Üldjuhul on lammutamiseks kolm varianti: lammutada ehitis või maja sisu käsitsi, rentida vajalik tehnika või tellida kogu tööd teostama ala spetsialistid. Üsna tihti aga arvatakse, et ise teha on alati soodsaim lahendus.

Tegelikult on kogenud töövõtja abil tehtud tööd kiirem ja ohutum lahendus kui ise tehes. Mõnikord tuleb see lõppkokkuvõttes isegi odavam. Sageli ei arvestata, et lammutusjäätmete sorteerimine, äravedu ja utiliseerimine jäätmejaama võivad osutuda kallimaks kui tööd ise.

Näiteks omaalgatuslikult renditud ekskavaatoriga maha võetud majaplatsi koristamine tuleb tõenäoliselt kordades kallim, kui algusest peale spetsialisti kaasabile sorteerimine ning äravedu.

Spetsialist näiteks teab, et kui eterniit tõstab lammutuse hinda, siis palju metalli sisaldava ehitise lammutamine hoopis võib raha sisse tuua. Mida rohkem erinevaid materjale, seda töömahukam on lammutus. 

Ka hinnapakkumist võttes tuleb olla ettevaatlik – odavaim töövõtja, kellel puuduvad vastavad seadmed, võib jällegi lõppkokkuvõttes osutuda kallimaks. Valesti tehtud tööd või puudulikult teostatud lammutuse peab keegi lõpuks ära tegema ning see kõik võib minna kordades ajamahukamaks ning kulukamaks.

Mida teada lammutustöid planeerides?

• Enne lammutustöid telli spetsialist hindama hoone tehnilist olukorda;
• Lammutamiseks on üsna tihti vaja ehitusluba, mille väljastab kohalik omavalitsus;
• Ehitusluba on vaja ka väiksemateks renoveerimistöödeks, näiteks vannitoa remont, mis hõlmab seinte asukohta muutmist ja torutöid;
• Lähtuvalt lammutustööst võib-olla vajalik vaja tasuda riigilõiv ning esitada vastav teatis tööde alustamiseks;
• Tasuks pidada päevikut ja vajadusel koostada tööde aktid;
• Pärast tööde lõppu tuleb esitada teatis lammutustööde lõpetamise kohta;
• Nii projekteerija kui ka teostaja peavad olema majandustegevuse registris;
• Tellijal tuleb tagada lammutustööde ohutus;
• Jäätmed tuleb nõuetekohaselt sorteerida ning ladustada;
• Eraldi tuleb sorteerida: Puit, paber, must metall, värviline metall, mineraalsed jäätmed (kivi, betoon, tellis, krohv, betoon, kips, klaas), betoon, asfalt, kile, ohtlikud jäätmed (eterniit, tõrvapapp, saastunud pinnas, jms), orgaanilised ained (näiteks pehkinud puit, hallitanud materjal, jms).

Lammutustöödeks on ehitusluba vaja alati, kui muudetakse siseruumide paigutust ja suurust, paigaldatakse uut torustikku, katust, küttesüsteemi, jms. Isegi õhksoojuspumba paigalduseks on vajalik kohaliku omavalitsuse nõusolek.

Kui tegemist on korteriomandi, kaasomandiga, siis on lisaks ehitusloale vaja kooskõlastada kõik muudatused kõigi osapooltega. Kui Sa pole kindel, kas oma kodu renoveerimiseks on vaja ehitusluba või mitte, tasub kindlasti igaks juhuks uurida kohalikult omavalitsuselt projekti alusel.

Ohutus

Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise omanik ning ehitusettevõtja ehitusplatsil viibivate isikute ohutuse eest. Objektil peab olema tagatud omanikujärelvalve.

Kui ehitise omanik on määranud ehitustöid juhtima ning korraldama ehitusettevõtja ehk peatöövõtja, siis vastutab viimane tööohutuse eest.

Lihtsalt öelduna tähendab see seda, et kõikide lammutuse ajal objektil toimunud õnnetuste eest vastutab ehitise omanik või lammutustööd teostada võtnud ehitusettevõte. Kui teed lammutustööd ise näiteks naabrimehe abiga ning kui juhtub, et naabrimees satub õnnetuse tagajärjel haiglasse, oled vastutav tema ravi ning kõikide kaasnevate kulude eest.

Enamikel ehitusettevõtjatel on vastavate õnnetuste jaoks olemas kindlustused. Samuti on spetsialistidel vastavad teadmised ning ettevaatusabinõud enamike õnnetuste ärahoidmiseks, näiteks vastav riietus, rakmed, kiivrid jm tarvikud.

Kuigi lihtsamateks lammutustöödeks võib paista hea mõte ise teha mõne tuttava ja sõbra kaasabil, võib siiski korralikult läbi mõeldes selguda, et kiirem, lihtsam ning isegi soodsam on leida omale sobiv koostööpartner. Spetsialist oskab tänu kogemustele teostada lammutustööd palju kiiremini, sorteerida ehitusjäätmed vastavalt ning tagada tööplatsil tööohutus kõigile osapooltele.

Lammutusprojekt

Projekti koostamisel on mitmeid eesmärke. Lammutusprojekt tagab, et lammutustööd tehakse ohutult nii lammutajale kui keskkonnale, see võimaldab kokku hoida kulusid ning teostada tööd kiiresti ja efektiivselt. 

Projektis on välja toodud: 

• Käesolev olukord;
• Ehitise ja ruumide otstarve;
• Lammutuse eesmärk;
• Kommunikatsioonid - näiteks elektri pinge allikad, mis tuleb kindlasti süsteemist välja lülitada;
• Tööde järjekord;
• Tugede asukohad ning paigaldus;
• Tööde organiseerimine;
• Ehitise joonised;
• Lammutustööde ohutus;
• Tuleohutus;
• Õnnetuse korral tegutsemise juhend;
• Lammutuseks ettenähtud masinad ning tehnika;
• Lammutusjääkide maht, taaskasutus ning nõuded järgib ladustamine.

Kui hoone põrandapindala on suurem kui 60 m²ja kõrgus ei ületa 5 meetrit on vaja koostada lammutusprojekt ja saada kohalikust omavalitsusest ka lammutamise luba, ilma selleta on lammutustööd keelatud. Kui hoone on väiksem eelpoolnimetatust piisab ka ka lihtsalt kirjaliku nõusoleku taotluse esitamisest omavalitsusele. Igal hoonel on oma projekt ning teise hoone projekti kasutamine lammutustöödeks on samuti keelatud. 

Tööde järjekord on alati standardne: 

• Kõik mööbel ja tehnika viiakse minema. Kindlasti ei tohiks teha lammutustöid, kui näiteks suured kodumasinad on veel hoones. Need on teistsugusest materjalist, mida on väga keeruline hiljem sorteerida;
• Ühendatakse lahti kõik kommunikatsioonid - elekter, torustik, vesi;
• Kergemad elemendid eemaldatakse käsitsi, näiteks aknad, uksed, ripplaed, võlvid, jms;
• Lammutatakse põhikonstruktsioon;
• Ehitusjäätmed sorteeritakse, töödeldakse ning taaskasutatakse või ladustatakse nendele ettenähtud viisidel;
• Korrastatakse ehitusplats.

Tuleb arvestada, et nõuded kehtivad ka tellijast eraisikule. Lühidalt – kui ehitusplatsil puudub juriidilisest isikust töövõtja ehk ehitusettevõtja on eraisik vastutav ehitusplatsi ohutuse eest.

Lähemalt nõuetest - Riigiteataja: Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses