Vundament on ehitise maa-alune kandekonstruktsioon ehk alusmüür, mis lisaks hoone raskusele peab taluma niiskust, külma ning huumushappeid. Sokkel on alusmüüri väljaulatuv ehk nähtav osa. See peab taluma kõiki ilmastikutingimusi ja olema tehtud külmakindlast ning survele vastupidavast materjalist.

Võib öelda, et vundament on tegelikult maja kõige olulisem osa, sest sellest sõltub suuresti maja pikaealisus ning tervis. Vundament peab olema sobiv maja tüübile ning materjalidele, millest sõltub ka maja raskus. Näiteks postvundament on küll lihtne ja soodne, kuid see sobib ainult kergematele ehitistele. Raskem kivimaja või mitmekordne elumaja vajab plaat- või lintvundamenti, mis on väga vastupidavad, kuigi vajavad oluliselt rohkem tööd ning ressursse. 

Miks tekivad praod?

Maja vajumist näitavad varakult siseruumides seintesse tekivad praod ning mõrad. Vertikaalsed seinapraod tekivad tavaliselt viimistlusvigadest, nagu näiteks niiske aluspind või liiga kiire kuivamine. Vertikaalsed praod algavad reeglina seina ja lae ühenduskohast. Horisontaalne või 45-kraadine pragu näitab hoopis tõsisemaid probleeme, mis on tõenäoliselt seotud vundamendi ning maja vajumisega. Kui siseviimistluses on kasutatud keraamilisi plaate, siis praod vuugis ning purunenud plaadid võivad samuti viidata vundamendi vajumisele.

• Kontrolli uksi ja aknaid – kui need käivad võrreldes varasemaga raskemini kinni on see varajane märk seinte vajumisest.
• Lahtised naelad seintes – kui naelad on sisekarkassist lahti tulnud võivad need siseviimistluse materjalide alt läbi paista.
• Treppi meenutavad praod – kui näed seintes või vundamendil treppi meenutavaid astmelisi pragusid, on viimane aeg kutsuda ekspert, kes suudaks vajumise olukorda täpselt määratleda.

Vundamendi ja sokli olukorda sõltub:

Aluspinnasest – enne ehituse algust peaks kindlasti tegema pinnaseuuringu. Kahjuks on just 2004-2007 ehitatud majade puhul vajumisvead tavapärane nähtus. Oli ju siis majandus- ja ehitusbuum, kus tehti nii teadmatusest kui teadlikult väga palju praaki, mis ei vastanud ehitusnormidele. Vähene pinnaseuuring tähendab, et pinnas võib olla oodatust niiskem ning ebastabiilsem. Selle tagajärjel pole vundament piisavalt kindlustatud või toestatud. Mis omakorda toob juba mõne aastaga nähtavale praod ja kahjustused vundamendis ning hoone seintes.

Ehituskvaliteedist – hooletult laotud müürikivid, vähene toestatus, hoone raskuse ja üleminekutega mittearvestav vundament tähendab hoone vajumist ning pikemas perspektiivis väga kulukaid parandustöid.

Kivi ja müürisegu kvaliteet – odavad ning mittesobivad materjalid kuluvad ning lagunevad Eesti vahelduvas kliimas väga kiiresti. Meie kliimas peavad need taluma suuri temperatuuri kõikumisi, lisaks vihma ja kõrvetavat päikest ning tuulehoogusid. Vaid vähesed materjalid sobivad vundamendi sokli ehituseks ning enamasti on need üsna kallid.

Materjalide omavaheline sobivus - näiteks pudenenud lubikrohvi peab asendama sama materjaliga. Tsementkrohvi tihedus on erinev ning ei lase seintel korralikult kuivada. Sellega kaasneb aluspinna pudenemine ja/või niiskuse liikumine seintesse, tekitades niiskuskahjustusi kui ka halvemal juhul hallitust.

Konstruktsioonist ning raskusest – enne vundamendi ehitust peab hoone olema õigesti planeeritud ning vundamendile avalduvad raskused välja arvutatud. Valesti planeeritud kohad, kus vundamendile langeb liigne raskus, tekitavad pragusid ning vajumist. Samuti peab olema ettevaatlik hilisema juurdeehitusega, mida hoone algsel projektil arvesse ei võetud.

Välised mõjud – külmakerked, vibratsioon maapinnas (raudtee lähedus), suured muutused pinnasevees (läheduses suured puud, mis imavad maapinnast vett), kaevetööd, liigne kastmine, jms – kõik mõjutab vundamenti otseselt.

Liigselt märg pinnas tekitab suuremaid külmakerkeid ning pinnase liikumist, kui kuiv pinnas. Seetõttu, nagu öeldud, on pinnaseuuring uuel krundil ülioluline, et tagada õige vundamendi hinnang ning ehitus.

Kuidas parandada vundamenti?

Olenevalt vundamendist on ka parandusvõtted erinevad. Allpool toome välja näiteid vundamendi taastamisest.

Müürikivid – maja nurk tõstetakse tungraudade abile pisut üles, et oleks võimalik väljakukkunud kivid asendada. Hoolitse, et ka lisatud vuuk oleks õige ning ilmastikule vastupidav.

Vuukimine – niiskus ja külm lagundavad peamiselt kividevahelist vuuki. See tuleb täita uuesti ja sobiva mördiga. Mört püsib kauem, kui soklit katab krohvikiht. Kui sokkel pole eelnevalt krohviga kaetud, siis ei tohiks seda lisada.

Ankrud – kui on ilmselge, et vundament vajub, siis tuleb hoonet toestada ankru abil. Need paigaldatakse hoone alla sokli sisse. Praod täidetakse sama seguga, mida kasutati sokli müüri ladumisel. Üldiselt pannakse üks ankur ühe m2 kohta. Olenevalt kahjustuste iseloomust, kasutatakse kas läbivat ankrut või klamberankrut, mis paigaldatakse vaid lokaalse vajumisprao puhul. Ankru paigalduseks ning hoone kahjustuste hindamiseks peaks kindlasti leidma spetsialisti.

Vundamenti tugevdatakse ka tugivaiade abil, betoonvundamendi valamisega ja pinnasesse vedela betooni pumpamisega otse vundamendi alla. Kindlasti peaks vältima osalist tugevdamist, sest see suurendab ebaühtlast vajumist. Kui aluspinnase liikumine on peatatud ja on ebatõenäoline, et see kordub, siis piisab kahjustunud kohtade parandamisest.

Niiskuse vastased abinõud – niiskus on vundamendi suurim vaenlane lisaks vajumisele. Selleks ennetatakse liigset niiskust:

• Hoonega külgnev maapind peaks olema kaldega väljapoole;
• Vihmavesi suunatakse majast eemale;
• Drenaaž, mis viib vee eemale;
• Kogumiskaevud keldrites;
• Vundamendile isoleeriv alus- ja pealiskiht;
• Välispinnale on paigaldatud hüdroisolatsiooni kiht.

Drenaaži paigaldamisel tuleb jälgida, et torustik asub õigel kõrgusel ning on õige kaldega. Samuti tuleb see katta filterriidega, mis takistab drenaaži ummistumist mulla, huumuse, jms osakestega. Drenaaži tuleb regulaarselt puhastada.

Sokli kuivatamine, kui on näha, et isegi drenaažist ei piisa, tuleb sein kuivatada puurides sellesse väljapoole kaldega augud. Hüdroisoleerimisel kaetakse vundamendi väliskülg saviga või tõrvaga. See eeldab vundamendi all märgumatut kihti.

Kui ajalooliselt vundamendi all vett isoleeriv kiht puudub, siis ei tohiks sokliosa liigselt vettpidavaks muuta, see takistab kuivamist ning võib karkassis ning hoone seintes tekitada niiskuskahjustusi.

Loe ka artiklit: "Millist vundamenti valida?"

Kokkuvõtteks

Vundamendi ja sokli vajumine sõltub mitmetest asjaoludest. Praod nii vundamendis kui ka siseseintes näitavad, et kindlasti tuleks olukorda hindama kutsuda spetsialist. Kes suudab välja selgitada pragude tekkepõhjuse ja vastavalt sellele aidata ka parandustöödega.