Mis on muruhallitus?

Muruhallitus on haigus, mis tabab murus kasvavaid kõrrelisi ja mida põhjustavad mikroskoopilised hallitusseened: Monographella nivalis (roosa) ja Typhula incarnata (hall). Kuigi esimesed märgid selle olemasolust ilmnevad kevadel lume sulamise järgselt, siis tegelikult tegutsevad hallitusseened just paksu sooja lume- või lehekihi all. Nii, kui ilmad soojenevad ja maapind ning murutaimed kuivavad, hallituskirme kaob, sest hallituse kasvuks on niiskuse olemasolu hädavajalik. Esialgu võib tunduda, et probleem kaob maapinna kuivamisega kuid kohe, kui muru hakkab omandama rohelist värvitooni, on selles näha hallitusseentest kahjustunud alad – inetud kollased või pruunid laigud.

Mis muruhallitusele meeldib?

Muruhallituste elutingimused paranevad ka siis, kui murule on jäetud sügisel paks lehekiht või muruniide, sest taas on niiskusolud sellisel juhul maapinnal tunduvalt paremad ja oht maa külmumiseks tunduvalt väiksem. Samuti parandab hallitusseente jaoks olukorda muru niitmata jätmine, kuna lamanduvad murutaimed loovad needsamad soodsad tingimused.

Muruhallitus tunneb ennast kõige paremini niiskes ja jahedas. Kuivus, kuumus ja miinuskraadid pärsivad tema elutegevust ning sellistes tingimustes ta paljuneda ei saa. Seega tunneb ta ennast kõige paremini just nendel talvedel, kui maapind ei jõua enne lume saabumist ära külmuda ning külmumata maapinnale sajab kohe paks ja kaitsev lumevaip. 

Kuidas muruhallitus ära tunda ?

Kõige kergem on märgata probleemi muruhallitusega vahetult peale lume sulamist, sest sel perioodil ei ole maapind veel jõudnud kuivada ja murutaimedel laiuvad, ämblikuvõrke meenutavad hallitusseente niidistikud on kergelt ära tuntavad. Millegi muuga, näiteks kerge lumekirmega, neid segi ajada ei ole võimalik. Värvuselt võivad muruhallituse laigud vastavalt tekitajale olla valkjashallid või valkjasroosad.

Hiljem jäävad muruhallituse invasioonist maha inetud kollased või pruunid murulaigud, millele on iseloomulik, et murutaimed selle sees on maha kooldunud ja kuivanud. Kahjustunud laigud võivad olla väga erineva suurusega, alates mõne sentimeetrise diameetriga kolletest, kuni mitme meetrise läbimõõduga ringideni.

Mida kahjustunud muruga ette võtta?

Kui talve jooksul on majapidamises kogu küttekolletes tekkinud tuhk kokku kogutud, siis nüüd on õige aeg ka selle kasutamiseks. Tuhka võib murule julgelt puistata, sest lisaks hallitusseentele aitab see võidelda ka näiteks sammaldega. Neist kumbki ei talu tuha poolt aluselisemaks muudetud pH-d. Seejärel tasub suurematele laikudele külvata uus muruseeme, mis juba paari kuu pärast tagab muruvaiba ühtlase ilme.

Esimese asjana tasub kolletunud laigud mururehaga üle käia, et eemaldada kõik surnud taimeosad ja tagada nende kohtade kiirem kuivamine. Seeläbi saab teha lõpu hallitusseente edasisele paljunemisele. Kokku riisutud muru ei tohiks aga mitte mingil juhul jätta maha ega kompostida, sest hallitusseente eosed suudavad selles aastaid eluvõimelisena püsida ja ootavad vaid uusi soodsaid võimalusi. Selle asemel korja kahjustunud taimejäänused kokku ja hävita põletamise teel või vii aiast minema. 

Kui hallitusseened on muru juba kahjustanud, siis murutaimed on kas hävinenud või tugevasti kannatada saanud. Seega ei jää kena murukatte taastamiseks muud üle, kui ette võtta muru parandustööd. Vaid väga väikeste laikude puhul võid loota, et ellu jäänud taimed suudavad eelneva olukorra mõne aja pärast taastada. Suuremate laikude puhul võtab see loomulikul teel lihtsalt liiga kaua aega.

Enneta

Kuna muruhallituse ilmnedes ei ole teha praktiliselt muud, kui selle poolt tekitatud kahjustusi parandada, siis kõige tähtsam on hallitusseentega võitluses ennetustöö. Nii säästad kevadel palju väärtuslikku aega ja saad juba varakevadel kaunilt rohelist muruvaipa imetleda.

• Niida enne talve tulekut. Muruhallituste leviku tõkestamiseks on väga oluline, et talvituv murutaimestik ei oleks liiga kõrge. Seepärast tuleb sügisel peale muru kasvu lõppemist kindlasti veel üks niitmine läbi viia. Kui enne ei ole selleks aega olnud, siis parem on seda teha kasvõi üks päev enne lume saabumist, kui üldse tegemata jätta. Neil, kel suvel aias muru taotluslikult kõrgem, tasuks samuti enne talve saabumist see tavalisest madalamaks niita.

• Ära jäta sügisel lehti riisumata. Muruhallituse seisukohalt on kõrrelistel lasuv paks lehemass ainult tervitatav ning tagab neile ideaalse kasvulava. Seega, kui soovid hallitusseeni vältida, siis riisu sügisel aias lehed kokku. Kui kõike ei jõua, siis vähemalt need kohad, kus alla sadanud lehemass täielikult maapinna katab.
  

• Ära väetamisega liialda. Muru väetamine on küll aeg-ajalt vajalik tegevus, kuid ka liigsel väetamisel, mille korral muru muutub liiga tihedaks on negatiivsed tagajärjed. Väeta kevadel vaid korra ja kasuta madalama lämmastikusisaldusega väetist. Sügisväetamist jällegi ära jäta liiga hilja peale, kuna nii ei saa taimed puhkeperioodi ajaks piisavalt tugevaks.
  

• Kasuta fungitsiide. Kerge probleemi puhul ei ole tegelikult mõistlik fungitsiidide poole vaadata ja täiesti piisav on enamasti ennetusmeetmete kasutamine. Samas, kui probleem kordub aastast-aastasse või on sinu aias madalamaid kohti, kuhu kevadeti vesi koguneb, võib olla vajalik ka fungitsiidide kasutamine.