Looduslik ja mittelooduslik liigitatakse valmistamise protsessi järgi. Üks viis liigitada on tehislikud ja looduslikud. Üldjuhul on ju kõik ehitusmaterjalid looduslikku päritolu. Ökoloogilisuse määrab ära, kui palju on toorainet töödeldud ehk kui palju on nii-öelda algsest looduslikkusest alles. Töödeldud materjalid peavad küll enamasti ajale ning ilmastikule kauem vastu, kuid teiselt poolt jällegi lagunevad kauem ja kuhjuvad prügina. Seega on need looduse ökokeskkonnale koormavamad, kui looduslähedased ehitusmaterjalid. 

Otsast-otsani õigesti ehitatud ökomaja on hea nii keskkonnale, inimese enesetundele, meeldiva ruumiõhuga ning on ka soojapidav. 

Looduslikud ehitusmaterjalid on näiteks paas, graniit, paekivi, savi, liiv, puit, roog, kanep, jne. Tehismaterjalid on nafta- ja keemiasaadused: kiled, plastik ning töödeldud materjalid, näiteks betoon, tellis, vineer, plekk, eterniit, jne. 

Ökoehitus on läänemaailmas juba mitukümmend aastat levinud, Eestis ning Skandinaavias veidi vähem. 

Enamike hoonete ehituses on kasutatud nii tehislikke kui ka looduslähedaseid materjale. Näiteks betoonseinad kaetakse tihtipeale lubi- ja savikrohviga. Siseviimistluses kasutatakse palju puitu, vee- baasil värve. Roopakid immutatakse niiskuskindlate vedelikega ning puitaknad on kaetud vett-tõrjuvate ainetega. 

Täielikult loodussõbralik ehitus on meie kliimas peaaegu võimatu, sest suured temperatuurikõikumised, tuul, vihm ja päike kiirendavad materjalide lagunemist, kui need on töötlemata. Üldjuhul arvatakse, et loodussõbralik ehitus on tavapärasest kallim, kuid see ei vasta tõele. Looduslike materjalide kasutamine vajab veidi rohkem eelteadmisi ning planeerimist. Samuti on tihtipeale vaja leida materjalid erinevatest kohtadest ning neid omavahel sobivalt kombineerida. Hind tõuseb, kui soovitakse täiuslikke lahendusi – peegelsiledat seina ning kiireid valmislahendusi. 

Mõned looduslähedased materjalid:

Põhk ja põhupakid on tänapäeval levinud soojustuse meetod. Plaate saab lõigata omale sobivaks ning nende paigaldamine on iseenesest lihtne. Põhupakkide suurimaks eeliseks lisaks loodussõbralikkusele on selle hingavus. Enamasti ei pea põhumaja lisaks spetsiaalselt ventileerima, õhku niisutama või jahutama. Põhust tehakse ka ehitus- ja viimistlusplaate. 

Kui põhuplaadid õigesti paigaldada, siis ei pääse neile ka niiskus ligi ega teki hallitust või muud kahjustust. Põhumaja sobib kõikidele keskkonnateadlikele sihtrühmadele. Kindlasti peab põhupakkide paigaldamisel kasutama spetsialistide abi. 

Armeerimisvõrguna krohvimisel kasutatakse pilliroomatte, džuudivõrku ja klaaskiudvõrku. 

Kruntimiseks sobib hästi tselluloosikrunt. 

Kui tegeleda ökosõbraliku ehitusega, siis peab ka jälgima, et muud viimistlusvahendid – veetõke, värvid, plaatimissegud, tasandussegud, müürisegud, soojustus, jms oleksid looduslähedase kvaliteediga. Kuna enamikesse segudesse on lisatud külmumisvastaseid, vett tõrjuvaid, kuivamist kiirendavaid vahendeid, ei saa need tagada 100% loodussõbralikku ehitust. Täielikult ökosõbralik ehitus pole meie kliimas kahjuks lihtsalt võimalik, kui arvesse võtta ka ökonoomsus.

Ökoloogilise ehituse puhul peab arvestama ka keskkonnasõbraliku küttesüsteemiga. Lisaks väiksemale jäljele keskkonnas, on taastuvenergia eeliseks ka sõltumatus riiklikust energiast. 

Ahikütet on kasutatud juba tuhandeid aastaid ja puit on taastuv. Kuigi ahjude ning korstnate soojapidavuse tehnoloogia on läinud järjest tõhusamaks, ei ole puidu põletamine siiski kõige ökonoomsem lahendus. 

Viimaste aastakümnete jooksul arendatakse päikesepaneelide tehnoloogiat. See on 100% taastuvenergia, kuid päikesepaneelid on kallid ning vajavad efektiivseks toimimiseks suurt pinda. Põhjamaises kliimas on talvekuudel vaja praegu veel siiski küttesüsteeme kombineerida, sest meil pole piisavalt päikest ning energiast jääb puudu.

Keskkonnasõbralik on ka tuuleenergia. Eramajade juurde tuulegeneraator ei sobi, sest see on väga kulukas, mürarikas ja võtab ka võrdlemisi palju ruumi. Pigem rajatakse tuuleparke, mis toetavad tavapäraseid energiatootmise viise. Kuid ka sellel taastuvenergia tehnoloogial on veel mitmeid puudusi ning väidetavalt ei kata vahest tuulegeneraatori eluiga isegi veel selleks tehtavaid kulutusi ära.

Maaküte põhineb maasse talletunud soojuse kogumisel. Kuid selle töötlemiseks on vaja kasutada ka elektrit ning see pole täielikult iseseisev ega taastuv energiaallikas. Siiski põhja kliimas, eriti suurte majade puhul on see üks kõige ökonoomsemaid lahendusi, eriti pikas perspektiivis. 

Küttesüsteemide kohta loe meie artiklit siit.

Loodussõbralike materjalide eelised: 

• Biolagunevad – ei tekita keskkonda koormavaid mürgiseid jääke;
• Viimistlus- ja ehitusmaterjalid ei sisalda kahjulikke ühendeid ning sobivad seega allergikutele ja on tervisele ohutud;
• Antistaatilised ning hügieenilised ega erita mürgiseid lõhnu ja peeneid saasteainete osakesi;
• Looduslike vahenditega tehtud seinad hingavad ning säilitavad loomulikku õhuniiskust;
• Lõppviimistlus on loomulik ning meeldiva atmosfääriga;
• Ökoloogilise maja ehitusel peab arvestama ka ökonoomse küttesüsteemiga, mis oleks võimalikult keskkonnasõbralik. 

Kokkuvõte

Kui soovid ehitada endale ökomaja, siis märksõnad on maalähedus, ökoloogilised lahendused, võimalikult väike ökoloogiline jalajälg keskkonnale ning inimsõbralikud materjalid. Ökoehitus ei pruugi alati olla kõige lihtsam või odavaim lahendus, kuid sobib kindlasti kõigile roheliselt mõtlevatele inimestele.