Õhksoojuspump

Õhksoojuspumbad sobivad eelkõige toetama põhiküttesüsteemi ehk neile kellel on kodus ahi-, elektriküte või keskküttesüsteem jne. Kaubanduses on saadaval lahendused, mis ei ole väga kallid, aga aitavad säästa energiakuludelt ja toetada põhiküttesüsteemi. See hea investeering tasub ära lühikese ajaga. Hinnad jäävad 600–3000 euro vahele, seega leiavad kõik endale sobiva lahenduse. Hästi soojustatud hoone puhul võib tänapäevane õhksoojuspump sobida ka põhikütesüsteemiks.

Uue generatsiooni õhksoojuspumbad võimaldavad heades tingimustes ja õige mudeliga vähendada küttekulusid 60-70%. Iga järgmise põlvkonnaga muutuvad õhksoojuspumbad üha efektiivsemaks ja aitavad hästi ka talvisel ajal. Pumbal on ka jahutav funktsioon, seega kui suviste kuumade ajal on vaja toatemperatuuri vähendada, siis ei ole vaja lisaseadet osta. Hea õhksoojuspump kaitseb ka inimese tervist, sest koos õhufiltriga hoitakse elukeskkond viiruste- ja bakteritevaba.

Kuigi õhksoojuspumbal on ka jahutav funktsioon, siis peaks Eesti kliimat arvestades keskenduma rohkem sooja andvatele teguritele ja sellele, kui hästi seade kõige külmemal perioodil töötab. Oluline on vaadata seadme tootekirjeldust ja tutvuda sealse infoga.

Näiteks natuke alla 2000 euro maksva soojuspumba soovitatav ruumi suurus jahutamisel on 20–110 m2 ja kütmisel 33–190 m2. See näitab toote funktsionaalsust ja seda, kui suure erinevusega ruumides saab see töötada. Seade on loodud töötamaks põhjamaade karmis kliimas ja töötab ka kuni -30 °C. Nii külmasid talvesid pole meil juba pikalt olnud, kuid ajalugu on näidanud, et Eestis võib väga külmaks minna.

Peenemad mudelid sisaldavad ka WiFi-adapterit, millega saab õhksoojuspumpa juhtida ka vastava rakenduse abil kaugelt oma nutiseadme abil. Lisaks on olemas mugav kalkulaator, mis aitab valida enda kodu jaoks parima õhksoojuspumba.

Õhk-vesi soojuspump

Õhk-vesi soojuspump on parim lahendus eramu, korteri, korrusmaja, tootmishoone või kontori kütteseadmena. Pump koosneb sise- ja välisosast. Välisosa ammutab väljast soojusenergiat ja edastab selle siseosasse, kust see jagatakse maja soojusjaotussüsteemi. Selle pumba abil võib viia küttekulud väga madalale tasemele. Hinna poolest on õhk-vesi soojuspumbad kallimad kui õhksoojuspumbad. Kaubanduses leiab lahendused, mis jäävad 2000–10 000 euro vahele.

Õhk-vesi soojuspumbad kasutavad sooja tootmiseks välisõhku salvestunud soojusenergiat, mille energiakandjaks siseruumis on vesi või antifriis. Võrreldes maasoojuspumbaga puudub õhk-vesi soojuspumbal maakollektor ja vaatamata kõrgele hinnale on õhk-vesi täislahendus soodsam kui maasoojuspumbal. Hinna kompenseerib ka asjaolu, et õhk-vesi pumba puhul on energiasääst suurem kui õhksoojuspumbal ja õhk-vesi on odavam kui maaküte. See eest on maaküttesüsteemil pikem eluiga.

Kui väljas on väga külmad ilmad, siis õhk-vesi pumba puhul peab arvestama teatud asjaoludega. Kuna soojuspump ammutab energiat välisõhust, siis süsteemi tõhusus sõltub välistemperatuurist. Väga külmade ilmadega kasutab pump lisasoojendit, seega ei ole muret, et kodus sooja vett pole. Teine probleem tekib siis, kui toimub voolukatkestus. Enamikel pumpadel on sise- ja välisosa vahel kasutusel gaas, kuid on ka neid, kus gaasilahendus on seadme sees ning sise- ja välisosa vahel liigub vesi või antifriis. Kui valida vesi-vesi lahendus ja tekib voolukatkestus, siis võib tekkida vee külmumise oht.

Maasoojuspump

Maasoojuspumbal on õhk ja õhk-vesi pumpade ees mitmeid eeliseid. Üks suurimaid on asjaolu, et pump ammutab pinnasesse salvestunud päikeseenergiat ega sõltu välistemperatuurist. Suvel ja teistel soojadel perioodidel koguneb soojusenergia, mida jahedate ilmade saabudes saab pumba abil kodu kütmiseks kasutada. Soojusallikana kasutatakse pinnase ülemisi kihte või lähedal asuvat veekogu. Need tunduvad ebatraditsioonilised soojusallikad, kuid tehnoloogia abil on võimalik need inimese kasuks tööle panna.

Maapinda salvestunud energia ammutatakse pinnasesse paigaldatud torustiku ehk maakollektori abil. Maakollektori paigaldamiseks peab olema piisavalt suur ala.

Kaubanduses on saadaval mudelid, mis jäävad 5000–10 000 euro vahele. Neil on reeglina A+++ energiatähis, olenevalt seadmest on köetav pind 100–300 m2. Seega sobib maasoojuspump eramutesse, ridaelamutesse, kortermajja, tootmishoonesse ja teistesse suurematesse hoonetesse. Hinda arvestades peab meeles pidama, et maasoojuspumba abil ei köeta ainult kodu, vaid sellega toodetakse ka kuuma vett. Lisaks on sellel ka jahutav funktsioon. 

Maasoojuspumba tõhusus on aastaringselt ühtne. Sellise pumba peale võiksid mõelda inimesed, kellel on kütta vaja suuremat ruumi või hoonet, sest olenevalt pumbast on investeeringu tasuvusaeg viis kuni kümme aastat. On inimesi, kes ei taha nii kaua oodata, et seade end ära tasuks, aga need, kes seda teevad, saavad seda teha kindlusega, et pumba pikk kasutusiga ja suur energia kokkuhoid suurendavad maja väärtust.

Maaküttesüsteemi eeldus on, et majapidamises on vesiküttesüsteem (eelkõige põrandaküte). Kõige suurem energiakokkuhoid saavutatakse talvel, kui energiavajadus on kõige suurem. Õhk ja õhk-vesi soojuspumbad võivad sel ajal hätta jääda ning siis peaks majapidamises olema ka teine küttekeha.

Pumba valikul peab läbi mõtlema enda vajadused. Eriti oluline on mõelda energiatarbimisele ja kuuma vee kasutamisele. Pumba valikul ja paigaldamisel tuleb arvestada ka maja vanust. Sageli tuleb vahetada aknad ja uuendada soojustust, et pumba abil loodud soojusenergia ei läheks läbi aknaraamide või seina kaduma.

Maasoojuspump võimaldab energiakuludelt säästa kuni 80% (võrreldes elektriküttega). Seetõttu on küttearved väiksemad ja maasoojuspumba kasutamine on ka keskkonnasõbralik. Uue põlvkonna mudelid on kõrge efektiivsusega ja kasutajasõbralikud. Saadaval on mudelid, millel on kasvav energiatarbimine ehk mis sobivad majadele, millele tehakse juurdeehitusi. Soojuspump vajab soojusenergia pumpamiseks ehk kompressori tööks elektrienergiat. Ühe kWh elektri kulutamisega on võimalik muundada viis kWh soojusenergiaks.