Seadus
Millega arvestada?
Nagu öeldud, siis peab enne ujuvkai ehitamist loa saama kohalikult omavalitsuselt. Kui ise ei soovita KOV-sse minna, siis Eestis on ujuvkaide valdkonna eksperte, kes tutvustavad kohalikku tava ja annavad nõu ujuvkai rajamiseks. Mõned inimesed ei soovi enne ehitise rajamist ehitusluba taotleda, kuid ehitus- ja kasutusloaga hoitakse ehitistel ja nende kvaliteedil silma peal ning tehakse kindlaks, et seda on turvaline kasutada.
Võib juhtuda, et ekspert ütleb, et valitud koht ei olegi kai jaoks parim. Ujuvkai on mõistlik rajada kohta, kus seda saab koos muuliga kasutada või kus see on looduslikult kaitstud kohas. Tugev tormituul ja suured lained võivad kai ühenduskohast lahti murda.
Kaldad on erinevad ja ujumiseks sobiv kaugus varieerub. Mõnikord algab ujumiseks sobiv sügavus juba paari meetri järel, teisel juhul peab kõndima paarkümmend meetrit. Sügavusest oleneb ujuvkai valik. Kui põhi läheb sügavaks varem, siis piisab kalda külge kinnitatud ujuvkaist.
Kaile saab rajada ka pingid, kus on mugav istuda. Selliseid kaisid saab kasutada ka paatide randumiseks, sest põhi on piisavalt sügaval. Kui aga ujumiseks sobiv sügavus jääb kaugemale, siis peab koos kaiga paigaldama ka ujuvsilla, mille pealt kaile kõnnitakse. Peab arvestama, et kui piisav sügavus jääb kaldast väga kaugele (Pärnu rand, Saadjärv), siis muutub kai rajamine ebamõistlikult kalliks.
Asjatundjad ei soovita ujuvkaid rajada veekogudele, kus tekib liikuv rüsijää. Rannikualadele või mujale, kus mõni objekt takistab oluliselt jää liikumist, võivad tuule toimel moodustuda mitme meetri kõrgused rüsijäävallid. Neid kutsutakse sageli ka jäämägedeks. Seetõttu peab igal sügisel kai veest eemaldama ja kevadel uuesti tagasi panema. Kevadel, suvel ja sügisel kai kasutamise eelised kaaluvad üle selle tõstmisega seotud puudused.
Ujuvkai rajamisel peab mõtlema ka sellele, mille jaoks kaid kõige enam kasutatakse. Sellest oleneb, milline paadisild soetada. Kasutuseemärgid võivad olla:
- mugav koht, kust ujuma minna;
- ujumine ja aluste kinnitamine;
- ujuvmaja või -saun, kust ujuma minna.
Aluste kinnitamisel peab arvestama, kas tegu on väikese või suure alusega ning tasub mõelda, kas neid mahub sinna üks või mitu. Samuti peab otsustama, mitut kaimoodulit on vaja. Sõltuvalt kai kasutuseesmärkidest peab otsustama, kas valida sirge, T- või L-kujuline kai.
Valikud kaubanduses
Kaubanduses leiab kaikonstruktsioone, mille vahel valida. Madalaid ujuvsildasid kasutatakse ujuma minemiseks ja erinevate aluste (väikepaat, vesiratas, kanuu jne) hoidmiseks. Tavaliselt paigaldatakse sellised sillad väiksemate veekogude juurde. Need on tugevad ja vastupidavad ning tavalahendused kannavad üle 600 kilo. Lisaks on madalaid ujuvsildasid lihtne lahti monteerida ja neid saab soovi korral mujale paigaldada.
Paadisillad on heaks lahenduseks neile, kes soovivad kinnitada suuremaid aluseid või suure kandevõimega silda, millele hiljem mõni ehitis rajada. Lisaks on saadaval vastupidavad betoonujukid, mille suur kaal tagab stabiilsuse laines ja võimaldab suuremate aluste randumist; käigusillad, mille eesmärk on aidata kasutaja kaldalt ujuvsillale; maatugi, mis kinnitatakse maapinna külge ja võimaldab käigusilla abil pääsu ujuvsillale ning redelid, et veest väljumine oleks kergem.
