Kes on maastikuarhitekt?

Tegu on spetsialistiga, kelle pärusmaa on välisruumi arhitektuurne projekteerimine. Tema projektide hulka kuuluvad näiteks tänavaruumide, platside, väljakute, elamupiirkondade õuealade, haljasalade, aedade, parkide, kalmistute ja veekogude äärsete kujundamine.

Maastikuarhitektide töö puhul on kesksel kohal maastiku tüübi ja kogu orgaanilise keskkonna seisukorra määramine, sellega arvestamine ning seejärel detailse terviklahenduse väljatöötamine. Maastikuarhitektid lähtuvad orgaanilisest keskkonnast ja võtavad arvesse ala ökoloogilisi aspekte. Detailidesse minnes teeb arhitekt otsuseid ka taimestiku paiknemise, ehitusmaterjalide ja konstruktsioonisõlmede osas.

Eestis on selle eriala omandamiseks tarvis läbida nelja-aastane bakalaureuseõpe. Volitatud maastikuarhitekt tasemel 7 kvalifitseerub projektijuhiks, maastike eksperthinnangute ja projektide koostajaks.

Kes on urbanist ehk linnaplaneerija?

Urbanist on spetsialist, kelle tööülesanneteks on linna keskkonna uurimine, analüüsimine ja arhitektuurilise projekteerimise valdkonnas ettepanekute tegemine. See eriala käsitleb endas nii linnaetnograafiat ja -sotsioloogiat, geograafiat kui ka arhitektuuriteooriat. Linnaplaneerijad võivad töötada näiteks arhitektuuribüroodes ja nad on tihedas koostöös ning läbirääkimises valitsuse ja kohaliku omavalitsusega.

Linnaplaneerijate põhifookus on projekti piirkonda läbivate inimeste vajaduste väljaselgitamine ja nende suunamine projektis. Urbanistid tegelevad avaliku arvamuse uurimisega, uurides välja, milliseid ruume kasutajaskond vajab ja soovib. Linnaplaneerija teeb kindlaks, mida on piirkonnas vaja ja mida on liiga palju. Samuti mõtleb ta, kuidas ruumiliselt ümbruskonna probleeme lahendada. Nõnda arendataksegi välja idee ja töötatakse välja kontseptsiooniplaan, tehakse vajalikud kooskõlastused ning leitakse meeskond, kes projekti ka tööprojektini välja töötavad.

Oluline on analüüsida piirkonna arenguplaani ka pikas perspektiivis. Linnaplaneerijad koguvad palju infot enne kui otsustavad, kus näiteks pargid, ärid jms võiksid paikneda. Samuti teevad nad soovitusi selle osas, millisesse linnaosa piirkonda projektid kuuluda võiksid. Lisaks väljendavad nad, milliseid projekte peaks esikohale panema.

Ühised jooned

Maastikuarhitektide töö on seotud linnaplaneerijate omaga ja nad teevad parimate tulemuste saamiseks koostööd. Mõlemad kasutavad oma loomingulist talenti selleks, et luua kasutajasõbralikke ja kvaliteetseid ruumilahendusi. Selleks võtavad mõlemad erialad arvesse nii sotsiaalseid, kultuurilisi, ohutusalaseid, majanduslikke kui ka keskkonnasäästlikke tegureid.

Nii maastikuarhitektid kui ka urbanistid peavad tegema kindlaks, et nende projektid jääksid kooskõlla ehituskoodide, -standardite, piirangute ja teiste regulatsioonidega. Näiteks on mõlema eriala töötajad kompetentsed lahendama linnametsa ja matkaraja planeeringut. See on lausa ideaalne ülesanne koostööks ja põimumiseks.

Maastikuarhitekti ja urbanisti erinevused

Kui maastikuarhitekt võib näiteks matkaraja ja kalmistu välja töötada detailse tööprojekti staadiumini, siis urbanist on spetsialiseerunud sellele, et vastata küsimusele — kuhu need linnakontekstis kõige parem rajada oleks? Üldistatult võib öelda, et võrreldes maastikuarhitektidega töötavad urbanistid rohkem üldpildi kallal. Urbanisti võib pidada visionääriks ja kontseptualistiks, kes arendab välja plaane, mis ei sisalda niivõrd konstruktsioonidokumente, vaid uuringute tulemusi, analüüse, järeldusi, ettepanekuid, strateegiaid ja juhiseid.

Maastikuarhitektid võiksid lihtsalt öeldes võtta urbanistide kontseptsiooni ning arendada eskiisprojekt edasi tööprojektini. Maastikuarhitektid kirjeldavad täpsemaid detaile, nagu taimestikku ja disainilahendusi ehk aitavad teostada suurema üldidee. Siiski tuleb öelda, et kaks ametit põimuvad paljuski. Ka maastikuarhitektid töötavad eskiisi kallal ja on kompetentsed seda tööprojekti staadiumini välja arendama ning vastupidi.

Näiteks hoone arhitekt koostab kinnistu ruumiplaneeringu sõltuvalt sellest, mis funktsioone maja kasutajad vajavad. Urbanist aga vaatleb naabruskonna pilti laiemalt ja loob ruumi hoonete vahele sõltuvalt sellest, mis vajadused piirkonna inimestel on. Tema analüüsib seda, kuidas linn toimib ja liigub ning seab esikohale piirkonna elanike vajadused erinevalt erakliendi vajadustest. Seega kui arhitektid ja maastikuarhitektid keskenduvad rohkem ühe kinnistu omaniku soovidele, siis urbanistide prioriteediks on linnaelanike vajadused ja soovid.

Kokkuvõte

Linnaplaneerijad teevad tihedat koostööd maastikuarhitektidega ja mõned arhitektuuribürood osutavad ka mõlemat teenust. Mõlema kutsumuse eesmärk on see, et sünniksid kvaliteetsed arhitektuursed projektid. Samuti lähtuvad mõlemad plaanide koostamisel kohalikest regulatsioonidest ja ehitusseadustest ning võtavad arvesse geograafilisi, keskkondlikke ja sotsiaal-kultuurilisi tegureid.

Üheks peamiseks erinevuseks võib välja tuua selle, et maastikuarhitektid disainivad väliruume tööprojekti staadiumini, aga linnaplaneerijad selgitavad välja, kuhu hooneid võiks üldse ehitada. Kui maastikuarhitektid on spetsialiseerunud väliruumi kujundamisele ja selle detailideni väljatöötamisele, siis urbanistide fookus on pigem linnastruktuuride uurimisel ja linnaelanike vajadustel.