Nagu iga ehitusobjekti puhul, algab ka terrassi ehitus planeerimisest. Enne vundamendi rajamist peab kogu projekt olema rohkem või vähem läbi mõeldud ja lõpptulemus silme ees.

Terviknägemus enne vundamenti

Kõigepealt asukoht. Üldjuhul on terrass eluruumide osa. Milleks sul terrassi kõige rohkem vaja läheb? Kas hommikukohvi joomiseks, päevitamiseks või õhtuseks istumiseks? Tuleb jälgida, kuhu ja millal paistab päike ja millisest suunast puhub enamasti tuul. Kas ja kui palju on vaja, et oldaks naabrite pilkude eest varjatud? Vahel on muidugi valikuid vähe ja kompromissidest pole pääsu.

Enamasti, vähemalt esimese korruse puhul, on terrass eluruumi ja aia ühenduslüli. Vastavalt eesmärgile tuleb vaadata, millisest ruumist sinna kõige enam pääseda on vaja – kas köögist, elutoast, saunast või kuskilt mujalt? Sellest kõigest sõltub järgnev, kaasa arvatud vundamendi rajamine. 

Tee joonis ja eelarve

Kui sobiv asukoht on valitud, tuleb läbi mõelda terrassi kuju ja mõõtmed ning teha eskiisjoonis. Suurus peaks sõltuma mitte ainult otstarbest, vaid ka peahoone enda suurusest ja kujust. Seda terrassi osa, kuhu planeeritakse lauda või lamamistooli, ei soovitata teha kitsamalt kui 3,5 m.

Loomulikult tuleb paika panna ka eelarve ja sellest lähtuvalt oma valikud teha, sest muidu võib poole pealt selguda, et liiga lennukalt tehtud plaanid kukuvad nördimusttekitavalt läbi. Terrassi vundamendi hind on aga koguhinnale olulise mõjuga.

Seejärel algab juba “päris” ehitustegevus. Siinkohal keskendumegi esimesele ehitusetapile – vundamendi valikule ja rajamisele (edasi tuleb terrassi karkass, mis sõltub peamiselt terrassi kõrgusest maapinnast, kujust ja terrassilaudadest, ning seejärel laudise valik ja paigaldus). Mõistlik on aga juba planeerimise käigus ka teised etapid läbi mõelda, sest sellest sõltub kogueelarve ja terviknägemuse olemasolu on kasulik igal juhul.

Ise teha või tellida?

Kui vähegi soovi ja viitsimist on, ja olemas on elementaarsed oskused ning tööriistad, võib ka terrassi vundamendi ise ehitada. Hakkama võib saada ühe nädalavahetusega, sest ülemäära keeruline see pole. Muul juhul tasub loomulikult spetsialistide poole pöörduda, sest valesti rajatud vundament tähendab peavalu ja järjekordseid uusi rahalisi väljaminekuid. 

Mõlemal juhul seisab oma elupaigale terrassi rajaja küsimuse ees, milline vundament valida. Selleks on mitmeid võimalusi, mis sõltuvad näiteks eelarvest, asukohast, pinnasest ja kandevõime vajadusest (terrassile langevat koormust võib suurendada terrassile kogunev lumi ja katuselt kukkuvad jääkamakad).

Kõige rohkem tuleb vundamendi valikul alguses tähelepanu pöörata aluspinnale – kas see on külmakerke kindel või mitte. Kui ei ole, siis on tavaline valik allapoole külmumispiiri ulatuv ümarvormi valatud betoonist tugipostidest vundament. Kui on, siis sobib ka soodsaim valik ehk fibo kergplokkidest vundament.

Külmakerge – mis see veel on?

Spetsialistid korrutavad ühest suust: terrassi vundament raja külmakergete kindel. Aga millega täpsemalt tegu?

Külmakerge on maapinna kerkimine ülespoole siis, kui pinnasesse kogunenud niiskus külmub ja moodustab jääläätse või muu jää massi. Jäälääts pinnases kasvab läbi kapilaaride ja pakseneb soojuse suunas, mille tulemusel pealolev pinnas ja valesti ehitatud vundament kerkib ülespoole. 

Külmakerge esineb tavaliselt pinnastes, mis sisaldavad külmatundlikke peeneid osakesi. Külmakindlad on aga puhtad liivad ja kruusad, kus on väga vähe külmatundlikke osakesi. Kolm tegurit, mis on korraga külmakergete jaoks vajalikud, on külmale vastuvõtlik pinnas, madalad temperatuurid ja vesi, mis tuleb enamasti põhjaveekihist või pinnase tühimikest läbivalgumise teel. Kui üks neist on puudu, siis külmakerget ei toimu või on selle mõju minimaalne.

Betoonpostidel vundament – külmakergete kindel

Betoonpostidest vundament rajataksegi külmakergete mõju vältimiseks selliselt, et see ulatuks allapoole maapinna külmumispiiri, mis meil on sõltuvalt pinnasest kuni 1,2 meetrit. Eriti oluline on see savise pinnase puhul. 

Postid valatakse ümarvormi, näiteks ventilatsioonitorusse või ükskõik millisesse plastist või metallist torusse. Vormi ümbrus täidetakse liivaga, et vältida pinnase nakkumine vormiga. Muidu võib külm siiski posti maa seest välja tõsta. Vormi läbimõõt sõltub sellele langevast koormusest. Kui aluspinnas on pehme, tuleb vormi alla tekitada killustikust taldmik. 

Sobilik on see lahendus ka siis, kui terrass on kõrge, sest betoonposte saab valada monoliitsena täpselt tulevase terrassi jaoks vajalikku kõrgusesse.

Vormi valatud betoonpostid tugevdatakse armatuuriga, näiteks armeeritakse keermestatud latiga, mille abil saab kinnitada terrassi karkassi vundamendi külge. Võrreldes plaatvundamendiga on betoonpostidel vundamendi hind soodsam, kuid veelgi soodsam on kerg- ehk fiboplokkidest vundament.

Fiboplokkidest vundament – lihtsaim lahendus

Kui aluspind on külmakerkekindel või on külmakergetest tulenevad liikumised sõltuvalt pinnasetüübist väikesed ega oma terrassile olulist mõju, sobib fiboplokkidest vundament. Pinnast on võimalik ka kergplokkide jaoks sobilikuks teha, kui terrassi aluspind täita tihendatud kruusa ja või killustikuga.

Mõnel pool põhjarannikul on paekivi maapinnale nii lähedal, et kergplokkidest vundament võib toetuda otse paeplaadile. 

Igal juhul peab aluspind olema piisavalt tugev ja stabiilne. Hinnanguliselt võiks see stabiilne kiht olla suhteliselt maapinna lähedal, kuni 0,4 meetrit. Mida vähem kaevetöid, seda soodsam ka hind. Vundamendi sügavuse tasub silmas pidada ka ploki kõrgust, et õige kõrguse saavutamiseks ei peaks plokke lõikama. Nii ei pea tegema üleliigset tööd ja materjali raiskama. Hinda mõjutab ennekõike plokkide endi maksumus.

Fibo eelis on kiirus ja hind

Fiboplokkidest vundamendi peamine eelis on siiski see, et terrass on võimalik väga kiiresti võimalik valmis saada. Fiboplokid on tugeva struktuuriga, aga kerge kaaluga ja lihtsasti töödeldavad. Plokke on lihtne paigaldada ja ploki külge on fiboplokikruvide abil mugav kinnitada terrassi puitkonstruktsioon. Kruvi pikkus sõltub puitprussi paksusest, paigaldussügavuseks plokki soovitatakse vähemalt 80 mm. 

Enne plokkide paigaldamist peab vundamendi pinnas olema looditud ja korralikult tihendatud. Esimene plokirida asetatakse ilma seguta, teine juba müüriseguga. Plokid laotakse plokkseotises, ehk üle rea tuleb alustada pooliku plokiga, ning plokid surutakse tapp-liites tihedalt kokku. Nii ei teki pragusid. Kui esimene plokirida laotud, tuleb selle peale ja siis üle rea horisontaalvuugis segukihti paigaldada kaks bi-armatuuri.

Plaatvundament – siis, kui vaja

Plaatvundamenti kasutatakse enamasti siis, kui olukord seda nõuab. Näiteks kui terrass paigaldatakse katusele. Viimasel juhul on terrassi aluspinnaks reeglina katusekate. 

Mõlemal juhul on vaja luua tugikohad, mis asendavad terrassi vundamenti. Tugikohtadena kasutatakse näiteks plastikkiile ja ehitusnurki või spetsiaalseid kruvitavad jalgu.

Tugikohad tuleb teha nii, et vihmavesi (või lume sulamisest tekkinud vesi) saaksid vabalt ära voolata selleks loodud kallete suunas. Muidu ei pääse vesi vabalt ära voolama, sest seda takistavad karkassi vööd kas osaliselt või täielikult. 

Samuti hoiavad tugikohad ära puitkarkassi ja aluspinna, olgu see betoon või katuse materjal, otsese kokkupuute ja võimaldavad tuulutust terrassi all.

Terrass oma jalgade peal

Üheks lahenduseks on ehitada terrass reguleeritavate jalgade peale, mis võimaldab stabiilsust ka ebatasasel pinnal. Siis ei ole vaja nii kapitaalseid ettevalmistustöid teha. Siiski tuleb eemaldada muldpinnas ja asendada see külmakerkekindla pinnasega. 

Terrass rihitakse ühele tasapinnale lihtsalt jalgade õigesse kõrgusesse keeramisega. Pealisplaadid tuleb paigaldada soovitud vahega prussi külge, seejärel lisada ja loodida paika ka otsmised terrassijalad. Keskmiste terrassijalgade paigaldamise tuleb samuti veenduda, et nad oleks tihedalt vastu aluspinda ja ei liiguks.

Terrassijalgadel on suur koormustaluvus – kuni 800 kg alusposti kohta. Erinevate tootjate jalgu saab enamasti reguleerida ja seda isegi kuni 1 meetrini, kasutades selleks ettenähtud pikendustarvikuid või hoopis erinevate kõrgustega jalgu.

Plastist terrassijalgadele saab ehitada kiirelt ajutise terrassi, ent miks mitte ka püsiva terrassi koduõuele - kui pinnas seda võimaldab.

Geotekstiilist kangas on abiks

Kõigi vundamenditüüpide puhul on oluline, et terrassi puitkarkass ei puutuks aluspinnaga kokku, vastasel korral ei saa puit kuivada ja võib mädanema minna. Sõltumata tüübist võiks maapind olla väikse kaldega, et terrassialune vesi saaks ära voolata.

Hea mõte on terrassi aluspind katta geotekstiilist kangaga, mis omakorda kaetakse liiva, kruusa või killustikuga, et see kuhugi ei liiguks. Oluline on see, et vesi pääseb läbi nii sellisest kattekihist kui geotekstiilist kangast. Kuna kangas eraldab viljaka kasvupinnase terrassi aluspinnast, on vähem tõenäoline, et terrassi all hakkavad kasvama taimed. Taimestik takistaks õhuliikuvust, vähendades vahet maapinna ja terrassi vahel ning terassilaudadest läbi kasvavad taimed rikuks terrassi välimust. 

Seda ei taha ju keegi?