+ Lisa oma töö      

Muru rajamise ABC

19. mai 2021 Hange.ee
Tagasi
muru rajamine, muru külvamine, muruplats, murukate

Muru rajamiseks vajalike eeltööde hulk ja nimekiri sõltub väga palju olemasolevast olukorrast. Sellest, mis olukorras krunt on. Uusehituste puhul on maja valmides reeglina ülejäänud krunt sellises seisus, kus pinnas on mõistlik ette valmistada täies ulatuses. Vana talukohta soetades ja sinna suvekodu rajades saab aga tihti sobiva murukatte kui kevadel hoovi lihtsalt regulaarselt niitma hakata.

Alustada tuleks küsimustest – mida ma täpselt tahan? Kui kiiresti? Palju olen nõus raha kulutama?

Enne kui tellid mullakoormad

Proovime siis alustuseks kirjeldada vajalikke samme, mis tuleb läbida kui alustamiseks on sinu käsutuses lihtsalt üks üsna räsitud ehitusplats. Brigaad on objektilt lahkunud ning aia projekti ja planeeringu tegemine kokkulepitud ehitusmahtu ei kuulunud. Soovid esialgu lihtsalt rajada kõikjale murukatte. Alustada tuleb sellest, et määrata ära krundi eri kohtades olevad kõrgusmärgid. Paljudes omavalitsustes nõutakse hoone ehitusprojekti raames ka krundi planeeringut ning tihti on vajalike ligipääsuteede ja vihmavee ärajuhtimise põhilahendused ära toodud juba detailplaneeringu raames koostatud vertikaalplaneerimise osas.

Kui sellistest joonistest arusaamine on raskevõitu, tuleks appi kutsuda maastikuarhitekt või kogemustega ehitaja. Muidu võib juhtuda nii, et mõttes valminud suurepärane haljastuslahendus on füüsika seadustega pisut vastuolus ning seal, kuhu sai mõeldud päikesevannide võtmiseks mõeldud murulapp, laiutab peale vihma hoopis korralik veelomp. Ehk siis kokkuvõtvalt - enne mullakoormate hoovi tellimist olgu olemas selgus ja kindlustunne, et tehtu lõpuks ka n-ö töötab.

Mullakihi paksus ja pinnasetööd

Kirjanduses on enim levinud soovituseks, et väga hea muru puhul peab mullakihi paksus olema 20 cm. Minimaalne 10-12 cm. Eks muidugi palju oleneb ka sellest, milliste omadustega on pinnas selle all. Tavaliselt reaalses olukorras järsku kontrastset üleminekut ühelt pinnasetüübilt teisele ei leidu ja selle paksuse mõõtmine täpselt pole võimalik. Sellise täpsuse tagaajamine pole ka iseenesele tööd tehes niivõrd oluline. Aga nii keskmisena võib seda silmas pidada. Rohkem võib sellele tähelepanu pöörata juhul kui see on teenustööna sisse ostetud. Sel juhul tasub vaadata küll, et lubatust poole vähem ei pandaks.

Algab siis pinnase tasandamine. Suuremad juurikad ja kivid tuleb eemaldada või matta sügavamatesse lohkudesse. Hoovi silumisel ja planeerimisel on suureks abiks kui saab selleks ajaks appi miniekskavaatori. Õppinud juhi käes tõstab sellise tehnika kasutamine tööjõudlust kordades. Ning selle rendiks või teenuse tellimiseks kulunud raha tuleb aja kokkuhoiu arvelt kuhjaga tagasi. Kalded peavad olema majast ja käiguteedest eemale, et vihmavesi saaks ära voolata.

NB! Väga sageli tehakse muru planeerimisel see viga, et ei arvestata murukamara paksuse kasvuga ajas. Selleks on hea jätta vundamentide ja sillutatud teede puhul murupind väikese varuga madalamaks. Niites võib murukamara paksus kasvada aastas 1 cm või rohkemgi. Kümne aastaga teeb see juba 10 cm ning algselt kõnniteest madalam muru “kasvab” sillutisest kõrgemaks. Samuti võib probleemiks osutuda kui maja sokkel on liiga madal ja pinnase “kasv” hakkab jõudma esimeste voodrilaudadeni ning tekitama niiskuskahjusid.

Leia ehitaja enda lähedalt! Lisa oma töö ja saa pakkumisi - Hange.ee

+ Lisa oma töö

Kasvumuld

Hästi läbimõeldud vertikaalplaneering on eriti oluline tingimustes, kus vihmavee maasse imbumine on saviste muldade või suurte sillutatud pindade tõttu raskendatud. Ka naaber ei tunne võõralt krundilt enda hoovi valguva vihmavee pärast alati just suurt rõõmu. Seda teame me juba Andrese ja Pearu suhetest.

Oleme niisiis jõudnud niikaugele, et aluspinnas on planeeritud ja silutud. Nüüd tuleb tellida kasvumuld ja see ühtlase kihina laiali laotada. Sõltuvalt sellest kui sopiline on aed, tuleb ka siin kaaluda kui palju on tarvis käru, labida ja rehaga inimesi ja kust maalt võiks väike osava juhiga ekskavaator abiks olla. Sellise klassikalise eramu aia, kus leidub ka viljapuid ja marjapõõsaid on näiteks üsna optimaalne brigaad järgmine – 1 inimene rehaga, 1 käru ja labidaga ja 1 sahaga väikeekskavaator.

Mingi osa kasvumulda tuleb jätta varuks kuna ükskõik kui hoolikalt sa ka ei püüaks seda laiali laotada, siis kusagile kipub aja möödudes ikka tekkima pisem lohk. Siis on hea sinna hunnikust käruga mulda juurde viia. Peale vajumist võib veel pinna mururulliga üle käia. Ka see töövõte toob võimalikud lohud paremini esile ning aitab saavutada siledamat tulemust.

muru rajamine, muru külvamine, muruplats, murukate
Rullimine on vajalik pinnase tihendamiseks, et ära hoida hilisem pinnase vajumine.

Muruseemne külvamine ja siirdemuru

Edasi jätkub siis kas seemne külvamine või siirdemuru ehk muruvaiba paigaldus. Seemnete külvil tuleb lähtuda sellest, milline seemnesegu on antud kasvukohale sobilikum. Varjulisematesse kohtadesse nagu maja põhjakülg ja suurte puude alune sobivad varjumuru seemnesegud. Päikesele avatud ja laste poolt mänguplatsina kasutatavatele aladele pallimuru vms sordid.

Tavaliselt on aed ikka ka teeradade, põõsaste, pinkide või muu säärasega liigendatud ning seepärast saab ka eri kohtades kasutada erinevad murusorte ilma, et see kontrast väga silma torgiks. Muru võib külvata käsitsi või kasutada spetsiaalset külvikut. Muru käsitsi külvates puistata seemet kaks korda. Teist korda külvates liikuda esimesel ringil tehtuga ristisuunas. Seejärel riisutakse hõredamate pulkadega - näiteks loorehaga seemned ca 1 cm sügavusele mulla sisse ja rullitakse mururulliga kinni.

Nüüd tuleb mõni nädal oodata ja vaadata kuidas on ilmataadi soosing. Tärkamiseks ja juurdumiseks vajab seeme soojust ja niiskust. Kui vihma napib, tuleb võtta vihmuti appi ja teha kunstvihma. Millalgi hakkavad siis esimesed rohulibled võrsuma. Ilmselt ringutab oma lehed kusagilt välja ka seemnepakis mitte olnud tegelane, kuid las tema esialgu olla. Esimese niitmiseni võib kuluda mõni nädal. Ära lase end heidutada ka sellest, et rohi ei pruugi tärgata kohe kõikjal ühtlaselt. Küll ta ajapikku ikka tuleb.

Niitma võib hakata siis kui võrsed on ca 10 cm pikad. Maha on soovitav lõigata esimesel korral kolme cm jagu taimedest. Hiljem võib vaikselt soovi korral niita ka järk- järgult madalamalt. Muruvaip muutub niitmise tulemusel üha ühtlasemaks ja tihedamaks. Kui kusagile on jäänud hõredam koht, võib sinna ka hiljem seemneid juurde rehitseda aga põhimõtteliselt ajab ta ka end ise üha rohkem laiali ning kus algul ongi muru hõredam, siis üsna ruttu ühtlustub see niites ja hooldades ära.

Kokkuvõtteks

Mis siis nüüd edasi saab? Üldiselt kipub olema nii, et algul pakub uue muru niitmine ja sellest tekkiv imeline lõhn naudingut ja joovastust. Muudkui aga niidaks. Ajapikku aga kipub rutiin kiusama ja pigem kasutaks mõnusat taimevaipa pikutamiseks värskelt isetehtud limonaadiklaas jääkuubikutega käeulatuses. Ja vankumatu loodusjõuna asendub lükatav niiduk esmalt murutraktori ja hiljem juba robotniidukiga.

Lähme ja võtame veel ühe klaasi limonaadi. Jääkuubikutega. Paneme seekord ka justsama nopitud vaarikaid hulka. Sellise muru rajamise eest ei ole seda palju küsitud.

Vanemad teated:

Vaata kõiki

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega.

Sulge