Puit-küttesüsteem

Kõige odavam lahendus on kasutada tavalist ja traditsioonilist ahikütet, mille pluss pooleks on see, et toasoojus ei ole mõjutatud näiteks elektrikatkestusest. Ahikütte puhul tuleb aga arvestada ka potentsiaalsete ebamugavustega: olenevalt vajadusest puude tellimine ja/või nende lõhkumine, ladustamine, puude tuppa toomine, korstnapuhastus ja ahju enda kütmine.

Seega on puit-küttesüsteem enamasti ajakulukas kuivõrd kallis, sest kütteperioodiks on Eesti kliimas valdavalt vaid sügis- ja talvekuud. Soojapidavuse saavutamiseks on olulised teadmised ja oskused ahju ehitamisest, mõistlik on seejuures alati konsulteerida vastava spetsialistiga.

Kargemate talvede puhul tuleb arvestada ka maja enda seisukorraga ja see vajadusel renoveerida nõnda, et kütmine oleks tõhus. Sealjuures tuleb kindlasti jälgida põlengu ohtu, mis tuleneb näiteks ülekütmisest või üldistest hooletusvigadest.

Keskküte

Keskküte on üks mugavamaid ja enimlevinud küttesüsteemi liike. See soojendab hooneid torustiku või kanalite kaudu põhimõttel, et majas kasutatavate küttekollete toodetud energia kogutakse kokku ja salvestatakse. Keskkütte puhul levib soojusenergia katlamajast, seda kahel erineval viisil: kas kinnise või lahtise süsteemi vahendusel. Kinnise ehk sõltumatu süsteemi puhul jõuab soe vesi hoonesse torustiku kaudu. Lahtises ehk sõltuvas süsteemis eraldatakse üksteisest välis- ja sisevõrgud soojusvahendite abil, külm vesi lisandub soojaveesüsteemi majas.

Keskküte, mille puhul kasutatakse pelletikatlaid, suudab oma võimsusega soojendada terve maja radiaatorisüsteemi ning sobib nii eramajja kui ka korteritesse ja büroohoonetesse. 

Keskküttesüsteemis on erinevaid liike: kaugküte, lokaalne küte ning vesiküttesüsteem. Näiteks maasoojuspumba kasutamisel - mille puhul on oluline maa pindala suurus - töötab kõige efektiivsemalt kui kasutusel on vesiküttesüsteem nagu radiaator- ja põrandaküte, sest radiaatori süsteem toimib selleks sobival temperatuuril.

Gaasiküte

Maagaas on looduslikest allikatest eralduv gaas, mida kasutatakse peamiselt kütusena. Gaasi madal süsinikusisaldus tagab süsteemi keskkonnasõbralikkuse, mis sarnaneb oma ökonoomsuse poolest rohegaasiga. Gaasil baseeruva küttesüsteemi juures on oluline gaasitrassi olemasolu, mille juurde tuleb paigaldada ka gaasikatel. Seda probleemi ei ole tavaliselt elamurajoonides, kus on võrk juba rajatud. See tähendab, kui gaasiküttega liitumine arvestatakse maatüki hinna sisse, tuleb gaasitrassiga liitumiseks tasuda väike summa. Gaasitrasside piirkonnast väljajäävate hoonete puhul võib liitumine muutuda aga kulukaks.

Gaasist saadav kütteväärtus on suur ehk pikemas perspektiivis on see tasuv, sest omab ligi 100%-list kasutegurit. Ka tootmiskulud on väiksed ja süsteem sobib nii eramajadele kui ka korterelamutele. Kui soojuspumpadest saadav energia on suurem just kõrgema välistemperatuuri korral, siis gaasikütte eeliseks on see, et efektiivsuse tagab madalam temperatuur. Nagu kõikide küttesüsteemide puhul, on ka gaasikütte paigaldamisel mõistlik kaasata enne maja projekteerimist valdkonna eksperdid või teenuse pakkujad. Gaasikütte kohta loe lähemalt siit.

Soojuspumbad

Soojuspumbad on küttesüsteemid, mis on laialt levinud ning sobivad erinevat laadi hoonetesse: eramajja, korterisse, suvilasse ja büroohoonetesse. Nii maasoojus-, õhk-õhk- kui ka õhk-vesi soojuspumbad on kütmiseks mugavad lahendused, sest süsteem tagab järjepideva soojuse. Enamasti saab nende puhastamisega ise hakkama (nt filtrite vahetus), kuid mõistliku aja jooksul tuleks tellida hooldust teostama siiski professionaalne tehnik.

Õhk-õhk soojuspump

Õhk-õhk soojuspumba puhul sõltub kütteväärtus välisõhu temperatuurist - soojema õhutemperatuuri korral toodab pump rohkem energiat, mis tagab ka suurema kütteteguri. Soojuspumba soetamisel tasub seega arvestada temperatuuri muutlikkusega. Selle küttesüsteemi pluss on ka see, et aitab tagab hoones parema õhukvaliteedi. Seda seetõttu, et pumba sisse paigaldatud filter eraldab välisõhust tulevad ebameeldivad lõhnad, tagades toas värske õhu. Kuna õhk-õhk soojuspump on sõltuvuses temperatuurist, mis aastaajast tingituna varieerub, on suurema kasuteguri tagamiseks, mõistlik kaaluda alternatiivsete küttesüsteemide paigaldamist. Olgu selleks siis gaasi-, elektri- või ahiküttesüsteem. Õhk-õhk tüüpi küttesüsteemi miinuseks võib olla ka asjaolu, et sellega ei saa toota sooja tarbevett. Õhksoojuspumba kohta loe lähemalt siit.

Maasoojuspump

Maasoojuspump kasutab energia saamisel aga maapinda ja tagab sellesse talletunud soojusenergia jõudmise majja läbi pinnasesse paigaldatud kollektori. Ka maasoojuspump on säästlik viis soojuse tootmiseks - elektriradiaatoritega võrreldes on võimalik kuludelt säästa üle 50%.

Erinevatel maasoojuspumpade mudelitel on väga varieeruv müratase ja tuleb silmas pidada ka võimsust ning tootmiskulusid. Kvaliteetse pumba leidmiseks tasub seega alati konsulteerida spetsialistidega ning tutvuda erinevate lahendustega. Kuna maasoojuspump toodab energiat maasoojuse abil, on selle pumba soetamisel oluline arvestada hoonet ümbritseva maa-ala suurusega. Mida suurem on hoone seda suurema maa-alaga kollektorite paigaldamisel tuleb ka arvestada. Sellest hoolimata sobib maasoojuspump erinevat tüüpi hoonetele. Vaata ka: Maaküte ehk maasoojuspump ABC.

Õhk-vesi soojuspump

Soojusenergia tootmisel õhust kandub soojus küttesüsteemis tsirkuleerivale ja soojusenergia kandjaks olevale veele. Sarnaselt maasoojuspumbale ja õhk-õhk soojuspumbale sobib õhk-vesi soojuspump erinevatele hoonetele. Süsteem muudab keskmiselt 1 kWh elektrienergia kuni 5 kWh soojusenergiaks, mis on vägagi efektiivne kui võrrelda seda näiteks elektriradiaatoriga, mis võtab sama palju elektrit kui soojusena välja annab.

Kui õhk-õhk soojuspumba puhul on mõistlik mõelda täiendav küttesüsteemi paigaldamisel, siis laialt kasutusel olev õhk-vesi küttesüsteem sobib soojendama erinevate hoonete siseruume ka põhiküttena. Lisaks võrdlemisi soodsatele kuludele võtab õhk-vesi soojuspumba paigaldus hoones ka vähe ruumi, haarates kuni ruutmeetrise pindala siseruumis. Seda sorti küttesüsteemi puhul tuleb paigaldada ka põrandaküte või seinale radiaatorid. Loe ka: Õhk-vesi soojuspump ABC.

Elektrienergia

Elektrienergia kasutamine on kindlasti üks mugavamaid mooduseid toasooja saamiseks. Teisest küljest on elektriküte aga erinevate küttesüsteemidega võrreldes üsna kulukas. Elektriküttest saadav soojus tuleb enamasti kasutades elektrilist põrandakütet või radiaatoreid, sobides seega erinevatesse hoonetesse.

Kuigi elektrikütte kasutamisel ei pea tegelema küttematerjaliga või torude ning katla hooldamisega on elektrikütet mõistlik kasutada pigem alternatiivina. Seda eelkõige põhjusel, et sellest saadav kütteväärtus ja kulud on vägagi ebaproportsionaalsed. Elektrikütet on mõistlik kasutada näiteks suvilates ja maakodudes, kus tarbimise maht on väike.

Päikeseenergia

Kui teil on keskkonnasäästlik mõtteviis  ja ihkate sõltumatut küttesüsteemi, on päikesepaneelid parim viis 100%-lise keskkonnasäästliku energia tootmiseks. Kuigi päikesepaneelid ei ole kõige odavam lahendus, on see pikemas perspektiivis garantii säästlikule elektrienergiale. Nimelt säästad sedasi nii elektri-, võrgutasudelt ja saad müüa ülejäänud kasutamata elektrienergia. Investeering paneelidesse suurendab kahtlemata ka hoone väärtust. 

Päikesepaneele on kaht erinevat tüüpi: elektri päikesepaneelid ja vett soojendavad päikesekollektorid. Kui soovite päikeseenergia toel vaid tarbevett soojendada, on päikesekollektorid selleks tõhus ja kiire lahendus. Näiteks suvisel ajal tagab kollektorite abil toodetud energia kogu vajamineva sooja tarbevee. Elektri päikesepaneelid võtavad kollektoritega võrdväärse võimsuse saavutamiseks rohkem katusepinda. Pluss pooleks on aga see, et neid on oluliselt lihtsam hooldada.

Taastuvenergial põhineva küttesüsteemi valimisel tuleb siiski arvestada, et kliimasäästlik mõtteviis ei too soojust tuppa, kui kliima ise seda ei soodusta. Eesti kliimas, kus on pimedat aega rohkem ja päikese intensiivsus nõrk ei maksa vaid päikesepaneelidest saadava energia peale lootma jääda. Ent üha enam kombineeritakse päikeseenergiaga teisi küttesüsteeme: näiteks kevade- ja suvekuudel kasutatakse päikesepaneele ning sügis- ja talvekuudel kasutatakse primaarse kütteallikana tõhusamaid küttesüsteem. Loe ka: Päikesepaneelide ABC.

Kokkuvõte

Kõigil kuuel küttesüsteemil omad plussid ja miinused, mida valikus tuleb arvesse võtta. Oluline on kindlaks teha oma vajadused ja võimalused ning lähtuda sellest ka valikul. Seejuures peaks ka meeles pidama, et mugava ja tõhusa küttesüsteemi soetamisel tuleb arvestada hoone eripäradega. Küttesüsteemide valikul on alati mõistlik uurida täiendavat infot vastava valdkonna spetsialistidelt ja ka küttesüsteemide paigaldajatelt.