Millal vett puhastada?
Meie veel on hea kvaliteet ja selle üle võib uhkust tunda. Siiski ei pruugi see alati nii olla või nii jääda. Asi pole selles, et põhjavesi oleks riknenud, põhjus seisneb hoopis vanade majade veetorudes. Vanade torude kaudu liikuval veel on unikaalne maitse ja lõhn. See on raud, mis läbi vee meie organismi jõuab. Inimese organismi see ei kahjusta, kuid see koormab torustikku ja kodumasinaid.
Lõuna-Eestis on tihti probleemiks, et veekannu tekib katlakivi ja seda on vaja puhastada. Katlakivi tekib, kui klooris on kasvanud ioonide hulk. Inimesed saavad igapäevaselt kloori soolast, seega joogiveega lisakloori tarbimine ei ole vajalik. Ei juhtu midagi, kui natuke katlakivist vett tarbida, aga parem oleks kasutada puhastusvahendeid ja katlakivi eemaldada. Siin on veel ka parem maitse.
Karedas vees on palju magneesiumi- ja kaltsiumiioone. Magneesiumi peamine ülesanne on aidata lihaste ja närvide tööd, reguleerida vererõhku ning toetada immuunsüsteemi. Kaltsium aitab luid tugevdada ja murdumisel kiiremini parandada. Kahjuks ei ole magneesium ja kaltsium head kodumasinatele. Neid eemaldades muutub vesi pehmeks, kuid ka sellel on oma plussid ja miinused. Liiga puhas vesi ei sisalda enam inimestele vajalikke toitaineid. Seega peaks enne magneesiumi ja kaltsiumi veest eemaldamist suhtlema spetsialistiga, kes aitab kindlaks teha, kui puhas peab vesi olema, et inimesed saaksid vajalikke toitaineid, aga kodumasinad ei saaks kannatada. Loe ka: Elektriboileri hooldamise ja puhastamise ABC
Paljud inimesed kipuvad pruuni lõhnatut vett nimetama saastunuks (nt Suur Emajõgi), kuid nii see pole. Lõhnatu pruun vesi sisaldab liiva- ja savilisandeid, mis tulevad veekogu põhjast. Selline vesi ei ole mõeldud joomiseks, kuid selles saab ujuda ja seal elavad erinevad kalaliigid. Pruun lõhnatu vesi võib tulla ka vanadest kaevudest või puuraukudest. Nii mõneski külapiirkonnas saadakse sellist vett veel praeguseni, kuid tehnoloogia ja torustikud on vananenud ning seda vett ei tasu juua.
Kõige hullemal juhul on vesi nii saastunud, et pärast joomist tekib kõhulahtisus. Saastunud vees on tervisele ohtlikud haigustekitajad. Selline vesi tuleks alati enne kasutamist läbi keeta või muul viisil puhastada.
Filtrid
Kaubanduses on saadaval filtreid, mille eesmärk on puhastada vett. Kuna vee koostises olevad ained on erinevad, siis on vee efektiivseks puhastamiseks vaja erinevaid filtreid. Tundmatu lõhn ja maitse ei pruugi tähendada, et on vaja veefiltrit. Võimalik, et piisab vaid toru vahetamisest. Vee kvaliteedi kontrollimiseks oleks vaja teha test, mis aitab kindlaks teha, mis ained vees on, mida on liiga palju ja mis vajaks filtreerimist.
Kõik veefiltrid toimivad sama loogika järgi: vesi läbib konteineri, kuhu on paigaldatud nn kassett, mis vett puhastab ja väljastab siis puhastatud joogivee. Mehaanilised filtrid puhastavad veest liiva ja muud tahked osakesed. “Lõhnava” vee korral peaks kasutama rauavastast filtrit, mida peaks iga 2–3 kuu tagant puhastama. Pehme vee saamiseks kasuta filtrit kareda vee vastu, mis aitab vähendada naatriumi ja kaaliumi sisaldust vees. Bakterivastased filtrid, mis aitavad lahti saada haiguseid tekitavatest mikroorganismidest, kasutavad vee puhastamisel intensiivset UV-valgust.
Järveveest puhas joogivesi
Tallinn on Eestis oma joogivee osas üks unikaalsemaid, sest tallinlased tarbivad põhjavee asemel rohkem pinnavett ja seda ca 90% ulatuses. Seda lihtsalt põhjusel, et nii suure tarbimise juures oleks 30 aastaga põhjavesi täielikult ammendatud. Tallinlased saavad oma joogivee Ülemiste järvest, mis enne kraani jõudmist läbi pika puhastusprotsessi. Järve kogumaht on 33 miljonit m3. Puhastamiseks kasutatakse sellest umbes 17 miljonit m3.
Järvevesi suunatakse pumpade abil jaama, kus võrede ja mikrofiltrite abil eraldatakse järveveest suurem praht, vetikad, hõljum ja kalad. Veest eraldatud praht suunatakse kanalisatsiooni. Sellele järgneb keemiline puhastus, kus veele lisatakse osooni. See parandab vee kvaliteeti, värvust ning annab sellele parema maitse ja lõhna. Osoon hävitab inimesele kahjulikud mikroorganismid ja bakterid, kuid inimesele endale see ohtlik pole. Pärast osooni lisatakse veele veepuhastuskemikaali nimetusega koagulant. See on aine, mis koondub vees olevate osakeste ümber ning muudab need suuremaks ja raskemaks. Seejärel vajuvad osakesed põhja ja need saab kanalisatsiooni suunata.
Kahekihiliste liivafiltrite abil eemaldatakse veest imepisikesed osakesed, mis helvestega koos veest ei eemaldunud. Seejärel lisatakse kloori. See on väikestes kogustes inimestele ohutu ja see aitab säilitada vee kvaliteeti. Pärast puhastamist suunatakse joogivesi pumpade abil torustikku.
Sarnane protsess leiab aset kõikjal, kus joogivesi tuleb pinnaveest. Kui ka siis ei olda vee kvaliteediga rahul, saab vett ka iseseisvalt puhastada.
