Vundament tuleb valida sõltuvalt maja suurusest ning pinnase kandevõimest, sellest sõltub maja tervis. Pinnas on alati suuremal või vähemal määral niiske, seetõttu peab vundamendil olema väga hea hüdroisolatsioon ning soojustus. Kui külm pääseb läbi vundamendi hoonesse, siis võib kahjustusi saada kogu konstruktsioon.

Eramajade vundamendid

Tihtipeale kasutatakse eramajade puhul madalvundamente, mis on tuntud ka kui taldmikud. Kasutatakse hea raskustaluvusega pinnase puhul. Sobib näiteks tugeva mulla- ja liivapinnasele või graniidile. Ei sobi soisele ning vajuvale pinnasele.

Lintvundament

...on Eestis eramajade puhul kõige levinum. Keldriga maja puhul rajatakse lintvundament sügavamale, seejuures peavad olema vundamendi seinad kaitstud ja isoleeritud niiskustõkke ning radoonikilega. See suurendab vundamendi vastupidavusvõimet ning eluiga. Lintvundament valatakse betoonist saalungite vahele, mis on eelnevalt maasse mõõdetud ning kaevatud. Teine variant on asetada eelnevalt maasse Fibo kergplokid, mille peale valatakse samuti betoon.

Lintvundamendi rajamine on võrdlemisi töömahukas ja vajab head planeerimist. Hoone raskemad osad vajavad suuremat toestust. Heade teadmistega on võimalik lintvundament ka ise rajada. See vajab siiski eelnevat uurimist ja praktikat ning head planeerimist. Lintvundamendi puhul jaotub hoone raskus erinevalt olenevalt konstruktsioonist. Monoliitne lintvundament on ühes tükis, mistõttu on see ka väga vastupidav. Plokkidest koosnev ja seotud vundament talub vähem raskust ning halva planeerimise korral võivad tekkida vajumiskahjutused, mille tagajärjeks on mõrad hoone seintes. Lintvundamendi kohta saab lähemalt lugeda siit.

Eelised:

• Vastupidav,
• Sobib enamike pinnasetüüpidega,
• Levinuim valik eramajade puhul,
• Talub suuri raskuseid,
• Sobib keldriga majadele.

Puudused:

• Vajab häid teadmisi vundamendi ehituse kohta,
• Vajab põhjalikku ettevalmistust,
• Peab tegema pinnaseanalüüsi,
• Valesti ehitatud vundament vajub ning lõhub hoone konstruktsiooni,
• Ei sobi liigniiskele ning liikuvale pinnasele,
• Töömahukas,
• Vajab head soojustust, mis on õigesti paigaldatud.

Plaatvundament

Kasutatakse ka vajuvate pinnaste puhul. Plaatvundamendi ehitamisel kasutatakse erikujulisi L-plokke. Vundament valatakse ühes tükis ning toimib raskuse tõmbejõu mitte kandejõu toimel, kus hoone raskus jaotub kogu vundamendile ühtlaselt. Seetõttu on plaatvundamendi jaoks vaja samuti kogemustega spetsialisti, sest plokkide kinnitused ning sõlmed peavad olema õigesti tehtud ning õige raskustaluvusega. Kuna plaatvundamendi rajamine käib kiiremini kui lintvundamendi ehitamine on enamasti tegu soodsama lahendusega. Seejuures on oluline plaatvundamendi maksumuse kujundab suures osas soojusisolatsiooni materjali paksus. Loe selle kohta lähemalt artiklist "Plaatvundament ABC" ja "Kui palju maksab plaatvundament?".

Eelised:

• Sobib ka soisele pinnasele,
• Toimib tõmbejõul,
• Ei vaja suuri pinnase ettevalmistusi.

Puudused:

• Reeglina kallim kui nt lintvundamendi ehitamine,
• Vale paigaldus lõhub vundamenti,
• Vajab eelnevaid teadmisi ning kogemust.

Postvundament

... sobib hästi näiteks kasvuhoone ja kergemate eluhoonete nagu minimaja, külalistemaja, sauna või hoopis terrassi rajamiseks. Kasvupinnas tuleb eemaldada ja asendada liivaga, mis tihendab pinnast ning on kandvam. Postid peavad pinnasesse ulatuma vähemalt 60-70cm ulatuse. Posti alune ja ääred on mõistlik ümbritseda liivapadjaga, mis aitab vältida külmakerkeid. Postid valatakse betooni nii, et tulevase hooned nurgad asetuvad täpselt postidele. Betoonile lisatakse kuivamise ajal vett, et valu oleks tugevam ning vastupidav. Ülejäänud aluspind on liivast või liivaga tihendatud killustikust.

Kasvuhoonele, aiamajale, kergele minimajale, vms sobib ideaalselt vundamendiks ka kiviparkett. Loomulikult peab sellisel juhul aluse korralikult ära tugevdama ja tihendama liivaga ning ka loodi ajama. Liivapadi peab olema vähemalt 20-30cm paksune

Eelised:

• Odav,
• Lihtne,
• Sobib ka kergematele majadele.

Puudused:

• Ei talu suuri raskuseid,
• Postid peavad olema täielikult loodis,
• Ei sobi niiskele või väga liikuvale pinnasele,
• Postid peavad olema piisavalt sügaval külmakerke vältimiseks.

Kruvivundament

...sobib vaid väga kergetele ehitistele – terrass, aiamaja, kerge saun, tünnisaun, väliköök, kerge minimaja, vms. Sisuliselt koosneb kruvivundament suurtest kruvidest, mis keeratakse maa sisse ning on kohe kasutusvalmis. Pikad kruvid taluvad rohkem raskust, kuid kodumajapidamises pole selleks enamasti vajadust. Maakruvid on ~1-3 meetri pikkused. Maasse keeratud kruvi annab piisavalt tuge, et väikeehitis ei liiguks ega vajuks maasse. 

Kruvid keeratakse maa sisse ning õige paigalduse puhul need talvel külmaga üles ei kerki. Kruvide pealised on erinevates vormides, kuid levinum on U-aasaga maakruvid, kuhu peale saab jätkata prussidega ehitamist. Kruvivundament on lihtsam ning odavam paigaldada kui näiteks lintvundamenti. Tuleb arvestada, et 3m2 terrassi-, aiamaja- või muu pinna kohta peab olema vähemalt 1 maakruvi. Kui hoonele või terrassile avaldub rohkem raskust – näiteks talvel lumega, siis peab kruve rohkem olema. Kruvivundament on ka teisaldatav. Loe ka lähemalt kruvivundamendi koht siit.

Eelised:

• Võrdlemisi taskukohane,
• Kiire ja lihtne paigaldamine,
• Saab kohe kasutada,
• Teisaldatav ja korduvkasutatav.

Puudused:

• Kasutatakse reeglina vaid kergehitiste puhul,
• Ei sobi väga liikuvale ja soisele pinnasele,
• Mõjutatav ilmastikust - võib kerkida külma ja niiskusega.

Suurhoonete vundamendid

Vaivundament

Vaivundamenti kasutatakse väga suurte hoonete puhul, mis vajavad lisatoestamist ja ka juhul kui maapind on ebastabiilne. See koosneb raudbetoonist vaiadest, mis on armeeritud ning ulatuvad mitmekümne meetri sügavusele. Kasutatakse näiteks sadamate, lennujaamade, suured kaubanduskeskuste, korterehitiste, hotellide jne rajamiseks. Vaiad ulatuvad sageli mitmekümne meetri ulatuses maa sisse. Sobib niiskete pinnaste ning veekogude peale ehitamiseks. Vaivundament on kallis ja ei ole seetõttu eramaja ehitades mõistlik lahendus.

Eelised:

• Talub väga suuri raskuseid,
• Väga vastupidav
• Saab ehitada igasugusele pinnasele.

Puudused:

• Väga kallis ja töömahukas;
• Vajab pinnase analüüsi (sest vaiad ulatuvad väga sügavale).

 Kuna vaiad puuritakse sügavale vajavad need tugevat ja kindlat alust ehk vähedeformeeruvat pinnast Selleks kasutatakse ka üle 50m pikkuseid ja mitmemeetrise läbimõõduga puurtugesid, mis on puurvaiade erikuju. Tunnelite, maa-aluste garaažide ning mahutite puhul kasutatakse ka süvaseinu, mis takistavad pinnasevee ning seinte sissevajumist.

Vundamendi kaitsmine

Lisaks vajumisele on vundamendi suurim vaenlane külm ning niiskus. Nende koosmõjul ning eriti Põhjamaade vahelduvas kliimas hakkab vundament lagunema. Ka vanu vundamente saab ning peab soojustama, et see ei laguneks ning maja kauem kestaks. Vundamendi probleemide kohta loe lähemalt siit: "Mõrad vundamendis – miks ja mida teha?". 

Hüdroisolatsioon

...peab olema elumaja vundamendil alati. Niiskema pinnase puhul peab hüdroisolatsioon olema tugevam. Vähema niiskuse puhul sobib hüdroisolatsiooniks näiteks 3mm paksune bituumenkiht. Kui hoonele avaldub suurem niiskus, siis peab kasutama tugevamaid kaitsekihte, et vesi ei tungiks vundamenti ja seeläbi majja.

Selleks on vajalikud aga erialased teadmised ning tasub kindlasti konsulteerida spetsialistiga. Näiteks tsementkrohv seob niiskust ning ei lase sokliosas vundamendil korralikult kuivada. Sokli krohvimiseks sobib lubikrohv.

Soojustus

Külmapiirist allpool peab vundament olema soojustatud. Vundament soojustatakse välispidiselt, et külm ja niiskus ei pääseks müüri sisse. Sokliosa peab jällegi olema piisavalt hingav, et tekkinud niiskus saaks välja kuivada. 

Majast tuleb vihmavesi drenaažide kaudu või mõnel muul viisil eemale juhtida. Maja ümber tekkivad ja püsivad loigud kahjustavad vundamenti ning tekitavad niiskuskahjustused väga kiiresti.

Kokkuvõtteks

Vundamendi valimisel ära alahinda maja raskust. Pigem võiks arvestada suurema raskusega kui pärast püüda parandada vundamendi vajumisest tulnud kahjustusi. Väike maja, millel on kivikatus ning kivifassaad avaldab vundamendile tunduvalt suuremat raskust kui puitfassaadi ning plekk-katusega hoone. Seega juba enne vundamendi ehitust peab olema selge, milliseid materjale maja ehitusel kasutatakse ning kui kõrge tuleb hoone. Sellest selgub sobiva vundamendi vajadus. Parima tulemuse saavutamiseks konsulteeri kindlasti spetsialistiga. Kogemustega töövõtja oskab kindlasti arvestada materjalide ning mahu järgi, milline vundament on parim planeeritud ehitisele.