Väike- ehk minimajad

• Kuni 20m2 ja kõrgus kuni 5m – ei vaja ehitusluba.
• Kuni 60m2 ja kõrgus kuni 5m – tuleb esitada ehitusteatis ja projekt. Oluline on seejuures ka välja tuua, et ehitusteatis on ehitusloa lihtsustatud vorm.

Need nõuded on äratanud rohkelt tähelepanu eriti viimasel paari aastal. Üha enam inimesi saab ja soovib kolida tänu kodukontori võimalustele väljapoole linnadest. See annab elamisvõimalusteks palju suuremad valikud.

Tihtipeale on inimestel ostetud või ka pärandusena omandatud tühjad krundid kuhu sobiks igati hästi üks pisikene maja. Väikemajad on saanud üha populaarsemaks tänu oma soodsale hinnale, madalatele ülalpidamiskuludele ning kiirele valmistamisele ning paigaldusele. Väikemaja sobib väga hästi keskkonnasõbralikele vähenõudlikele inimestele, kes soovivad elada suuremast linnakärast eemal.

Väikemaja on lihtne projekteerida, ehitada, transportida ning paigutada. Eriti mugav on, kui krundil on olemas juba toimiv vee- ning elektriühendus, nende puudumisel saab abi ka päikesepaneelide ja akusüsteemidest. Väikese maa-ala puhul sobib see eriti hästi inimestele, kellele ei meeldi suure eramaja väljakutsed, kuid ei taha elada korteris.

Tasub teada!

Isegi lihtsa aia- või saunamaja, kuuri või muu kõrvalhoone puhul peaks alati pöörduma kohaliku omavalitsuse poole. Kuigi vaba ehituse alla kuuluvad kõik hooned, mis on väiksemad kui 20m2 ning kõrgust alla 5 meetri, peaks need siiski kohaliku naabruskonnaga kokku sobituma. Väikemaja stiil peab olema kooskõlas üldplaneeringu, detailplaneeringu ning tuleohutusnõuetega.

Näiteks peab tuleohutuse eesmärgil olema kahe hoone vahel vähemalt 8m vahemaad. Seega peaks kavandatava väikemaja paigutama vähemalt 4m kaugusel oma krundi piirist. Sademevett ei tohiks juhtida naabri krundi pinnale.

Alla 20m2 ehitised peavad sobituma piirkonna hoonestuslaadi ja keskkonnaga. Kui teie krunt kuulub muinsuskaitse alla, peab konsulteerima muinsuskaitseametiga, et tagada miljööväärtus.

Veekogude äärde kuni 10m ulatuses ei tohi üldjuhul paigutada mitte ühtegi hoonet, olgu selleks kasvõi pisike saunamaja.

Ilma ehitusloata hooned peavad jääma üldise krundi detailplaneeringu ning ehitusala alla. Planeeringut või tuleohutust mittearvestav ehitis on ebaseaduslik ning vajadusel tuleb see lammutada.

Miks valida väikemaja kuni 20m2?

Eestis on väga palju pakkujaid, kellel on kümneid atraktiivseid lahendusi minimajadele. Pisike transporditav hoone ei vaja üldjuhul elamisluba, seda on üsna lihtne transportida ning paigaldada.

Kuni 20m2 suurune maja sobib ideaalselt 1-2 vähenõudlikule inimesele, kes eelistavadki minimalistliku elustiili. Väike pindala nõuab nutikaid lahendusi, multifunktsionaalsust ning kokkuhoidlikust. Väikemaja esialgne investeering ja ka ülalpidamiskulud on enamasti väga soodsad ning eriti sobivad oma elu alustavale individuaalile või paarile.

Ülemailmse pandeemia tõttu on enamik ettevõtteid nüüdseks väga avatud kodukontorile ning kaugtööle. See annab palju suuremad geograafilised võimalused ning valikud. Krunt Lõuna-Eesti metsades ning sellele paigutatud väikemaja on jõukohane enamasti igaühele.

Millal eelistada kuni 60m2 väikemaja?

Kui pere ja võimalused on suuremad ning 20m2 minimaja jääb väikseks siis tasub kaaluda kuni 60m2 suurust väikemaja, mis jääb kõrguselt alla 5 meetri. Sellistes mõõtmetes maja ei vaja ehitusluba vaid ehitusteatist. Üldjuhul kannavad seda sorti ehitised nime kas element- või moodulmaja. Eestis on palju pakkujaid, kes kodu tehases valmis ehitavad ning otse krundile kohale toovad.

Väikemajad sobivad ideaalselt aastaringseks elamiseks ning võrreldes tavapärase ehitusega, on need tihtipeale soodsamad ning kordades kiirema valmimisprotsessiga. Lisaks kasutatakse mitmeid erinevaid lahendusi – lisaks tavapärasele puitkarkassile tehakse väikemaju ka konteineritest, mis lisavad ümbertöötlemise ning taaskasutuse väärtust.

Väikemaja sobib ideaalselt ka hoovi peale külalistemajaks, saunamajaks, väljaüürimiseks, vms.

Tihtipeale suurendatakse Väikemaja pindala terrassiga, mis annab ruumi juurde. Terrass on üldjuhul lisaehitus ning enamasti eraldi ehitusluba ei vaja.

Üldised omadused

Lihtsa ja mugava lahendusena ehitatakse väikemaja enamasti tehases valmis ning tuuakse krundile. Olenevalt kokkuleppest võib tootja paigaldada hoonele ka vundamendi ning vaja on vaid krundil olemasolevat kruusapatja ning võimalusel vee- ja elektriühendust.

Väikemajade puhul eelistatakse tihtipeale keskkonnasõbralikumaid materjale ning lahendusi. Enamik valmislahendusi pakuvad erinevaid värvi- ning materjalilahendusi, mille vahel klient saab ise valida ning omale meeldiva viimistluse kombineerida.  

Enamlevinud küttesüsteem, mis on kokkuhoidlik ning soodne on puuküte, õhksoojuspump või õhk-vesi soojuspump. Harvem kasutatakse päikesepaneele, mis on algse investeeringu poolest kallid, kuid sobivad jällegi hästi keskkonna huviliste maitsega. Kuigi päikesepaneelid põhjakliimas enamasti ei tasu ära, katavad need väikemaja vajadused pea täielikult.

Kõige olulisem väikemaja puhul on hea soojustus. Kuna pisike hoone on kõikidelt külgedelt ilmastikule avatud, peab isolatsioon ja veepidavus olema väga hea kvaliteediga. Tänapäeval leiab tehnoloogiaid, mis on nii keskkonnasõbralikud, kauakestvad kui ka kõrge isolatsioonivõimega. Eestis kasutatakse soojustuseks enamasti kivivilla, mis on looduslik, vastupidav ning soojapidav materjal.

Välisviimistluseks kasutatakse stiili tõttu peamiselt puitu ning sellest kordades vastupidavamat, kuid kallimat kiudtsement voodrilauda. Samuti sobivad muud lahendused – metallplaadid, vineer, katusesindlid, jms. Kõik sõltub pakkuja standardlahendustest ning lisavõimalustest.

Katuse puhul kasutatakse enamasti lihtsasti paigaldatavaid ning kergekaalulisi lahendusi – plekk, bituumen ja puitlaastud.

Üldjuhul köök ning vannitoa sisustus tuleb hinnale lisaks, kuna maitsed ning soovid on väga erinevad.

Nagu öeldud, on Eestis väikemajadele väga palju erinevaid pakkujaid ning standardlahendusi. Lisaks saab küsida erilahendusi ja valida omale meeldivad materjalid. Enamasti on projekti algusest tarneaeg 4-6 nädalat. Selle sisse kuulub nii ehitus, kokkupanemine (moodulmaja puhul) ning transport.

Hinnad varieeruvad väga palju kuna sobiv lahendus sõltub materjalidest ning tellija eelistustest. Kuni 20m2 soojustatud maja hinnad algavad üldjuhul 20 000€ ning kuni 60m2 suuruste avaramate kodude puhul võib ulatuda ka üle 100 000€. Lisaks peab arvestama transpordi, projektikulude ning vee-ja elektriühendusega.

On olemas ka lahendusi, mis on suunaga täielikule iseseisvusele – n-ö ilma vee ja elektrita lahendused või isikliku generaatoriga. Need variandid on praegu veel siiski algelised ning vajavad väga head planeeringut ning peamiselt väga kokkuhoidlikku elustiili.

Kui on kogemusi ning huvi, siis saab väikemaja kasvõi ise endale ehitada. Siiski peaks konsulteerima spetsialistiga, et tagada parim ning kauakestev tulemus.

 Minimaja eelised ja puudused

Eelised

• Soodne alginvesteering;
• Kiire tarne ning paigaldus;
• Transporditav;
• Lihtne lahendus;
• Linnakärast eemal;
• Nutikad ning atraktiivsed lahendused;
• Keskkonnasõbralik;
• Madalad ülalpidamiskulud;
• Vähenõudlik;
• Saab elada "peaaegu" ükskõik kus.

Puudused

• Vähe pinda;
• Ei sobi suurtele peredele;
• Vajab krunti;
• Peab olema elektri- ja veeühendus