Katusematerjali valimine sõltub meeldivusest, maja stiilist, katuse keerukusest ning eelarvest. Milliseid katusekatte materjale leidub ja mida peaks teadma enne valiku langetamist - loe alljärgnevalt lähemalt.

Plekk- ehk teraskatused

Terasplekk on vastupidav ning kerge, lisaks on plekk-katusel väga erinevaid värvi- ja stiilivalikuid. Terasplekki iseloomustab lihtne hooldatavus ning vastupidavus. Katuse pleki paigaldusel peab olema hoolas, et kõik pindalad on õigesti arvutatud, sest katusematerjal tuuakse üsna tihti kohale eelnevalt tootja poolt mõõtulõigatuna. Teraskatuse eluiga võib korrektse paigalduse korral küündida kuni 50 aastani. Peamiste puudustena võib esile tõsta, et seda tüüpi katusekate on võrdlemisi mürarikas, seda just vihma või rahe ajal. Lisaks, kui katuseplekil esinevad kahjustused on lihtne tekkima rooste. Plekk ei võimalda konstruktsioonil hingata, seega peab tuulutuse hästi läbi mõtlema.

Plekk-katust saab valida trapets- või profiilmustrina. Valmislõigatud trapetsprofiil plekk on alati kõige soodsam lahendus ning sobib lihtsa katuse puhul. Keerulisemad katused vajavad kindlasti asjatundja abi ning kohapealset konsultatsiooni.

Valtsplekk-katuseid peetaks väga heaks katusekatte materjaliks, see on ilus ja võrdlemisi pika elueaga - õigesti hooldades või kesta ka kuni 100 aastat. Valtspleki kohta öeldakse ka vanakooli katus, sest see on äärmiselt lollikindel – puuduvad kruviaugud ning jätkud on hermeetiliselt suletud. Valtsplekk on äärmiselt veekindel ning sobib seetõttu ka lamekatusele. Valtsplekk-katuse paigaldamine ei ole kindlasti kõigile jõukohane, mistõttu on hea tulemuse saavutamine suuresti meistri kätes.

Plekk-katuste kohta saad lähemalt lugeda siit. 

Kivikatus

Kivikatus on plekk-katusest kallim ning vajab tugevat aluskonstruktsiooni. Betoonist või savist katusekivid sobivad igasuguse profiili ning kujuga katustele – ka kõige keerulisematele. Kivikatus on vaikne – vihmasabin majja läbi katuse ei kosta. Sobib nii lihtsale viilkatusele kui ka kelpkatusele.

Kivikatuse materjali raskuse arvutamisel on mõistlik kasutada ehituskonstruktori abi. Nimelt on seda tüüpi katusekate on võrdlemisi raske ning talvisel ajal lisanduva lumega võib muutuda aluskonstruktsiooni jaoks liiga raskeks. Kivikatus on kõrge kvaliteediga, luksuslik ning väga kauakestev – hästi paigaldatud kivikatus peab vastu 70-100a. Kivikatuse paigaldamine ei ole tänapäeval väga keeruline, kuid see nõuab väga korralikku aluskonstruktsiooni, mistõttu on mõistlik lasta see paigaldada pigem kogemustega katusemeistril.

Laastukatus

Laastkatus ehk puitkatus on olnud Eestis kasutusel läbi aegade. Selle eeliseks on looduslikkus ning ilus välimus. Kui laastukatuse varasem paigalduskogemus puudub on kohe kindlasti mõistlik pöörduda kogemustega meistri poole, kes oskab korrektselt paigaldada roovitist ja lüüa räästa-ning harjalaudasid. Puitkatus ehitatakse reeglina 3 kihina, mis on optimaalseim – paksem katus ei pruugi pärast tugevat vihma ära kuivada ning vähem kihte peab tunduvalt vähem vastu. Laastukatuse eluiga on keskmiselt 20-30 aastat ning vajab pidevat hoolt.

Enamasti tehakse laastukatus kuuselaastudest. Laastukatus on looduslik ning sobib seetõttu hästi ka allergikutele. Kui katusele satub sodi – lehti ja sammalt, mis seovad niiskust, siis hävib laastkatus tunduvalt kiiremini.

Bituumensindelkatus

Bituumensindelkatus on vastupidav, vaikne, hea heliisolatsiooniga katusekattematerjal. Sobib viilkatusele ja kelpkatusele. See on soodne, kerge ning painduv materjal, mis on ka kõrge UV-vastupidavusega. Siiski tuleb välja tuua see, et kuigi bituumensindel katusematerjal on võrdlemisi soodne võib see koos alusmaterjaliga osutuda üsnagi kulukaks.

Nimetatud katusekatte pealiskiht on värvitud kivipuiste, mistõttu see ei ole ka nii libe kui näiteks plekk-katus. Seetõttu sulab lumi sellelt maha osadena, mitte ei libise suurte hulkadena maha nagu plekk-katuse puhul. 

Bituumensindelkatus sobib enamikele viilkatusega majatüüpidele nii era- kui kortermajadele, suvilatele, jne. Seda tüüpi materjali paigaldamine ei ole ka kuigi keeruline, kuid eeldab tasast ja hästi paigaldatud aluspinda.

Lisaks bituumensindlile on laialdaselt kasutusel ka bituumenrullmaterjal, mida kasutatakse laialdaselt lamekatuste puhul.

Kiudtsement-laineplaadid ehk kaasaegne eterniit

See katusekatte tüüp (tänapäeva asbestivaba eterniit) sobib nii eramajade, suvilate, tööstushoonete või ka vanemate viilkatusega kortermajade katusekatteks. Nimetatud katusekatet toodetakse tänapäeval väga erinevates värvitoonides. Tegu on üsna soodsa ning pika elueaga katusematerjaliga, mis on tulekindel ja ka paigaldamine ei ole üldjuhul väga kallis ning keeruline. Siiski keeruka katusekonstruktsiooni korral on selle paigaldamine keeruline kui mitte võimatu. Kiudtsement-laineplaat on tõestanud end ka vastupidava katusekatte materjalina, seetõttu on muutunud taas vägagi populaarseks. Kinnitusavad puuritakse tehases sisse juba enne, mis teeb paigalduse lihtsamaks.

Rookatus

Lisaks sellele, et tegu on varasemalt üsna levinud katusematerjalidele, on hakatud jälle taasavastama rookatuse eeliseid. Roog on üks kõige esimesi materjale, mida inimesed on katusena kasutanud. Rookatus toimib samaaegselt nii katusekatte- kui ka isolatsioonimaterjalina. Roog on lisaks suurepärane soojustusmaterjal. Pillirool on Euroopas väga pikaajaline traditsioon – lisaks pilkupüüdvale välimusele on roog väga pikaealine ning vastupidav. Roogkatuse elueaks on 15-60 aastat, mis sõltub oluliselt katuse kaldenurgast, paigaldatud roo paksusest kui ka selle kvaliteedist.

Kuigi rookatusel on palju eeliseid, on selle paigaldamine väga töömahukas ning vajab palju kalkuleerimist, lisaks on rookatus tänapäeval kallis ning vajab regulaarset hooldust. 

Katusestiil

Viilkatus on klassikaline kaldega katus. Eesti kliimas on kaldkatuse eeliseks efektiivne vee äravool. Järsk katus on seetõttu ka efektiivne ning pikaealine. Viilkatusele sobivad enamik materjale nii kivi, teras, vask, bituumen, kiudtsement ning õlgkatus. 

Pultkatusele – ühe kaldega katus – sobivad kivi, bituumen, teras ja plekk. 

Lamekatus on enamasti suurtel tööstus- või kontorihoonetel, kortermajadel ning modernses stiilis kodudel. Lamekatuse materjal peab vastu pidama vee survele. Enamasti kasutatakse lamekatuse puhul bituumen- või PVC-rullmaterjale.

Katusematerjali valikul alusta enda vajadustest – kui keerulise kujundusega on katus, mis on maja või naabruskonna üldine stiil ja mis on olemasolevad võimalused. Valikul arvesta ka katuse elueaga – bituumenkatus on enamasti lühema eluaega kui näiteks plekk-katus, mis võib kesta kuni 50 aastat. Kõige pikema eluaega on kivikatus – õige paigalduse ning kvaliteetse karkassi ja aluskattega kivikatus peab vastu kuni 100+ aastat. 

Katus peab endale meeldima – kivi- ja teraskatused on enimlevinud ning värvide ja mustrite valik on väga lai. 

Eesti kliimas peab katus vastu pidama väga erinevatele ilmastikutingimustele – vihm, tuul, lumi, torm, kuumus ja külm. Lisaks peab katus olema roostekindel ning vee äravoolusüsteem peab olema läbi mõeldud ning paigaldatud professionaali poolt. Näiteks, kui liiga järsu katuse puhul on äravoolutoru liiga kitsas, siis see hakkab tugeva saju puhul kiiresti üle ajama. Mida madalam kalle ja pikem katus, seda rohkem on katusel vett ja seda aeglasemalt liigub see räästa suunas. Veel peab olema ruumi ära voolata, muidu ajab vee äravoolutoru üle. 

Katuse paigalduse ajal mõtle ka korstnale – vanemad korstnad vajavad tihtipeale renoveerimist või sootuks uue ehitamist.

Lisaks katusele tuleb paigaldad vahest mitmed eridetailid – harjakivid, äärekivid, erikivid, vintskapid, neelud ja läbiviigud jne. 

Aluskate peab sobima ruumide paigutusega– hingav aluskate pööningul asuvate eluruumide puhul, mittehingav aluskate sobib külma ventileeritud pööninguga. Väga tihti sõltub katuse eluiga just aluskatte kvaliteedist ning paigaldusest. Halvasti või valesti paigaldatud aluskate hakkab rebenema ning vett läbi laskma, mis omakorda tekitab niiskuskahjustuse. Kvaliteetne õigesti paigaldatud aluskate peab vastu aastakümneid. 

Uue katuse paigaldamisel mõtle kindlasti ka teistele katusedetailidele – järsk katus eeldab lumetõket ja kindlasti on korstnapühkijale vajalik katuseredel. Äravoolusüsteemid peavad olema hästi läbi mõeldud ning professionaalselt paigaldatud. Muidu võib juhtuda, et kuskile kogunenud vesi pääseb aluskihtidesse ning tekitab niiskuskahjustuse, mis halvimal juhul hävitab katusekonstruktsiooni. 

Lisaks katusekattele on katusepanekul vaja mitmeid tarvikuid – tuuletõke, aluskate, lakid, aurutõke, katusekate, tellingud, redelid, värvid ja muud tööriistad ning tervikud nagu kruvid, plekilõikeriistad, puurid jms. 

Ebaprofessionaalselt paigaldatud aluskate, ventilatsioon, veesüsteemid ja katus võivad pikas perspektiivis väga palju probleeme tekitada. Kuna katus paigaldatakse aastakümneteks oleks parima tulemuse saavutamiseks mõistlik palgata töid teostama soovitustega professionaal.