Eeltööd enne soojustamist
Esimene samm enne maja soojustuse uuendamist peaks olema murekohtade väljaselgitamine. Siin tuleb appi soojuskaamera tehtud termoülevaatus, mille põhjal saab kokku panna põhjaliku aruande, maja soojapidavuse kohta. Termoülevaatuse peaks ette võtma talvekuudel, kui on väljas miinuskraadid, sest nii on tulemus täpseim. Rohkem termopildistamise kohta saab lugeda siit.
Vana maja soojustamisel võib selguda, et hoone on muinsuskaitse all või asub miljööväärtuslikus alas. See võib kaasa tuua palju erinevaid piiranguid ning soovitatav on konsulteerida asjatundjaga, kes aitab leida sobiva lahenduse.
Enne tööde alustamist peaks ka tervikliku lahenduse välja mõtlema ning koostama projekti. Ilma projektita võivad hiljem esinevad vead minna mitme kordselt kallimaks maksma, kui projekti koostada laskmine.
Kas soojustada seest või väljast?
Mida vältida maja soojustamisel?
Selleks, et soojustamisest oleks ka kasu, tasub arvestada probleemkohtadega. Maja soojustamisel peaks kindlasti vältima uisapäisa tegutsemist. Kindlasti peaks võtma soojustamist kui investeeringut, sest odavama ning madala kvaliteediga materjali kasutamisel, võib osutuda hilisemalt kulukamaks. Kuna maja soojustamine on suur ja oluline töö ning selle tulemus mõjutab hoones olevaid inimesi igapäevaselt, peaks teadma ka õigeid töövõtteid. Erinevatel hoone osadel on ka erinevad kiiksud, millega peab arvestama. Kindlasti tasub meeles pidada ka seda, et soojustamist peaks alustama katusest ja põrandatest, sest seal on suurim soojuskadu. Täpsemalt saab soojustamisel ettetulevate vigade kohta lugeda siit.
Kuidas soojustada vana maja?
Kui vajalik eeltöö tehtud ning materjal valitud, saab alustada soojustamisega. Esimene samm on väljastpoolt voodrilaudade või seestpoolt ehitusplaatide eemaldamine. Vana soojustus tuleks kogu mahus välja vahetada, sest tänapäevased materjalid on palju tõhusamad, vastupidavamad ja keskkonnasõbralikumad. Tähtis on jälgida ka torude paiknemist ja soojustada nii, et talvisel perioodil torud ära ei külmuks. Kindlasti järgi ka ohutusnõudeid ning kasuta vastavaid kaitsevahendeid ja tööriideid.
Vana maja väljastpoolt soojustades, peab esmalt eemaldama vana voodri ja tegema uue sõrestiku, millele paigaldatakse soojustus. Materjali valimisel arvesta erinevate aspektidega, mis kõik mõjutavad pikemas perspektiivis maja heaolu. Mõistlik on lisada soojustusele ka tuuletõkkeplaat, mille peale saab välisvoodrilauad paigaldada. Väga oluline on rõhku panna ühenduskohtadele, kust õhk saab läbi liikuda või soojustus on lõppenud ehk õhulekkekohtadele ja külmasildadele. Loe ka: Millist soojustust valida eramule - lühiülevaade erinevatest võimalustest.
Tähtis on silmas pidada ka seda, et soojustus oleks tihedalt vastu sisemist ning välist materjalikihti. Näiteks kõigi pehmete mineraalvillade puhul tuleb mõõdetud ava suurusest karkassi talade vahel umbes 10-15 mm suuremad villapaanid võtta, muidu ei püsi soojustus karkassi vahel ning ei täida oma eesmärki.
Seestpoolt soojustamine ei kujuta ka endast eriti midagi muud. Esmalt tehakse valmis sõrestik, mille sisse pannakse tavaliselt kivivilla tahvlid ja kaetakse need korkplaadiga. Ka sõrestiku peale pannakse plaat, enamasti kasutatakse kipsplaati, mida on hea viimistleda. Seinte soojustamisega seestpoolt peab olema aga ettevaatlik ning kindlasti pidama nõu asjatundjaga. Kõige tähtsam on see, et kondenseerumispunkt ei jääks soojuskihti sisse. See võib muidu kaasa tuua niiskuse kogunemise ning hallituse tekkimise. Hallitusega peab eriti ettevaatlik olema, sest lisaks siseviimistluse rikkumisele, on see ka ohtlik inimeste tervisele. Lisasoojustuse lisamisel seestpoolt tasub jälgida seda, et jääks ka õhutusele piisavalt ruumi.
Lisaks seintele ei tohi kindlasti ka katust ja lagesid unustada, sest just nende kaudu on suurim soojakadu. Põrandate soojustamisel arvesta, et põranda ülesvõtmine ning tagasi panemine on suur ja aeganõudev töö. Laepealsete soojustamiseks kasutataks üsna sagedasti puistevilla.
Võimalusel kaalu ka sokli soojustamist, kui see ei pea hetkel piisavalt sooja. See võib minna küll kulukaks, aga tasub end pikemas perspektiivis ära väiksemate küttearvete näol.
Hind
Kulud sõltuvad maja enda iseärasustest. Kindlasti mängib rolli maja seisukord, suurus, keerukus, materjali valik, tööjõud ja paljud muud aspektid. Materjalide ostmisel tasub valida materjal tema omaduste järgi, mitte ainult hinnasilti vaadata. Keskkonnasäästlikum on valida materjal, mis kestab kauem ning teenib end tasa vähendades oluliselt küttekulusid.
Kokkuvõte
Vana maja soojustamisel võib ette tulla erinevaid ootamatuseid, kuid õigete vahendite ja abiga ei jää ükski töö tegemata. Alustada tuleks termoülevaatuse ja termopiltide analüüsiga ja kõiki töid peaks tegema projekti alusel. Arvesta ka erinevate plusside ja miinustega, mis kaasnevad seest- ja väljastpoolt soojustamisega. Väga tähtis on, et kondenseerumispunkt ei satuks soojuskihti, sest see toob endaga kaasa niiskuse kogunemise ja hallituse tekkimise. Soojustamine erineb ka veidi olenevalt sellest, kas soovid soojustada seest või väljast.
Selleks, et maja soojapidavus püsiks aastaid ja elamine hoones ei kahjustaks Sinu ja lähedaste tervist, küsi julgelt nõu asjatundjalt või kutsu spetsialist appi. Korralike vahendite ja töövõtetega soojustatud majas on hea sisekliima ning küttearved püsivad madalamad.
