Dokumendid korda

Ehitisregistrist on võimalik vaadata, kas hoone on seadusega kooskõlas või mitte. 2015. aastal hakkas kehtima seadusemuudatus, mis andis kohalikele omavalitsustele viis aastat, et kõik registrivälised hooned registrisse kanda. Samuti anti korraldus korrastada muud andmed. Hoonet ostes kontrolli alati järele, kas see kuulub registrisse, kas sellel on kehtiv kasutusluba ja kas registrisse kantud andmed vastavad tegelikkusele.

Hoones võib olla tehtud omavolilisi ehitustöid, mis ei ole KOViga kooskõlastatud ja seadusega vastavuses olemiseks on neid andmeid vaja uuendada. Lihtne näide võib siinkohal olla omavoliliselt paigaldatud õhksoojuspump. Uuendamine ei tähenda registris olevate numbrite muutmist, vaid tuleb taotleda linnavalitsuselt juba tehtud tööde eest ehitusluba ja viia ehitis seadusega kooskõlla.

Panga karm käsi

Uue kodu ostmisel võib kasutusloa puudumine saada suureks probleemiks. Mõnele inimesele võib kasutusluba tunduda liigse formaalsusena, aga see kinnitab, et hoones on turvaline viibida ja ehitis vastab ehitusnõuetele.

Kui kasutusloa olemasolu tähelepanuta jätta, siis maja jaoks laenu taotledes võib selguda, et pank ei soovi laenu anda. Maja on ikka võimalik osta, aga sellisel juhul mitte laenuga, vaid vajalik summa peab endal olemas olema.

Pangad vaatavad kasutusloa puudumisest mööda, kui sellele on mõistlik põhjendus või kui laenulepingusse märgitakse, et kasutusluba saadakse vähemalt aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist. See võib tähendada uuele omanikule väljaminekuid, mis kuluvad ehitustöödele. Ideaalis on muidugi kõik ehitustööd juba KOVi nõuetele vastavad ja tuleb oodata vaid inspektori külastust, kes hoonele loa väljastab. Alati ei pruugi siiski nii hästi minna. Seega ei tasu osta maja, millel puuduvad kõik vajalikud dokumendid.

Pankade nõudmised laenu andmisel on karmid, kuna nii püütakse vähe reguleeritud kinnisvaraturule tuua organiseeritust. Liiga tihti vahetab kinnisvara omanikku ilma et keegi teeks kindlaks, kas maja vastab ehitustingimustele. Omanik tahab hoonet müües kasumit teenida ja uus omanik võib olla liiga usaldav, et tehingus vigu näha. Kasutusluba ja teiste tingimuste täitmise nõudmist saavad pangad kontrollida.

Paljudel majadel puudub kasutusluba põhjusel, et sees elades tundub kõik korras olevat ja ehk ei ole plaanis ka kinnisvara müüa. Siiski võib tulla ette ootamatuid põhjuseid maja müümiseks ja ilma kasutusloata võib olla seda raske teha.

Omanik vastutab

Müügitehingu või kindlustusjuhtumi puhul võib kasutusloa puudumine valusalt kätte maksta. Kasutusloa puudumine ei takista maja müüa, pärandada või kinkida. Kasutusloa taotlemine on omaniku vastutus ja kinnisvara omaniku vahetusel läheb vastutus üle uuele omanikule. On tehtud tehinguid, kus müüja ja ostja lepivad kokku, et ostja hangib majale mõne aja möödudes ise kasutusloa ja tasub ise selleks vajaminevad kulud. See on aga riskantne tegevus, sest kohalik omavalitsus ei pruugi sellise leppega nõustuda ja võib kasutusluba nõuda varem.

Omanik vastutab ka tulevikus tekkivate kulude eest. Suurimaks riskiks on kindlustusjuhtumid ehk olukord, kus majas juhtub mõni õnnetus, mille parandamiseks on vaja kindlustuselt raha. Kui kindlustusfirma avastab, et majal puudub kasutusluba, siis kasutavad nad seda põhjusena, miks mitte raha väljastada. Kasutusloata ehitis on seadustamata ja on raske välja selgitada, kas õnnetus juhtus ehitise mitte nõuetelevastavuse või millegi muu tõttu. Eriti suur oht on tulekahjud, mis moodustavad suure hulga kindlustusjuhtumitest. 

Kasutusloa saamisel on oluline roll ka energiaauditil, millega tehakse kindlaks, kas kodune elektrisüsteem vastab nõuetele. Kui kasutusluba pole ja majas tekkis põleng elektrisüsteemi tõttu, siis peab omanik ise kõik kulutused kinni maksma.

Riske pole vaja võtta ja kasutusluba tasub igal juhul ära teha. See võib olla tülikas ettevõtmine, kuid päästab paljudest probleemidest.