Selge on see, et päikeseenergial on tohutu tulevikupotentsiaal. Ka Euroopa Liidu üks eesmärke on suurendada taastuvenergia osakaalu energiatarbimises 2030. aastaks 27%-ni. Seejuures on hea uudis see, et päikeseenergia tootmine tasub ennast ära isegi Eesti jahedas kliimas. See on heaks alternatiiviks võrgust saadavale aina kallinevale elektrile, kuigi talvel on päikesepaneelide tootlikkus suhteliselt madal. Päikesepaneelide paigaldamisega tehtud investeeringute tasuvus sõltub paljudest teguritest, eriti aga valitud paneelidest ning isiklikust elektritarbimisest - kõige kasulikum on toodetud elekter koheselt tarbida. 

Päikesepaneel - mis see on?

Päikesepaneel on päikesemoodulitest koosnev energiaallikas, mis muundab päikeseenergiat elektrienergiaks. Paneeli väikseim osa on fotoelement, millest kokku ühendades moodustatakse päikesemoodulid ja neist omakorda päikesepaneelid ning päikesepaneelide kokku ühendamisel saadakse terved paneelsüsteemid. Saadav elektrivool sõltub paneeli valgust neelava pinna suurusest ja elemendi ehitusest. Paneelid muudavad päikesekiirguse alalisvooluks. Paneelide all on mikroinverter, mis muundab päikesepaneelist tuleva alalisvoolu majapidamises kasutatavaks vahelduvvooluks. Inverterite abil on võimalik ka tuvastada tootmise efektiivsust ja võimalikke probleeme.

Päikesepaneel vajab elektrienergia tootmiseks päevavalgust, mitte aga tingimata päikesepaistet. Seetõttu toimub energia muundamine ka siis, kui ilm on jahe või isegi kergelt pilvine. Jahedapoolne ilm (20C kraadi ringis) on paneelide tööefektiivsuse seisukohast isegi parem kui lõõskav päike, tuul paneelide efektiivsusele erilist mõju ei avalda. Eesti kliimas on siiski talvel päikesepaneelide tootlikkus oluliselt väiksem, sest valget aega on võrreldes suvega palju vähem. 

Päikesepaneeli elueaks loetakse täna keskmiselt 30 aastat, kuid arvestada tuleb, et nende töövõimsus langeb iga aastaga, 30 aasta järel on võimsus 80-85%. Paneelide eluea seisukohast on ülioluline, et need oleksid õigesti paigaldatud, ega satuks pinge alla. 

Päikesepaneel - mida pakutakse?

Tavatarbija jaoks on kõige lihtsam ja levinum variant päikesepaneelide paigaldamine maja katusepinnale. Katusepind peaks sel juhul olema vähemalt 15-kraadise nurga all, ideaalis aga umbes 40 kraadi ja kindlasti tuleb veenduda, et katusekonstruktsioonid on võimelised lisaraskust kandma (raamid ja paneelid on suhteliselt rasked, eelnevalt tuleb välja arvutada päikesepargi kogukaal). Sobiva kalde puudumisel saab paneeli kanduritega vajaliku nurga ka tekitada.

Suurim kasutegur tuleneb lõunapoolsel katusepinnal, aga paigaldatakse ja ida- ja läänepoolsele küljele, põhjakülje kasutegur on kindlasti madalaim, kuid ka sinna võib paneele paigaldada. Päikesepaneele on võimalik paigaldada ka otse hoone fassaadile, kuid see võib rikkuda hoone välisilmet ja ei pruugi olla igal pool lubatud. Samas on toodete valik pidevalt täiustumas ja tegelikult pole päikesepaneel enam ammugi silmatorkav mustjas ruut katusel, vaid hoone välisilmesse hästi integreeritud lahendus, mida ei pruugi tänava tasapinnalt tähelegi panna.

Uue põlvkonna toodetena on turul on ka otse roovitisele kinnituvad tooted, see tähendab, et päikeseelement on integreeritud katusekatte sisse. Olemas on nii päikeseelementidega valtsprofiilis katuseid kui ka katusekive ja eemalt vaadates ei olegi märgata, et katus toodab päikeseenergiat. Seega on lahendus igati esteetiline ja seetõttu lubatud ka piirkondades, kus harilikud kandilised paneelid lubatud ei ole (näiteks linnades miljööväärtuslikud alad). Maapinnale paigaldatav päikesepaneel vajab enda ümber avarust (et ei oleks varju), kuid tänu paremale jahutussüsteemile on maapinnal paiknev paneel tootlikum. Maapinnal saab panna paneeli ka kõige optimaalsema nurga alla.

Päikesepaneelide eelised

Esimesed päikesepaneelid võeti kasutusele 1950. aastatel. Selle ajaga võrreldes on tehnoloogiliselt palju muutunud. Päikeseelementide tootmiskulu on viimaste aastate jooksul jõudsalt vähenenud ja samas on tehnoloogia täiustunud ning efektiivsus tõusnud, mistõttu on see järjest kättesaadavam ja mõistlikum valik ka tavatarbijale. Iseenda tarbeks kuluvat elektrienergiat tootes on võimalik märkimisväärselt elektrikuludelt kokku hoida. Võrguühendusega päikeseenergia süsteemis on võimalik ülejääv elekter võrku tagasi müüa ning puudujäägi korral saab seda sealt siis ka tagasi osta. Lisaks pakub elektritootmine energiasõltumatust. 

Toodetud päikeseenergiat saab salvestada koduse akusalvestussüsteemi abil ja see tagab elektrivõrgust veelgi suurema sõltumatuse, sest aitab välja ka näiteks voolukatkestuse korral. Akusse salvestatud päikeseenergia on tõenäoliselt soodsam kui võrgust ostetav elekter ja sellega on võimalik soodsalt salvestatud elektrit tarbida kallitel tipptundidel, kui päike parasjagu ei paista.

Kuigi paneelide tootmiseks ja transpordiks kulub märkimisväärselt energiat on see siiski keskkonnasõbralikum energialiik võrreldes näiteks fossiilkütusega. Päikesepaneelide eeliseks on ka nende taaskasutatavus peale paneelide eluea lõppu - ligi 90% paneelist (klaas- ja metalldetailid ning pooljuhtmaterjalid) on ümbertöödeldavad. Paneelide tootmine liigub selles suunas, et uued paneelid oleksidki toodetud ümbertöödeldud paneelidest. Päikeseenergia tootmisega ei kaasne ka müra, jäätmeid.

Päikesepaneelide paigaldamiseks tasub uurida ka toetusmeetmete kohta, näiteks Kredexilt. 

Millega peab arvestama

Päikeseenergia kasutamise võit on suurim, kui selle arvelt vähendatakse võrgust ostetavat elektrit. Et seda saavutada, siis kasutada või seadistada nt rohkem elektrit tarbivad kodumasinad päevasel ajal tööle.

Päikesepaneelide paigaldamine on ehitusseadustiku mõistes tehnosüsteemi muutmine, täpsemalt elektrisüsteemi muutmine. Tehnosüsteemi muutmine muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet. Seetõttu tuleb kohalikule omavalitsusele päikeseenergia kogumiseks esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt. Peale ehitustööde lõppu tuleb taotleda kasutusteatis.

Päikesepaneelide tsoonid tuleb projekteerida selliselt, et neile oleks tagatud juurdepääs pääste- ja kustutustööde tegemiseks. Samuti tuleb jälgida, et valitud asukohta ei langeks pidevaid varje. Päikesepaneele tuleb lasta regulaarselt iga kahe kuni kolme aasta tagant (sõltuvalt tootest) hooldada, paneelid võivad vajada ka lihtsalt puhastust (eriti kevadeti peale lume sulamist ja taimede tolmlemise ajal). Talvel võib-olla vajalik lume maha lükkamine paneelidelt, kuid seejuures tuleb jälgida, et paneele ei vigastataks, kindlasti ei tohi pealt jääd maha kraapida, vältida tuleb ka liiga tugevat survepesu.

Kokkuvõte

Päikeseenergiast elektri tootmine on keskkonnasäästlik viis tagada enda majapidamise energiasõltumatus ning hoida kokku elektri võrgutasudelt. Erinevad tootjad pakuvad päikesekatuse tasuvuse arvutamiseks kalkulaatoreid. Kuna päikeseenergi on tulevikuteema, siis on tehnoloogiad ja võimalused täna pidevalt täiustumas ja turule jõuavad aina efektiivsemad ja Eesti kliimasse sobivamad tooted.

Suuremas plaanis ja tulevikuperspektiivis saab moodustada ka energiaühistuid, mille eesmärk on kaasata suuremaid kogukondi taastuvenergia tootmisesse. Päikesepargi näitel saab moodustada energiaühistu näiteks naabritega ning sel viisil toota, jaotada ja tarbida saadavat energiat ühiselt.