Vaatamata sellele, et aegajalt võib muinsuskaitsealuse hoone omanikule mõni reegel tunduda tüütu kohustusena, tuleb mõelda ka laiemale pildile. Selliste ehitiste säilitamine võimalikult autentsena aitab säilitada ühiskonna kultuurimälu ja kanda minevikuväärtusi tulevaste põlvede elukeskkonda. Minevikupärandi väärtustamine ja säilitamine aitab luua lisandväärtust piirkonda, kus ehitis asub. Nii on ajalooliste hoonete näol tegemist enamasti väga hea investeerimisprojektiga, mille hind ajas enamasti kasvab. Lisaks mõjub reeglina hästi ka selliste ehitiste esinemine piirkonnas sealse turismi arengule.
Juhul, kui oled saanud ühe sellise hoone omanikuks või plaanid mõnda taolist soetada, võib esialgu tunduda, et renoveerimisprojekt on kõiki muinsuskaitsega kaasnevaid reegleid arvesse võttes liiga keeruline ja kallis ettevõtmine.
Siiski ei maksa siinkohal meelt heita ja tasub teada, et abi leiab nii nõu andvate ekspertide, kui ka rahaliste vahendite näol. Järgnevalt toomegi välja lühikese kokkuvõtte sellest, mida muinsuskaitse all olevate hoonete restaureerimisel silmas pidada ja kust vajadusel abi saada.
Millest renoveerimisprojekti alustada?
Esimese asjana peab enne muinsuskaitse all oleva ehitise renoveerimist selle omanik ennast kurssi viima kõigi hoone säilitamiseks loodud reeglitega. Peamine käitumisreeglistik taolises olukorras toimetamiseks on toodud välja Muinsuskaitseseaduses.
Kui aga miski jääb arusaamatuks, või soovid süveneda pisidetailidesse, siis on Eestis kultuurimälestiste kaitseks loodud Muinsuskaitseamet, mille spetsialistid kõiki huvitatuid oma nõuga aitavad. Lisaks võib küsimuste tekkimisel alati nõu pidada ka kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialistidega, kes vajalike toimingute osas kindlasti konsulteerida oskavad.
Järgnevalt tuleb ehitise seisukord korralikult üle hinnata ja teha plaan ning hinnakalkulatsioonid vajalikest töödest. Selleks tarbeks on mõistlik palgata kogemustega spetsialist, kes on eelnevalt muinsuskaitse aluste hoonete restaureerimisega tegelenud ja kes on oma tegevuse käigus õppinud leidma lahendusi vana ja väsinu säilitamisele. Lisaks oskab selline ekspert anda ka parimat nõu, kuidas vanasse hoonesse saab ilma hoonet kahjustamata luua kõik tänapäevased mugavused.
Arvestada tuleb aga kindlasti sellega, et valmiv ehitustööde projekt tuleb enne mistahes tööde alustamist kindlasti kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Lisaks on kõikideks ehitustöödeks vaja nii Muinsuskaitseameti, kui ka kohaliku omavalitsuse kirjalikku luba. Juhul, kui otsustad omaalgatuslikult tööd ette võtta ja hiljem selgub, et oled ehitismälestist rikkunud, siis vastavalt muinsuskaitse seaduses sätestatule oled sa kohustatud endise olukorra taastama või selle võimaluse puudumisel kandma rahalist vastutust.
Mis ehitise puhul kuulub muinsuskaitse alla?
Muinsuskaitse all olevate ehitiste puhul kuuluvad algupärasele säilitamisele kõik ehitise konstruktsioonid, koos kogu välis- ja siseviimistlusega. Lisaks peab ajaloolise ilme tarvis suhtuma samasuguse tähelepanuga ka kõigisse hoone ümber paiknevatesse abihoonetesse ja ka näiteks õue piirava aia taastamisesse.
Siinkohal tuleb välja peamine erinevus muinsuskaitse aluse hoone ja miljööväärtuslikku piirkonda kuuluva elamu renoveerimise vahel. Nimelt ei ole viimase puhul tarvilik interjööri remonditöödel järgida vana eeskuju ja oluline on säilitada vaid maja välisilme. Seevastu muinsuskaitse all olev hoone peab säilima terviklikult.
Muinsuskaitse all oleva hoone puhul kehtib reegel, et kõik algupärane väärib säilitamist ja isegi, kui mõni detail on ajahamba poolt niivõrd puretud, et selle taastamine tundub lootusetu ettevõtmisena, tasub enne lammutustööde alustamist pidada selles osas nõu muinsuskaitse spetsialistiga. Nii võib selguda, et mõnest vanast detailist tuleb tõesti loobuda, kuid samas võib osutuda võimalikuks osaval meistril lasta sellest hoopis identne koopia teha.
Samuti võib olla tähtis ajaloo tarbeks näiteks seinal olevate tapeedifragmentide säilitamine. Isegi kui neid ei ole võimalik edaspidi oma algses asukohas enam viisakat lõpptulemust silmas pidades eksponeerida, võib osutuda vajalikuks kõigist seinal oleva tapeedi kihtidest tulevastele põlvedele kataloogi koostamine. Ükskõik kui keeruline mõni selline taastamisetapp ka ei tundu, siis lisaks kultuurilise väärtuse säilitamisele aitab selline ettevaatlik tegutsemine maksimaalselt kasvatada ka hoone tulevikuväärtust.
Milliseid materjale restaureerimiseks kasutada?
Muinsuskaitse all oleva hoone taastamisel on oluline kasutada võimalikult sarnaseid materjale selle originaalile. Lisaks sellele, et koopiate tegemisel kasutatakse samu materjaliliike, tasub aega ja energiat kulutada ning võimalusel otsida ehituse järelturult materjale, mis kuuluvad originaaliga samasse ajastusse, kuid mis on mõne õnnetult hävinud objekti puhul lammutamisele läinud.
Kuna muinsuskaitse aluste objektide taastamisega on Eestis nüüdseks tegeletud juba mitmeid aastaid, on selles osas jõudnud tekkida ka arvestatav järelturg.
Kuidas leida toetusi?
Kuigi muinsuskaitse aluste hoonete säilitamine ja hooldamine on reeglina kallim, kui tavaliste hoonete puhul, on siinkohal nende omanikele ette nähtud mitmeid toetusi selle vahe tasa tegemiseks. Seega tasub enne restaureerimisplaanide tegemist kindlasti uurida Muinsuskaitseameti kodulehelt ja nende spetsialistidelt, kas ehk planeeritavate tööde osas oleks võimalik kasutada mõnda toetusmeedet.
