Arvatakse, et passiivmaja ehitamine on väga kallis. Tegelikult kui kõik hästi läbi mõelda ning planeerida, läheb nullilähedase energia kuluga maja ehitamiseks vaid 15-20% rohkem finantse võrreldes tavaehitusega. Samas tasub see tänu peaaegu olematutele küttearvetele end juba mõne aastaga ära.

Mis on passiivmaja? Kui kiiresti tasub selline hoone end ära? Mis on passiivmaja puudused ja eelised Eesti kliimas? Kõigest lähemalt allpool.

Kuidas passiivmaja toimib?

Passiivmaja puhul on kõige olulisem hoone ehituseks kasutatavad ning materjalid. Selle põhimõte on peaaegu olematu soojusenergia kadu läbi seinte ning katuse. Kui tellid omale passiivmaja on ülioluline, et tegemist kogemustega asjatundjatega, kellel on põhjalik kogemuste ja teadmiste pagas.

Maja on väga madal energiakulu ning osaliselt kasutatakse ka taaskasutatavat energiat. Õigesti ehitatud ning standarditele vastav maja tarbib isegi kuni 90% vähem energiat, kui tavalistel viisidel ehitatud maja.

Passiivmaja ehitamisel kasutatakse energiasäästlikke lahendusi ning materjale:

• Hoone asetus sõltub päikesevalgusest, enim kasutatavad toad peavad Eesti kliimas asetsema lõuna ilmakaares, sest nii pääseb hoonesse kõige rohkem päikeseenergiat. Soovituslikult puuduvad lõunaküljel suured objektid, mis varjavad päikest – puud, teised hooned, jms.
• Muud avad, mis ei jää lõunasse, on võimalikult väikesed.
• Vundamendi ja välispiirete soojustamine on kõige olulisem, mistõttu ei tohi materjalide pealt kokku hoida.
• Külmasildu, kust hinnaline hoone soojus (või suvel jahedus) väljub, tuleb täielikult vältida.
• Kasutatakse spetsiaalselt passiivmajadele mõeldud aknaid ning uksi.
• Ventilatsioonisüsteem väga tõhusate soojustagastus seadmetega.
• Soojusisolatsioon – seinad, katus ning põrand on äärmiselt tõhusalt ning kvaliteetselt soojustatud.
• Kodutehnika valitakse võimalikult madala energiatarbimise järgi.
• Ventilatsioonisüsteem on maksimaalse soojustagastusega – vähemalt 85% ning sisenev õhk on eelsoojendatud (elektri või pinnase soojusvahetiga).
• Tarbevee soojendamine toimub päikesekollektori, soojuspumba vms efektiivse lahenduse abil.

Passiivmaja idee seisneb selles, et vähendatakse võimalikud soojakaod nii, et maja saab ära kütta vaid soojendades sissejuhitavat õhku. Põhimõtteliselt selline maja küttesüsteemi ei vaja. Samas Põhjamaade kliimas võiks majas olla küttesüsteem, mida kasutada väga kõrgetel miinuskraadidel.

Ehitus

Maja plaan: Passiivmaja projekteerimisel tuleks eelistada võimalikult kompaktset hoone kujundust. Nii hoitakse välisseinte maht võimalikult vähe, kust soojusenergia saab lahkuda. Hoone on tüüpiliselt lihtsa arhitektuuriga – puuduvad tornid, sopistused, elemendid jms.

Soojustus vajab passiivmaja puhul kõige rohkem ressursse. Majale tehakse võimalikult paks soojustuskiht. See vähendab oluliselt soojusvoogu, mis liigub läbi seinte, katuse ja põranda ning vähendab välispiirete kaudu lahkuva soojuse väärtust.

Aknad ja uksed: Suurem osa aknaid tuleb paigutada lõuna suunas, et talvel paistaks võimalikult palju päikesevalgust majja sisse. Suvel jällegi tuleks aknad kinni katta, et hoida maja jahedana. Tüüpiliselt tähendab see, et aknad pole lahtikäivad. Seega peavad avatäited olema kvaliteetsed ja õigesti paigaldatud.

Õhupidavus on passiivmaja puhul ülioluline. Hoone tuleks katta õhku pidava kihiga ja materjalide ning liitekohad tuleks teipida.

Üldiselt võib öelda, iga väiksemgi auk ning pragu tuleb passiivmaja puhul elimineerida. See tundub küll vaevarikas, kuid ainult nii on võimalik tagada vastav kvaliteet.

Peamiselt ehitatakse passiivmaju Kesk-Euroopas. Laiuskraadidel 60 (Eesti ja Soome) ja rohkem põhja poole läheb maja ehituseks rohkem finantse, et ka väga külmadel temperatuuridel tagada temperatuuri hoidmine.

Passiivmaja ehitus vajab eraldi väljaõpet ning kogemust. Passiivmaja terminit kasutatakse tihtipeale ka lihtsalt väga energiasäästliku maja kirjeldamiseks või hoone puhul, mis liigitub ligi nullenergia standardi alla. Nii see päris ei ole.

Nullenergia maja tähendab, et hoonel on küttesüsteem, mis on autonoomne, näiteks soojuspumba ning päikesepaneelide kombinatsioon ja muud sarnased lahendused.

Passiivmaja vastab vaid teatud kriteeriumitele, sealhulgas superisolatsioon, nullilähedane seinte soojusjuhtivus ning soojustagastusega ventilatsioon. Nõuetest lähemalt allpool.

Mõnikord arvatakse ekslikult, et passiivmaja hakkab hallitama. Nii see päris pole. Konstruktsioon ning soojustus on küll suletud süsteem, kuid sinna ei pääse niiskus, mis võiks tekitada hallitust ning sellega seotud kahjustusi. Selleks tuleb muidugi kõik materjalid õigesti paigaldada ning välistada kõik üleliigsed avad. Hallitusjuhtumid on peamiselt tekkinud, kui hoonel on ebaefektiivne ventilatsioon, liigniiskus või kuskile on siiski jäänud külmasillad. 

Sisekliima

Lisaks kulude kokkuhoiule on passiivmajadel ka väga meeldiv sisekliima. Hea soojustus tagab, et ka suvel ei kuumene majad üle. Temperatuuride kõikumised on passiivmajas väga väikesed. Ruumides ei teki külmatsoone, klaaspindadele ei teki konvektsiooni ning puudub külma õhu liikumine põrandal.

Kriteeriumid

Kuigi passiivmaja ning energiasäästlik maja on justkui sünonüümid, siis passiivmaja kriteeriumid on kõrgemad kui lihtsalt hoone puhul, mis saab kõrge energiamärgise.

Selleks, et klassifitseeruda kui passiivmaja, on vaja tagada kriteeriumid:

• Madal energiakulu, vähemalt 15 kWh m2 kohta või vähem. Aastas peab kuluma mitte rohkem kui 3000 kWh kõikide toimingute peale. See on ligi 10x vähem kui tavalise maja puhul.
• Energiatõhususarv ehk hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastal vähem kui 15 kWh/m2 kohta.
• Küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter on vähem kui 120 kWh.
• Akende soojajuhtivus peab olema vähem kui 0,8 W/m2.
• Hoone õhutihedus on väiksem kui 0,6 korda.
• Soojustagastus peab olema vähemalt 80%.

Suurim väljakutse ehitajale ongi tihtipeale just õhupidavuse näitaja saavutamine. Eestis on mitmeid passiivmajade tootjaid, kes on aastate jooksul arendanud ning välja töötanud passiivmaja standarditele vastavad lahendused.

Eelised

• Olematud küttekulud,
• Väga madal energiakulu,
• Mugav sisekliima,
• Väga vastupidav.

Puudused

• Kulukam kui tavapärase hoone rajamine, 
• Vajab ehituseks eriteadmisi,
• Sõltub ventilatsioonisüsteemist – kui sellega midagi juhtub, peab tegema aknad lahti ning kasutama kütteseadmeid, näiteks ahju,
• Ehitus peab olema teostatud täiuslikult, et maja oleks efektiivne ning kõikvõimalikud ohud oleks välistatud.

Kokkuvõtteks

Kuna passiivmaja põhimõtted on väga ökoloogilise lähenemisega, saab paljudes riikides selle ehitamiseks või oma kodu ümberehitamiseks toetust. Lisaks töötab poliitika sellel suunal, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus kõik avaliku sektori hooned ehitatud nullenergia või rohelise energia tarbimise baasil.

Passiivmaja ehitus on küll keeruline ning kulukas, kuid tasub end kiiresti ära. Eestis on spetsialiste vähe ning tuleb leida tõeline asjatundja, kes suudab tagada kvaliteedi ja normidele vastavuse.