Millest alustada maja soojustamist?

Alustuseks olekski mõistlik aru saada, kas ja kus asuvad külmasillad ehk maja soojuskaoga piirkonnad. Siinkohal oleks igati mõistlik alustada termopildi tegija otsinguid, kes termografeerimise abil teostaksid hoone ülevaatuse. Parim aeg, et saada kõige tõepärasem tulemus on selleks jahedam ehk miinuskraadidega periood. See aitab määratleda, millised on maja eripärad ja tuvastada täpselt piirkonnad, mis ei pea sooja. Loe lähemalt ka artiklit: Termopildistamine ABC.

Maja ehitamist alustatakse ikka vundamendist, kuid maja soojustamisel tasub pea ajad hoopis kuklasse. Oluline on tähele panna pööningu ja laepealse soojustust, sest just nimetatud piirkonnad võivad moodustada pea 50% soojakaost. Irooniliselt võivad nimetatud alad majast moodustada peaaegu poole soojustuse eelarvest. Seega on hilisemate kulutuste vältimiseks nutikas alustada just nende soojustamisest.

Tähelepanu peab pöörama kindlasti ka vundamendile, sest just sealt saavadki tihtipeale alguse külmasillad, mis toovad endaga kaasa ka suuremad soojakaod. Lisaks sellele on soojustus oluline vundamendi püsimisele, sest niiskus ja temperatuuri kõikumine mängivad suurt rolli vundamendi lagunemises. Vundamenti soojustades peab tähelepanu pöörama ka ümbritsevale keskkonnale. See, kuidas toimida sõltub palju pinnasest ja survetest, mis tulevasele soojustusele avalduvad. Oleneval oludest tuleb rajada drenaaž, töödelda vundamenti niiskustõkkega ning paigaldada näiteks niiskuskindel penoplast. Kuid nagu öeldud oleneb kõik oludest ja vajadustest. Vundamendi probleemide kohta loe lähemalt siit.

Külmasillad

... ei saa neist ei üle ega ümber, millega siis tegu? Külmasildadena figureerivad suurema soojusjuhtivusega materjalid konstruktsioonis, mida mööda hakkab soojus külmemasse keskkonda liikuma. Seeläbi liigub kõik mida soojustusega üritatakse optimaalsemalt maja sees hoida hoopis väliskeskkonda. Selle vältimiseks tasub soojustuskihti minimaalselt katkestada ja peab olema tähelepanelik, et soojustuskiht ei oleks liiga paks. Kuna soojustuses eneses võib õhk jahtudes ning soojenedes liikuma hakata.

Muidugi tuleks ära mainida, et soojustada tasub maja alati väljast poolt ja eeskätt just puithooneid. Muidugi ei ole see alati võimalik, sest nii mõnedki vanad puitmajad on muinsuskaitse all, ning nende väline soojustamine ei ole kas miljööväärtuslikel põhjustel lihtsalt või mõnel teisel põhjusel võimalik. Miks eelistada väljastpoolt soojustamist? Sisemise soojustamise puhul on oht, et soojustuse ning välisseina konstruktsiooni kokkupuutepinnal võib tekkida kastepunkt, kus sooja ja külma kokkupuutel hakkab sealne õhuniiskus kondenseeruma. See omakorda võib tekitada hoonele kahjustusi nii hallituse ja pehkimise näol ning mõistagi on see ebasoovitav nii tervisele kui ka rahakotile.

Soojustusmaterjalid

Selleks, et soojustus oleks võimalikult optimaalne, on oluline arvestada eramu ehitusmaterjalidega. Saagem tuttavaks, kivivill, fassaadide jaoks mõeldud vahtplast ja teised soojustusmaterjalid. Eesti on metsade maa, seega nagu kord ja kohus tuleb alustada puitmajadest. Puitseinte soojustamisel peetakse ainuõigeks variandiks mineraalvilla. Kuna puit on hingav materjal, oleks ideaalne temale sarnane ja hingav soojustusmaterjal... Küll aga on väär arvata, et hingamine võrdub ventilatsioon. Selleks, et maja peaks sooja on oluline suuremad praod puitseinas kinni katta. 

Enamjaolt soojustataksegi puithooneid tuulduva fassaadisüsteemiga, kus puitfassaadile paigaldatakse kaks kihti pehmet plaatvilla puitroovitusel, mida seostatakse omavahel risti, seejuures jälgides, et villakihid omavahel ei kattuks. Hiljem on mõistlik see soojustuskiht katta ka tuuletõkkeplaadiga, mis suurendab kohe ka soojapidavust. Kusjuures üks viga soojustamises, mida spetsialistid välja toovad on tuuletõkkeplaatide liitekohtade tihendamata jätmine. Selle tagajärjel on külmasildade tekkevõimalus kordades suurem. 

Ventileerivate fassaadide puhul on oluline jätta ka umbes 25 millimeetrine tuulutusvahe, mis on avatud nii alt kui ka ülevalt, et tagada soojustuskihi tuuldumine. Veel peaks jälgima, et vihmavesi ei jookseks otse välisfassaadile, et vältida liigse niiskuse kogunemist.

Kivimajad ning krohvfassaadid soojustatakse üldjuhul jäikade kivivilla plaatidega või siis vahtplastiga ja soovitatakse samuti mineraalvilla. Selleks, et soojustus oleks veelgi tõhusam kasutatakse mustadest vahtplastgraanulitest fassaaditooteid, mis on valgetest plaatidest kordi tõhusamad, sest neelavad soojust. Teine variant on muu soojustusmaterjal, antud juhul siis vahtplast või näiteks krohvfassaadi kivivill, mis ühes kihis mineraalsele fassaadile liimitakse ja armeeritakse seejärel klaaskiudvõrguga ning lõpuks krohvitakse.

Seinte soojustamine

Seinte soojustamisel on muidugi tähtis ka jälgida, et tegemist oleks jäigemat sorti plaatvillaga, mis oma jäikuse tõttu hoiab paremini kuju. Võib kasutada ka rullvilla, mis on pehmem, aga seda kasutatakse pigem suvilate soojustamisel, kus pole niivõrd oluline aastaringne soojahoid.  

Lisaks sellele tasub olla ka tähelepanelik, et soojustuskiht ei oleks liiga paks. Ka liiga õhuke soojustus ei pruugi anda soovitud efekti. Paks soojustus on halb aga seetõttu, et soojustuses eneses toimub mikrokonvektsioon, mistõttu võib õhk soojenedes ja jahtudes vastavalt üles ning alla liikuma hakata.

Selle vältimiseks on mõistlik soojustuse sisemine ja välimine osa eraldada õhutõkkega. Õhutõkete paigaldamisel on iseenesest väga oluline, et nende liitekohad oleks asetatud jäigale kohale, tagamaks nende ühenduste stabiilsus, näiteks karkassipost. Vajadusel tuleks seda liitekohta stabiliseerida ka teibiga, aga sellisel juhul peab olema kindel, et see oleks stabiilne ka kümne aasta pärast.

Kokkuvõtteks

21. sajandi suurim pluss on erinevate materjalide küllus, asjatundjate olemasolu ja ka kättesaadavus, naljakal kombel võibki just ainuõige lahenduse otsing olla keeruline. Kui aga teada põhilisemaid murekohti, ei ole soojustamine tuumafüüsika, vaid nagu õue kelgutama mineva lapse riidesse panemine. Ja soojustuse arvelt koonerdada ei pruugi olla mõistlik, sest hilisemad küttearved ja remondifondid võivad algul suurena näiva summa mitmekordselt ületada. Hoone soojustamiseks on mõistlik leida pädevad spetsialistid, kes oskavad soovitada vastavalt oludel kõige õigemaid materjalilahendusi ning ka paigaldada seda vastavalt nõuetele. Head soojustamist!