Mis on soojuspumba eelised ning puudused? Miks soetada omale õhksoojuspump ning mida on vaja selleks eelnevalt teada? Kõigest lähemalt allpool.

Millal eelistada õhksoojuspumpa?

Kuna viimase aastakümne jooksul on elektri hind pidevalt tõusnud on elektriga töötavad radiaatorid rahakotile äärmiselt kulukad. Õhksoojuspumba peamisteks alternatiivideks on maaküte, kaugküte, gaas, pelletküte, õhk-vesi soojuspump ning ahiküte.

Õhksoojuspump on hea lahendus vanemale majale, kus pole plaanis lähiajal teha suuremaid renoveerimistöid. Seadme paigaldamine pole kuigi keeruline ega kulukas.

Väiksema elamu puhul katab see enamasti kogu soojusvajaduse. Suuremate ning kahekordsete elamute puhul tuleb kaaluda mitme õhksoojuspumba paigaldust, sest tavatarbeks mõeldud kõige võimsamad seadmed kütavad Eesti kliimas lokaalselt kuni 180m2 suuruse ala.

Süsteem on võrdlemisi soodne investeering, mis võimaldab võrreldes elektriküttega hoida kokku kuni 60-80% küttekuludelt. Soojuspump töötab küll elektriga kuid tarbitav elektrihulk, mis soojusenergiaks muudetakse on mitu korda väiksem võrreldes elektriradiaatoritega.

Samuti on õhksoojuspump suurepärane lisakütteseade näiteks ahikütte puhul, et pääseda iga päevasest ahju kütmisest. Samuti ei pea muretsema, et tahkekütus nagu puud või brikett oleks kogu aeg olemas või pärast pikaaegset äraolekut tulema külma koju ning hakkama esimese asjana ahju kütma. Õhksoojuspumba saab panna tööle 100% autorežiimile, mille puhul lülitab süsteem end ise välja, kui soovitud temperatuur on saavutatud. Samuti saab seda programmeerida erinevatel viisidel töötama, näiteks vaid teatud perioodil päevas.

Lisaks soojendusele toimib õhksoojuspump ka jahutajana. Suvel saab selle lülitada vastupidisele režiimile, mis soojenduse asemel hoopis ruume jahutab. See on mugav ja efektiivne lahendus ning parim valik võrreldes alternatiividega, näiteks ventilaatori või konditsioneeriga. Soojuspump on kuni 40% väiksema energiakuluga kui konditsioneeride vanemad versioonid. Loe kodu jahutamise kohta lähemalt meie artiklit siit.

Õhksoojuspump on eelistatuim lahendus näiteks mini- ning väikemajade puhul. Selle soodne hind, kiire paigaldus ning lihtne hooldamine teeb õhk-õhk soojuspumbast suurepärase lahenduse väiksematele eramutele.

Soojuspump hoiab seadistatud temperatuuri. Kui majas on teisi kütteseadmeid, siis võib soovitud temperatuur kujuneda kõrgemaks. Suuremate eramute puhul toimib õhksoojuspump pigem lisaküttesüsteemina ja aitab hoida kokku kulusid.

Õhksoojuspumba hooldus on väga lihtne ning soodne. Piisab vaid keskmiselt kord kuus filtrite puhastamisest ning kord paari aasta jooksul nende vahetamisest. Tänapäevane spetsialisti poolt paigaldatud õhksoojuspump töötab üldjuhul ilma viperusteta 10-15 aastat. Siiski on mõistlik lasta seadet mõne aasta järel kontrollida. 

Millal eelistada muid lahendusi?

Selge on see, et suurte majade ning korterelamute puhul on suuremahulised lahendused efektiivsemad. Õhksoojuspump on lokaalne ja koosneb kahest osast. Seadme välimine osa, mis sisaldab kompressorit, ventilaatorit ja soojusvahetit paigaldatakse õue. Õhk, mis on ümbertöödeldud läbi kondensaatori ja aurustumise, suunatakse läbi torude tuppa, kus on õhksoojuspumba teine osa, mis puhub vastavalt sooja või jahedat õhku.

Ruumis asetsev seade puhub õhku vaid lokaalselt. Mida avaram ruum või pikemad koridorid seda efektiivsem selle toime on. Seetõttu ei sobi soojuspump mitmekordsele või väga paljude soppide ning tubadega hoonetesse. Sellisel juhul tasub soetada mitu soojuspumpa, mis töötavad eraldiseisvalt.

Kahekordsed või mitmepereelamute puhul peaks kindlasti kaaluma maasoojuspumpa, õhk-vesi soojuspumpa, gaasitrassiga liitumist või kaugkütet. Samuti tuleb arvestada, et vee soojendamiseks õhksoojuspump ei sobi. Veeboilerite soojendus toimib sellisel juhul elektri pealt või muu kütteseadmega. Loe ka: Millist küttesüsteemi valida?

Mida teada?

Õhksoojuspumba valikul arvesta oma kodu suurusega. Kui tegemist on vanema majaga, kus soojustus võib olla ära vajunud siis peab ka soojuspump võimsam olema. Soojuspumba siseosa paigaldatakse kõige avaramale ning rohkem käidavale alale. Siis levib soojendatud või jahutatud õhk kõige optimaalsemalt.

Eesti kliimas peab jälgima, et õhksoojuspump töötaks ka -25 C juures. Väiksema võimsusega süsteemid ei pruugi käreda pakase ajal kodu efektiivselt ära kütta. Seejuures peab ka jälgima, et soojuspump poleks liiga võimas. Sellisel juhul hakkab see end tihedalt sisse- ja välja lülitama, mis suurendab elektrikulu.

Võimsam õhksoojuspump tekitab ka suuremat müra. Kui müra häirib, siis tuleks soetada mitu väiksemat süsteemi. Suurema süsteemi tasuvusaeg on pikem, kuid tihtipeale peab see ka kauem vastu.

Kui soetad õhksoojuspumba, otsi kindlasti asjatundlik paigaldaja. Seeläbi säilib seadme garantii. Iseseisvalt paigaldatud soojuspumpadel üldjuhul garantii ei laiene. Loe ka artiklit: Kui palju maksab õhksoojuspumba paigaldamine?

Millal on vaja ehitusluba?

• Kui püstitad oma maale ehitist. Sealjuures peab jälgima, kus on lubatud ehitusalune pind.
• Kui laiendad olemasolevat ehitist või selle osa.
• Kui rekonstrueerid olemasolevat ehitist või selle osa.
• Kui lammutad olemasolevat ehitist või selle osa.

Õhksoojuspump muudab hoone välimust. Enamike majade, kuid eriti miljööväärtuslike hoonete puhul on kindlasti vaja ehitusteatist, mis tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Kuna õhksoojuspump muudab fassaadi välimust, eriti kui tegemist on tänavapoolse seinaga, vajab see ehitusteatist koos projektiga.

Teine aspekt, mida peab kooskõlastama on sotsiaalministeeriumi kehtestatud piirmäärad, mis puudutavad müra normtasemeid elu- ja puhkealadel. Kuigi õhksoojuspump on üsna vaikne, tuleb saada siiski vajalik luba.

Täpse info ning vajalikud taotlused saad teha riikliku ehitisregistri veebilehel.

Selle üle, kas õhksoojuspump vajab ehitusteatist või mitte, on vaieldud. On juhtumeid, kus õiguse saab omavalitsus ning agregaadi peab eemaldama. Kuid on ka juhtumeid, kus õiguse saab koduomanik, kes toob välja aspekti, et näiteks uksekell ning jõuluehted ei kuulu maja fassaadi muutmise juurde ning õues olev pump on teisaldatav.

Seda teed minnes tasub siiski olla pigem ettevaatlik. Tehniliselt võttes on siiski tegemist maja osa muutmisega, mis vajab alati ehitusluba.

Kui õhksoojuspump on paigaldatud ilma ehitusteatiseta, võib sellega kaasneda mitmeid ebameeldivusi:

• Naabrid võivad müra tõttu kaebuse esitada, millega kaasneb ametniku kohaletulek.
• Õhksoojuspumba agregaat tuleb ümber tõsta kohta, kus see on rohkem varjatud.
• Agregaadi ümber tuleb ehitada fassaadiga sarnane peitesein.
• Miljööväärtuslikus või muinsuskaitse all oleva hoone puhul võidakse nõuda süsteemi täielikku eemaldamist.
• Kui soojuspump on omavoliliselt paigaldatud ning soovid oma kinnisvara müüa, ei pruugi uued ostjad saada selleks pangalaenu, sest vajalikud nõuded on täitmata.
• Üldiste konfliktide vältimiseks kohaliku omavalitsusega tasub enne õhksoojuspumba paigaldamist taotleda vajalikud load ning nõusolekud. Lisaks tasub enne seadme soetamist konsulteerida naabritega.