaseotised on palkmaja konstruktsiooni ühed kõige olulisemad osad. Üks levinumaid ja kvaliteetsemaid tänapäeval on norra tapp – palgid on ruudukujulised ning väga tihedalt seotud. Samuti on tuntud vene ehk käsitsi korjatud ümarad palgid ja kanada tapp – nurgaliigend, trapetsikujuline lõikepunkt. Tappide puhul on kõige olulisem, kui tihedaks jäävad liitekohad.  

Palgid ühendatakse tapitehnikaga ja lisatakse n-ö salapulgad palkide kindlustamiseks. Lisaks kasutatakse roostevabu kinnitusdetaile ja Eesti kliimas õlisid ja muid vahendeid, mis kaitsevad külma, temperatuuride suure muutuse ning kahjurite eest.

Põhiplaanis peaks sisalduma:

• Suurus ning katusematerjal,
• Ruumiplaan – ära unusta panipaiku!
• Ilmakaared ning ilmastik,
• Elektrikaablid,
• Kanalisatsioon,
• Küttesüsteem,
• Vundament,
• Äravool,
• Aknad ja uksed,
• Viimistlusmaterjalid.

Mida teada?

Kui planeerid ehitada palkmaja esmakordselt siis tuleb kindlasti leida kogemustega koostööpartnerid. Palkmajad vajavad eriteadmisi ja lahendusi. Professionaalid kiirendavad protsessi ja teevad kogu ehituse efektiivsemaks.

• Koos projekteerimisega ja ehitusega võtab palkmaja valmimine keskmiselt aasta.
• Kui põhiprojekt on põhjalikult koostatud ja läbimõeldud, sh vundament, katus, aknad-uksed jms, seda kiiremini ning soodsamalt kulgeb maja kokkupanek.
• Kui planeerid palkmaja, tuleks planeerida koos sellega ka juba katus, vundament, aknad jms. Jooksvalt protsessid tekitavad üldjuhul takistusi, maja jääb ajahätta jne.
• Kui maja asub mere ääres, tuleb tuulepoolsed seinad kindlustada lisakaitsega – palk on väga vastuvõtlik liigniiskusele ning soolale.
• Mõned tobedad vead, mida ei arvestata palkmaja planeerimise käigus – tualeti äravool jääb palkseina, planeerimata elektrijuhtmed jooksevad mööda palki, ventilatsioonitorud, mis paigutatakse palgi peale, ei arvestata vihmavee äravoolu ning drenaažidega jne.
• Palkmaja katus tuleb peale panna võimalikult kiiresti, et niiskus ei pääseks palkidesse – ka viimistletud puit on siiski vastuvõtlik näiteks seenele või kahjuritele. Lõplik viimistluskiht pannakse peale alles pärast palkmaja kokkupanekut.
• Palkmaja ehitusel kasutatakse vaid kuivatatud palke. Niiskussisaldus peab jääma alla 20%. Kui tegemist on niiskemate palkidega, tuleb neid spetsiaalselt kuivatada.
• Kõik palkmajad kuivavad pärast kokkpanemist veel 2-3 aastat, mille käigus tõmbuvad palgid kokku ja maja vajub. See on palkmaja puhul paratamatu ja iga spetsialist arvestab, et maja võib kuni 7cm vajuda.
• Kuna palkmaja puhul ei kasutata lisaisolatsiooni või fassaadimaterjale, siis tuleb palki õigesti viimistleda ning hooldada. Viimistluskihina kasutatakse enamasti tõrvaõli vms looduslikku materjali, mis jätavad naturaalse mulje.
• Nagu iga maja ehitusel, peaks objektil kindlasti olema tööjärelevalve. Mõnikord seda ei tehta, et kulusid kokku hoida, kuid see võib osutuda kokkuvõttes kallimaks. Kvaliteetse tulemuse tagamiseks ja hilisemate ebameeldivate üllatuste vältimiseks tasuks palgata ka järelevalve.
• Kuigi Eestis on kümneid häid palkmaja pakkujaid, tee kindlasti koostööpartnerile enne lepingute sõlmimist taustauuring.
• Kui palkmaja on valmis, soovitatakse esimesed kuud hoida kuni 15C soojust, et puit liiga kiiresti ei kuivaks.
• Kindlasti pead juba enne palkmaja ehituse algust tutvuma hoolduskulude ja palkmaja hooldamise nõuetega. Palk vajab põhjalikku hooldust umbes iga 2-3 aasta järel, et meie kliimas hästi kesta.

Eelised

• Atraktiivne välimus;
• Hubane, kuid luksuslik;
• Mõnusa sisekliimaga;
• Looduslik ja keskkonnasõbralik;
• Väga hea taaskasutusvõimalusega;
• Kvaliteetse paigalduse ning hoolduse puhul peab vastu 100+ aastat;
• Väga paljude võimalustega;
• Palkmaja ei pea olema vaid puiduvärvi – mitmed erinevad värvilahendused;
• Võib osutuda soodsamaks kui kivimaja ehitamine;
• Tehakse ka hübriidlahenduste võimalus – näiteks esimene korrus kivist, teine palgist tapp-lahendustega jne.

Puudused

• Vastuvõtlik niiskusele ning kahjuritele;
• Ei saa ehitada niiskete palkidega ja ehitusvead;
• Vajab häid teadmisi ja oskuseid;
• Kui puit liiga kiiresti kuivab, tekivad palki suured praod;
• Vajab regulaarset hooldust, mis on üsna kulukas.

Kokkuvõtteks

Palkmaja on "sõbralik" ja stiilne kuid selle ehitamine vajab meistri teadmisi ning kogemusi. Kui soovid ehitada palkmaja tuleb kindlasti leida kogemustega koostööpartner.