Kodustes tingimustes kompostimine ja kohaliku omavalitsuse organiseeritud kompostimine on erinevad. Asjatundjad ei soovita kodus kompostida näiteks loomset päritolu tooteid, sest see võib ligi meelitada teisi loomi ja putukaid, kes võivad endast haigustekitajaid maha jätta.
Soovitused kompostimiseks kodustes tingimustes
Alljärgnevalt toome välja jäätmed, mida tohib ja mida ei peaks oma koduaias kompostima.
Koduaias võib kompostida:
- pappkastid väikestes tükkides,
- kohvipuru ja -filtrid,
- munakoored,
- tuhk kaminast (kui see on tekkinud naturaalse puidu põlemisel),
- puu- ja juurviljad,
- murulibled,
- juuksed ja karvad,
- hein ja õled,
- toataimed,
- lehed,
- ajalehed (ribadena),
- pähklikoored,
- paberid väikeste tükkidena,
- saepuru,
- teekotid,
- väikesed puutükid,
- jäätmed aiast.
Koduaias ei tohiks kompostida:
- musta pähklipuu lehed või oksad - vabastavad lagunemisel ained, mis võivad taimedele kahjulikud olla,
- süsi või söetuhk - võib sisaldada aineid, mis on taimedele kahjulikud,
- piimatooted ja munad - eritavad haisu, mis võib närilisi ja kärbseid ligi meelitada,
- haiged või sitikaid täis taimed - haigused ja putukad võivad ellu jäädes kompostihunnikus teistele taimedele edasi levida,
- rasvad, õli, pekk - eritavad haisu, mis võib närilisi ja kärbseid ligi meelitada,
- liha või kala - eritab haisu, meelitab närilisi ja kärbseid, võivad sisaldada patogeene,
- lemmiklooma väljaheited või nende liiv - võivad sisaldada parasiite, baktereid, pisikuid, patogeene ja viiruseid, mis on inimestele ohtlikud,
- aias tekkinud jäätmed, mida on kemikaalidega kasvatatud - võivad tappa kompostimiseks vajalikud mikroorganismid,
Piimatooted ja muna, rasvad ja õlid, liha ja kala ning lemmiklooma väljaheited on jäätmed, mille võib viia kohalikku jäätmejaama, kus need siis kompostiks tehakse. Jäätmejaamas on reguleeritud, kes saavad jäätmetele ligi ja need on aiaga piiratud, mis teeb loomadel ligipääsu raskeks. Kui kärbsed tekivadki, siis asub jäätmejaam elumajadest piisavalt kaugel.
Mida ei tohiks kompostida?
Lemmiklooma väljaheited
Lemmiklooma väljaheited võivad sisaldada baktereid ja parasiite, mis on inimesele ohtlikud. Need haigustekitajad võivad jõuda inimorganismi, kui kasutada põllumajanduses väetiseid, mis on osaliselt valmistatud lemmiklooma väljaheidetest. Komposti temperatuur peab tõusma ja regulaarselt püsima 55° C juures, et selles olevaid patogeene tappa.
Kodus kompostimisel on temperatuuri reguleerimine keeruline, aga kui seda siiski teha, siis kergem on kompostida ka oma koera väljaheiteid, kuid selleks peaks järgima täpseid juhendeid, et luua selleks sobiv keskkond. Nende jäätmetega ei tohiks koos kompostida kassi või teiste lemmikloomade jäätmeid.
Mõned nõuanded koera väljaheidete kompostimiseks:
- kompostihunnik peaks hoovis olema ühes kindlas kohas,
- koerale ei tohi sööta toorest liha ega kala,
- ei tohi kompostida võõraste koerte väljaheiteid,
- komposti ei tohi hiljem kasutada väetisena peenral, kus kasvab toit,
- lapsed tuleb kompostihunnikust eemale hoida.
Anorgaanilised ained
Plastik – laguneb väga aeglaselt ja sisaldab toksilisi jäätmeid, mis võivad kergesti organismi sattuda. Maailmameri on täis plastikut ja läbi kalatoitude satub inimeste organismi seda niigi palju.
Värviline või läikiv paber – nendes paberites võib olla toksilisi materjale, nagu tint ja teised lisaained, mis võivad olla kahjulikud inimestele, lemmikloomadele ja taimedele.
Haiged taimed – kui kompostimisel ei kerki temperatuur piisavalt kõrgele, siis võivad erinevad taimehaigused ellu jääda ja hiljem väetisena kasutades teistele taimedele edasi levida.
Piimatooted ja loomasaadused – tegu on küll orgaanilise materjaliga, kuid need eritavad tugevat haisu, võivad närilisi ja kärbseid ligi meelitada ning sisaldada ohtlikke patogeene. Küll aga võib neid väikestes kogustes kompostida kaevikus ehk matta need kuni poole meetri sügavusele maa alla. Siis ei levi lagunemisel tekkiv hais edasi ja loomad ei saa sellele ligi.
Täiendavad nõuanded kodus kompostimiseks
Paljud on kindlasti pidanud kodus võitlema kärbestega, kes on kohal nii pea kui tunnevad kõduneva toidu lõhna. Kuigi puuviljakärbsed on tüütud, on nad inimestele ja kompostile ohutud. Kahjuks paljunevad nad kiiresti ja võivad kiiresti aia või köögi üle võtta, kui nendest lahti ei saa.
Kuidas puuviljakärbestega võidelda?
- Suurenda kompostihunnikus süsinikurohkete orgaaniliste jäätmete hulka, mis võimaldab hunnikul kiiremini kuivada. Puuviljakärbsed tulevad peamiselt roheliste jäätmete peale ega jää kauaks pidama, kui need jäätmed hunniku sisse matta.
- Osta või valmista puuviljakärbeste lõks. Seda peaks kasutama vaid sisetingimustes, sest ka teised olevused võivad sinna kinni jääda.
- Keeda toidujäätmed enne hunnikusse viskamist läbi, sest nii tunnevad kärbsed toidu vastu vähem huvi.
- Toidujäätmeid hunnikusse lisades jäta paar päeva vahele, et kärbsed läheksid toidu saamiseks mujale.
Ohutus
Orgaaniliste jäätmetega tegelemisel või kompostihunnikut töödeldes peaks alati hiljem käed korralikult ära pesema. Mustade kätega ei tohiks oma nägu puudutada. Kui inimesel on soodumus allergiale või muule nakkusele, siis peaks kompostimisel kandma maski. Seda on eriti soovitatav teha suvisel põuaperioodil.
Vaata, et lapsed kompostihunnikule ligi ei pääseks, sest nad võivad mänguhoos või suurest uudishimust oma käed sinna sisse pista ja siis suhu panna. Lapse organism ei ole veel nii tugev, et kõikide kompostihunnikus leiduvate organismidega hakkama saada ja nende väike seiklus võib halvasti lõppeda.
Õigesti kompostides ja soodsates oludes võib juba mõne kuuga (üldjuhul 1 aasta) saada väetise, mida hiljem oma aiamaal või peenral kasutada. See suurendab looduslikult ja naturaalselt mulla kvaliteeti ja efektiivsust. Me saame looduse jaoks palju ära teha ja peaksime sellele mõtlema, kui tahame loodusele lähemal olla. Loe ka: Kuidas efektiivselt kompostida?
