Saun on kahtlemata väärtuslik osa eestlaste kultuuripärandist. Vanad eestlased pidasid seda lausa pühapaigaks. Ka tänini tähistatakse veel paljudes kodudes novembrikuisel hingedepäeval traditsiooni, kus esivanemate hingedele köetakse saun soojaks ja pakutakse pidurooga. Seega ei piirdu saunaskäik vaid leili viskamise, vihtlemise ja füüsilise keha pesemisega, vaid selles peitub ka sügavam tähendus. Lisaks peetakse sauna tänini oluliseks rahvameditsiini komponendiks, mis turgutab vereringet ja aitab kehal üleliigsest puhastuda.
Ent nagu peagi allpool käsitleme, jäävad mõnedes saunades soojuskraadid märgatavalt väiksemaks. Et saun on eestlaste poolt niivõrd armastatud ja lahutamatu kultuuriosa, siis võib neid leida väga erinevates vormides ja neid ehitatakse isegi sõidukitesse. Lisaks leidub ka järvedele ja jõgedele ehitatud väiksemaid parvesaunasid ja ka paatidesse rajatud suuremaid leiliruume.
Soome saun
Laialdaselt levinud ja populaarses Soome saunas köetakse ruum üldjuhul 75-100°C kraadini, tugevama kuumuse armastajad isegi kuni 120°C kraadini. Soome sauna õhuniiskus on võrdlemisi madal jäädes 5-20% ligi. Leili saamiseks visatakse vett kerisekividele.
Infrapunasaun
Infrapunasauna suureks eeliseks võrreldes teiste saunadega on see, et see aitab kehal eriti efektiivselt hulga toksiididest ja ebavajalikest ainetest puhastuda. See toimib nõnda tänu infrapunalainetele, mis organismi kudesid vähemalt paarkümmend minutit peaksid soojendama. Muidugi kutsuvad ka teised saunad esile higi eritamise, ent enamasti jääb seal vee osakaal higis kordades suuremaks ja mürkainete osa väikesemaks kui infrapuna saunas.
Infrapunasaun köetakse reeglina kuni 50 °C kraadini, mis omakorda aitab kõrgendada keha temperatuuri kuni 38,5 kraadini, mis on juba palaviku temperatuur. Küll aga tunneb inimene üksnes palaviku positiivset toimet, ehk keha loomuliku kaitsemehhanismi aktiveerimist, mis tõttu hakkab keha kõike kahjulikku ja haiguslikku sujuvalt välja tõrjuma.
Aurusaun
Aurusauna eripäraks on see, et maksimum kuumuskraad, mis kütmisel saavutatakse, on pea poole väikesem kui traditsioonilises saunas ning jääb ca 45 °C kraadi õmber. Siinkohal on tal ühine nimetaja vene saunaga, sest ka seal köetakse ruumi temperatuur vaid kuni 50-0°C kraadini. Küll aga leidub erinevus kütmisprotsessis — nimelt saavutatakse aurusauna puhul soojus aurukatlas, kust kuum veeaur hiljem torupidi saunatuppa pääseb. Kusjuures need aurupilved on ka visuaalselt aurusauna ruumis selgesti eristatavad. Aurusauna kogemuse täiendamiseks lisatakse tihti veel juurde ka erinevaid eeterlikke õlisid, mis mõjuvad meeltele lõõgastavalt ja värskendavalt.
Suitsusaun
See traditsiooniline saunavorm on omanäoline seetõttu, et sellel puudub korsten. Seega jääb suits ruumi pidama, ning sellest tuleneb ka sauna nimetus. Selle sauna kütmine võtab tavaliselt kordades kauem aega ja reeglina ei siseneta leiliruumi enne, kui söed on täielikult tuhastunud. Selles faasis on reeglina ka ülemäärane suits ruumist kas ukseava või katuseluukide kaudu välja pääsenud. Veel aitab liigse suitsu eemaldamiseks kaasa enne saunatamist esimese leili ehk vinguleili viskamine. Teadlik tasub aga olla selle osas, et kuna saunaruumis puudub korsten, jääb loomulikult ka määriv tahm seintele pidama.
Et leiliruum läheb soojaks ühe korraga, siis peab keris olema ka piisavalt suurte mõõtmetega, et korralikult kuumust kividesse talletada. Harilikult asub see korstnata suitsukeris ruumi nurgas ja sellele peale asetub vett täis pada, et end hiljem mugavalt samas leilitoas puhtaks pesta. Loe ka: Suitsusauna ABC
Maa- ehk koobassaun
Kuigi igivana koobassaun on ka suitsusauna esiisaks, võib seda veel ka tänapäeval mõnedes Eesti paikades kohata. Koobassaun on pooleldi või tervenisti ehitatud maa sisse. Nagu ülal toodu põhjal võib oletada, toimib ka selle kütteprotsess sarnaselt suitsusaunale. Lisaks on see pälvinud ka maasauna nimetuse, sest seda tüüpi saun rajati kas täielikult või vähemalt osaliselt maapinda. Selle põhjuseks on asjaolu, et varasemale ajal ei oldud palkhoone ehituskunstiga veel niivõrd tuttavad.
Torusaun
See saunavorm on nagu nimigi vihjab kas ümara või ovaalse kujuga. Toru otstesse paigutatakse üks uks ja aknad, ning kuna see puidust rajatis ei kaalu palju, ei vaja ta ka rasket vundamenti. Üsna tihti peetakse toruja kujuga saunade hulka kümblustünni, mis rahvakeeli tuntud kui tünnisauna, aga need on siiski erinevad asjad. Torusaun ja kümblustünn sobivad üksteist siiski väga hästi täiendama. Kümblustünni kohta loe lähemalt siit.
Higistamistelk ehk telksaun
See Indiaani rahvuspärimus tähendab eesti keelde otsetõlkes saun-kirikut, mis viitab sellele, et tegu pole vaid üksnes kehalise puhastusprotsessiga, vaid ka vaimsega. Traditsioonilise higistamistelgi näol on tegu on kupli kujulise onn-telgiga, mille keskmesse jääb auk. See täidetakse kividega, mis enne saunatamist lõkkel kuumaks köetakse. Seda tüüpi saunast on ka moodsam verisoon ehk telksaun, millel kütteallikaks on keris.
Saunamaailm üsnagi kirev ja rikas ning igaüks leiab vastavalt enda maitsele sobiva. Saunaliigid erinevad üksteisest nii kütmismeetodi, temperatuuri, kuju, õhuniiskuse jms poolest. Kui keegi ei talu hästi kuumust ega tugevat leili, siis sobib talle ilmselt rohkem kas infrapuna- või aurusaun. Neile, kes aga ajavad taga iidsemat saunakogemust, võib soovitada kas koobas- või suitsusauna. Veel julgematele saunaarmastajatele võib aga soovitada eksootilist higistamistelki või hoopis liikuvaid saunu. Hüva leili!
Sauna ehitamiseks vajalike materjalide valikut ja maksumust saate lähemalt uurida näiteks Puumarketi veebilehelt. Puumarketi sauna tootekategooria koondab kokku praktiliselt kõik vajaliku ühe korraliku sauna rajamiseks, seda alates voodri- ja lavalaudadest kuni keriste ning saunausteni välja.
