Seadustamine

Kodu ostes on vaja korda ajada mitmed dokumendid, et hoones võiks seaduse järgi sees elada. Mõnikord võib juhtuda, et eelmine omanik pole korras dokumente oluliseks pidanud. Kasutusluba ja korrektsed andmed ehitisregistris ei ole vaid formaalsus. Korrektsed ja ajakohased andmed ei peaks olema mitte vaid hoonel, milles elatakse, vaid ka kõigil kõrvalhoonetel ja juurdeehitistel nagu kuurid, garaažid jne. Ehitis on seaduslik vaid siis, kui see kajastub ehitisregistris. See tähendab, et hoone on otstarbekalt ja seadusele vastavalt ehitatud ning see on turvaline.

Korrektsed andmed ehitisregistris on omaniku vastutus, olgu omanikuks keegi, kes omab kinnisvara juba mitu aastat või on selle alles ostnud. Eestis leidub palju maju, mis on vanad ja kehvas seisus: vundament on lagunenud, aknad lasevad läbi, katus lekib, elektrisüsteem on läbi põlenud, kamin ei tööta, põrandad on mõranenud jne.

Sageli leidub inimesi, kes näevad vana lagunenud maja asemel toredat projekti, mille kallal tööd teha ja rajada sinna tuleviku kodu või teha maja korda ja müüa kallimalt edasi. Tuleb mõista, et väga kehvas seisus hoones ei ole lubatud elada ja enne maja elamiskõlbulikuks muutmist, on vaja teha palju ehitustöid, mis tuleb kohaliku omavalitsusega kooskõlastada. Alles siis saab majas elada või seda edasi müüa.

Ehitusseadustikust tulenevalt on omanikul kohustus kontrollida ehitisregistri andmeid ja need seadusega vastavusse viia. Nii on võimalik uuel omanikul kindlaks teha, et kõik kinnistul asuvad hooned ja juurdeehitused on seadusega vastavuses, need on registrisse kantud ja kõik andmed on õiged. Sellega välditakse olukorda, kus pank ei anna laenu, kui andmed on ehitisregistris valed või uuendamata või kindlustus ei korva kahjusid, kuna omanik ei seadustanud hooneid.

Kasutusluba on justkui kohaliku omavalitsuse kinnitus selle kohta, et hoones võib elada ja see on turvaline. Kasutusloa puudumisel võib kindlustus nt põlengu järel keelduda kahjusid korvamast, kuna kasutusloa saamiseks tuleb teha energiaaudit, millega kinnitatakse, et elektrisüsteemid on korras. Kuna auditit ei tehtud ja kasutusluba ei väljastatud, siis peab omanik ise kõik kahjud korvama.

Projektimuudatus ja kasutusluba

Uutele ehitistele taotletakse kasutusluba pärast ehitise valmimist. Vanadel ehitistel võivad näiliselt dokumendid korras olla ning kõik kinnistul olevad hooned võivad olla registrisse kantud ja seadustatud, kuid tihti ei vasta dokumendid reaalsusele. Vanad majad vajavad aja möödudes remonti ja omanik võis teha ehitustöid, mille jaoks ta luba ei taotlenud. Sellisel juhul on tegemist seadustamata hoonega, mille jaoks tuleb pärast valmimist, kuid enne sisse elama minemist taotleda kasutusluba. Kasutusluba väljastatakse muudatusprojekti alusel, milles kajastatakse hoone muudatusi, mis on tehtud pärast andmete ehitisregistrisse kandmist.

Ehitisregistris navigeerimiseks kasutatakse sageli spetsialistide abi. Et projektis muudatusi teha ehk hoone pärast omavolilisi ehitustöid seadustada, on vaja hoone esialgset projekti omavalitsuse arhiivist. Kui esialgne projekt puudub, siis tuleb hoone uuesti mõõdistada ja esitada andmete esitamise teatis. Pärast seda saab kohaliku omavalitsuse töötaja hoone registrisse kanda ja alles siis saab hakata kasutusluba taotlema.

Viimaks saab lisada ka teised aktid ja ekspertiisid

Küttesüsteemid ja ventilatsioon

• Korstnapühkimise akt, mis eramaja puhul ei tohi olla vanem kui viis aastat, korterite, ridaelamute ja paarismajade puhul üks aasta.
• Küttekolde paigaldusjuhend, tööde akt, teostusjoonis ja toote sertifikaat. Kui eelnimetatud dokumendid puuduvad tuleb tellida ekspert teostama küttekolde ekspertiisi. Loe ka: Kütteseadmete seadustamine
• Mõningates kohalikud omavalitsused nõuavad ka õhk-soojuspumba olemasolul ka müramõõdistust.
• Gaasipaigaldise olemasolul peab olema tehtud gaasipaigaldise audit.

Elektrisüsteem

• Elektripaigaldise audit, mida tuleb uuendada iga 15 aasta tagant. Elektripaigaldisele, mis on ehitatud või ümberehitatud enne 2000. aastat, tuleb korraline audit teha järgmise perioodilisusega: 1) esimese liigi elektripaigaldises kord kolme aasta jooksul; 2) teise liigi elektripaigaldises kord viie aasta jooksul; 3) kolmanda liigi elektripaigaldises kord kümne aasta jooksul.

Vesi- ja kanalisatsioon

• Vee- ja kanalisatsiooni survestamise protokollid.

Muu

• Tehnosüsteemide teostusjoonised.
• Ehitusjärgne kontrollmõõdistus ehk topo-geodeetiline plaan ei tohiks olla vanem kui 1 aasta.
• Jäätmeõiend juhul kui puudub korraldatud jäätmeveo teenusleping.

Kasutatud allikas: Riigiteataja