Tee kindlaks, kust vesi keldrisse pääseb
Esmalt tuleb veeprobleemi lahendamiseks tuvastada selle allikas. Laias laastus on selleks kaks võimalust: vesi pääseb keldrisse väliskeskkonnast või on niiskusallikas keldris sees. Kui põrand on kohati üleujutatud, siis tungib vesi ilmselgelt keldrisse väljastpoolt. Kui probleemiks on vaid üleliigne niiskus, võib-olla tegemist mõlema variandiga.
Üks hea meetod niiskuse allika tuvastamiseks on paigaldada foolium keldri seina külge ja jätta see sinna päevaks-kaheks. Pärast seda tuleb fooliumkihti kontrollida - kui selle sisemine pool ehk keldri poole jääv külg on niiske, tuleb niiskus väliskeskkonnast, kuid kui niiske on fooliumi välimine osa, on niiskuse allikas keldris endas.
Väliskeskkonnast keldrisse pääsev vesi
Kui keldrit ümbritsev pinnas küllastub pinnaveest, siis võib see põhjustada vee sissevoolu keldrisse väliskeskkonnast. Samas kui keldriseinad ei ole korralikult isoleeritud, võib ka kerge niiskus keldri lähedasest maapinnast majja tungida. Selleks, et probleemi kõrvaldada, tuleb kaaluda milline järgnevatest lahendustest on konkreetses olukorras sobivaim:
Drenaaž ja hüdroisolatsioon - Kui hoone keldri ümber puudub drenaaž, siis pikas perspektiivis tuleks kindlasti võtta plaani selle rajamine. Korralikult välja ehitatud drenaažisüsteem aitab lahendada probleemi, kus keldripõrand on aeg-ajalt veega üle ujutatud. Lisaks tuleb arvestada, et isegi kui suuremat uputust kunagi keldris ei ole, või maja ümber on ehitatud korralik sademevee- ja drenaažisüsteem, võib ikkagi esineda probleeme siseruumi tungiva niiskusega. Sellisel juhul puudub keldril ilmselt korralik hüdroisolatsioon. Probleemi lahendamiseks tuleb isolatsioonikiht tekitada keldri välispinnale.
Vee välja pumpamine - Kui drenaaži rajamist pole mingil põhjusel koheselt võimalik ette võtta, kuid keldripõrand kipub peale iga suuremat sadu vee alla mattuma, siis tuleb püsivama lahenduse kasutusele võtmiseni vesi majast välja pumbata. Kuna enamasti on sellistes keldrites probleem sage ja alati ei ole võimalik leida aega koheselt reageerida, siis võib ühe lahendusena keldripõrandasse tekitada süvendi, kuhu vesi koguneb ning kuhu saab paigaldada automaatpumba, mis piisavalt kõrge veetaseme korral käivitub.
Sadevee eemale juhtimine - Suur osa keldrisse lekkivast veest võib pärineda maja sadeveetorudest, kui need avanevad kohe vundamendi vahetus läheduses. Selleks, et vähendada hoone ümbruses pinnavee hulka, tasub sadeveetorud majast eemale juhtida. Kõige parem lahendus on ehitada välja korralik sademevee kogumise süsteem, mis vihmavee kogumiskaevu, kraavi, tiiki vm juhib. Samas, kui esialgu otsustatakse kergema lahenduse teed minna, siis põhimõtteliselt piisab ka sademeveetoru pikendamisest sellisele kaugusele, et maastiku loomulik kalle aitaks kaasa vee äravoolule majast vastupidises suunas.
Pragude sulgemine - Keldri seinad tasub üle vaadata ka seestpoolt ja vajadusel sulgeda selles olevad praod tsemendiga. Kui keldriseina läbivad torud, siis on väga oluline üle vaadata ka nende ümbrus, ja veenduda, et nad on tihedalt seinaga seotud.
Seinade värvimine: Kui keldril on väljaspoole rajatud korralik hüdroisolatsioon ja kõik seinas olevad praod on kenasti täidetud, siis tasub siseseinad katta veekindla värviga. Seda põhjusel, et enamasti on materjalid, millest sein on ehitatud poorsed ja värv aitab need sulgeda. Enne värvimist on oluline seinad hoolikalt puhastada.
Keldrisisene niiskusprobleem
Kuigi enamasti on keldrisse sattuva niiskuse peamine põhjus väljast sisse tungiv vesi, võib mõnes keldris probleemiallikaks olla ka sisemine allikas. Näiteks võivad keldrikorrusel asuvad lekkivad torud põhjustada üleliigset õhuniiskust. Lisaks võib probleemiks muutuda ka sise- ja välistemperatuuri erinevusest tingitud kondenseerumine seintele. Õnneks on olemas mitmeid häid lahendusi selliste olukordade lahendamiseks:
Torude kontroll - Kui keldrit läbivad torud, siis tuleb need esimese asjana üle kontrollida, ega mõni neist ei leki, ning vajadusel katkised torud välja vahetada. Kui märkad, et mõni toru on kaetud kondentsiga, siis selle mure vastu aitavad hästi spetsiaalsed vahtpolüstüreenist torukatted.
Ventilatsioon - Kuna täiesti niiskuskindlaks on keldrit võimatu muuta, siis tuleb seal tagada lisaks kõigile muudele lahendustele ka hea ventilatsioon. Kui keldris pole ventilatsiooni või selle rajamine ei ole kohe võimalik, võib ajutise alternatiivina kasutada keldri kuivatamiseks akende või ukse avamist. See on eriti oluline, kui keldris on toimunud üleujutus. Sel juhul tuleks kelder avada ainult kuivadel ja tuulistel ilmadel.
Soojustamine - Kui keldris tekib probleem, kus seintele kondenseerub sise- ja välistemperatuuride erinevuse tõttu niiskust, siis tõhus lahendus on keldri siseseinte soojustamine. Meeles tuleb pidada, et soojustamise tohib ette võtta alles siis, kui väljast tuleva niiskuse ja vee osas on kõik abinõud tarvitusele võetud. Vastasel juhul tekitavad seina pandud soojustusmaterjalid uue probleemi, selle taha tekkiva hallituse näol.
Loe ka: Vundamendi soojustamine
