Kuna tänapäeval ei oma välja ehitamata pööning korterelamus enamasti ühtegi mõistlikku funktsiooni, siis tasub kindlasti mõelda, kuidas antud ruum majaelanike kasuks tööle panna. Üha populaarsemaks on muutunud idee muuta pööning eluruumideks. Kui pööningul on piisavalt ruumi ja vee-, kanalisatsiooni- ja küttelahendused on teostatavad, siis on võimalik välja ehitada valgusküllane ja mugav katusekorter, siis pole sellel teel ühtegi muud takistust peale majaelanike vahel konsensuse leidmise. Tänapäevased ehitusmaterjalid võimaldavad igast pööningust luua hubase ja funktsionaalse eluruum.
Miks see majaelanikele kasulik on?
Vanade majade pööningukorrused on jäänud sagedasti kasutuseta, sest nende elanikud ei ole teadlikud selles peituvatest võimalustest. Aja jooksul on küll teostatud hädavajalikud remonditööd, kuid suuremad projektid, näiteks katusevahetus, fassaadi uuendamine, vundamendi parandamine või kanalisatsioonitorude vahetus, on rahapuuduse tõttu edasi lükatud. Selline lähenemine pole aga jätkusuutlik ning kui soovitakse, et elamu kestaks pikki aastaid, on mõne suurema remonditöö teostamine möödapääsmatu.
Üldjuhul ei piisa vajalike rahaliste ressursside leidmiseks selliste suuremahuliste tööde puhul igakuisest raha kogumisest ja kaaluda tuleb laenu võtmist. Kui aga pikaajaline laen tundub majaelanikele liiga koormavana ja samal ajal on korterelamus kasutuna seisev välja ehitamata pööning, võib lahendus peituda selle müügis. Nimelt on katusealuse eluruumideks ehitamisel reeglina võimalik nende müügist saadava tulu arvelt teha kõik suuremad tööd, mida vana maja vajab.
Lisaks võib arvestada, et kui majja lisandub kortereid, siis vähenevad tulevikus ka kõigi elanike igakuised kommunaalkulud. Seda seepärast, et elanike arv, kelle vahel vajalikud ühisruumi tarbeks tehtavad kulutused ära jagatakse on suurenenud. Lõpuks saab ka hakata koguma korralikku remondifondi, kuna iga kogunenud summat ei ole vaja enam hädapäraste parandustööde peale ära kulutada.
Mainimata ei maksa jätta, et kogu selle protsessi käigus tõuseb kindlasti remonditava kinnisvara väärtus, nii et kõik elanikus võidavad lisaks kenale elukeskkonnale ka rahaliselt. Kõigil kõrgeima korruse elanikel on aga võimalus oma eluruume laiendada ja oma korteri pealne pööninguruum endale osta ning seda kõike peagi renoveeritud majas.
Mida on vaja teha enne ehitamise alustamist?
Esimese asjana on vaja saavutada korteriühistus ühine arusaam, mida välja ehitamata pööninguga ette võtta. Kui majas asuvate korterite näol on tegemist selle omanike ainukasutuses oleva elupinnaga on katusealune pööning ühiskasutatav pind, millest igale korterile kuulub vaid mõtteline osa. Seega on tegemist korteriühistu kaasomandiga, mille osas muudatuste tegemisel on esmalt vajalik ühistu liikmete enamuse otsus projekt ellu viia. Seejuures on vajalik, et pööningukorrusele eluruumide rajamiseks poolt oleks vähemalt 2/3 korteriomanikke.
Kui korteriühistu enamuse otsus on olemas, tuleb järgmiseks lasta koostada korralik ehitusprojekt. Hea arhitekt aitab leida lahenduse katusealuse ruumi eripäradest tulenevatele piirangutele, nagu kaldseinte olemasolu ja vähene loomulik valgus.
Sellistes tingimustes on väga oluline, et tubade plaan ja lisatavate katuseakende asukohad oleksid põhjalikult läbi mõeldud. Samuti tuleb vanade majade puhul arvestada, et kui ruum saab uue funktsiooni, siis võib-olla vajalik ka mõnede konstruktsioonielementide välja vahetamine vastupidavamate vastu. Enne pööningu väljaehitamist on oluline hoolikalt uurida võimalusi ja piiranguid, mis võivad mõjutada projekti teostatavust.
Pööningu väljaehitamisel võib vajalikuks osutuda ka katuse ümberehitamine, näiteks vintskappide lisamine või katuse pikendamine juurdeehituse jaoks. Lisaks tuleb enne ehitustööde alustamist kindlasti hinnata ehitise kandevõimet ja ehitussõlmede tugevust ja kasutada selleks pädevaid spetsialiste. Kui sobiv ehitusprojekt on valminud, siis järgnevalt tuleb taotleda sellele kohalikust omavalitsusest ehitusluba.
Ehitusluba käes, tuleb mõelda, kuidas projekti teostama hakatakse. Kuna ehitamiseks on enne müüki vaja teha arvestatavaid kulutusi, võib see enamikele korteriühistutele üle jõu käia. Samuti on ehituskaugetele inimestele kogu protsess tihti ka liialt keeruline.
Seega on ilmselt enamiku korteriühistute jaoks kõige mõistlikum otsida endale arenduspartner, kes tegeleb kogu ehitusprotsessi ellu viimisega ning tulevikus ka valminud korterite müügiga. Siinkohal kujunevad ilmselt kõige keerulisemaks läbirääkimised, mille tulemus rahuldaks lõppkokkuvõttes mõlemat poolt, kuna arenduspartneri näol on siiski tegemist ettevõttega, mis soovib kasu teenida. Seega enne tingimuste paika panemist tasub viia ennast kurssi, kui palju maksavad tööd, mida soovitakse katusealuste korterite müügiga finantseerida ning läbirääkimistel tulekski lähtuda sellest eesmärgist.
Kuna kaasomandis olnud pööningu laiendamine eluruumideks tuleb kõigi korteriomanike poolt notariaalselt kinnitada, siis võib esialgu olla probleem ka see, kui mõni ühistu liige sellega nõus ei olnud. Siiski on see olukord lahendatav, kui 2/3 omanike poolthääl on olemas. Sellisel juhul tuleb notariaalse tehingu tarbeks pöörduda kohtusse, kus asjaolude sobivuse korral väljastatud kohtumäärus asendab vajadusel tehingus neid, kes enamuse otsusele vaatamata plaaniga nõus ei olnud.
