Kui majal on keldrikorrus, siis probleemi mõistmine on tavaliselt ilmsem - üleujutatud keldripõrand näitab selgelt, et liigne pinnavesi tungib majja. Keerulisem on olukorda hinnata elamute puhul, kus kõik hoone ruumid asuvad maapinnal. Sel juhul võib aeg-ajalt kogunev üleliigne pinnavesi pikemas perspektiivis kahjustada vundamenti, lõhkudes selle struktuuri ja põhjustades vajumist.
Eelnevalt mainitud kahjustusi tuleb eriti karta sellepärast, et vundament, mis ei suuda enam oma tööd hästi teha, võib käivitada lumepalliefekti ja tekitada probleemide jada, mis mõjutab lõpuks ka teisi hoone struktuure. Seega, kui märkad pärast kevadise lume sulamist või suurte sadude järgselt, et maja ümber kõndimiseks on vaja jalga tõmmata kummikud, siis tuleb kaaluda drenaaži rajamist hoone kaitsmiseks.
Mis on drenaaž?
Drenaaž on dreenitorudest ehitatud süsteem, mille eesmärk on kaitsta hoonet või ka mõnda maastikust madalamal asuvat maa-ala liigse pinnavee kogunemise eest. Kui maja asukoht ei võimalda sade- ja lumesulamis veel loomulikul teel sellest eemale voolata, siis tuleb hoone perimeetrile ehk välispiiridele rajada drenaažisüsteem, mis hoiab liigse vee eemal. Kuigi hästi väljaehitatud drenaaž hoiab ära veekahjustused, tuleb silmas pidada, et see ei asendav vundamendi hüdroisolatsiooni, kuna kogu niiskust see pinnasest eemaldada ei suuda.
Hoonele drenaaži rajamiseks kaevatakse selle vundamendi ümber kraavid, kuhu paigutatakse spetsiaalsed dreenitorud. Seejuures on oluline, et dreenikraav ulatuks allapoole vundamendi taldmikku. Dreenitorud ümbritsetakse vett hästi läbi laskvate materjalidega, nagu kruus või killustik. oluline on kraavitäite valikul silmas pidada, et täitematerjali fraktsioon ei oleks liiga väike, mis võib ummistada torusid. Täitematerjal ei tohi olla ka liiga suur, sest muidu kaob filtreerimisfunktsioon.
Millistest osadest drenaažisüsteem koosneb?
Dreenitorud – plastikust perforeeritud torud, mille ülesanne on koguda kokku pinnases olev üleliigne vesi ja see kaitstavast alast eemale juhtida. Dreenitorud on kas painduvad või jäigad ja võivad erineda ka selle poolest, mis ulatuses on torudes augud, kas kogu toru ulatuses või ainult alumisel küljel. Torud on saadaval katteta ja kaetuna geotekstiili või kookosfiltriga. See millise kasuks otsustada, sõltub pinnase eripäradest. Loomulikult takistavad filtrid torude ummistumist, kuid kookosfilter parandab muuhulgas ka torude veevastuvõtu võimet.
Toruliitmikud – kuna drenaažisüsteem peab olema igas pöördepunktis avatav, siis ei asetata torustikku kaitstava ala ümber ühe katkematu toruna, vaid kasutatakse süsteemi nurkades toruliitmikke.
Drenaažikaev – igas süsteemi pöördepunktis peab olema drenaažikaev, mis võimaldab drenaaži vajadusel hooldada. Korralik drenaažikaev on kaanega kaetud, ning sellel võib olla ka settekott, mis aitab süsteemi kogunenud materjalid kokku koguda ning teeb seega hooldusprotseduuride käigus teostatava puhastamise tunduvalt lihtsamaks ja efektiivsemaks. Kui drenaažisüsteemi on tekkinud ummistus, siis saab nende kaudu teostada süsteemi läbipesu või purunenud dreenitoru korral tuvastada purustuse täpse asukoha.
Kuidas drenaaž töötab?
Drenaažisüsteemi ülesanne on kaitsta dreenitorude abil vee kogunemise eest mingil ala. Selle eesmärgi saavutamiseks kaevatakse hoone või maa-ala äärtesse kraavid, kuhu paigutatakse perforeeritud torud, mis üleliigse pinnasevee kokku koguvad ja kaugemale (kraavi, tiiki, kanalisatsiooni vm) suunavad.
Selleks, et vesi torudeni jõuaks, mitte pinnase kaudu perimeetri sisse ei imbuks, täidetakse drenaažikraavid vett hästi läbi laskva täitematerjaliga (10-20 mm fraktsiooniga kruus või killustik). Oluline on torude paigaldamisel jälgida ka seda, et tagatud oleks loomulik kalle (min 5 mm meetri kohta) äravoolu suunas, mille tulemusel vesi saab kaitstavast alast eemale voolata.
Kuna drenaažisüsteemi pikaealisuse tagab eelkõige see, et välditakse torudes olevate väikeste aukude ummistumist settematerjalidega, siis on oluline, et kraavide täitematerjal ei oleks liiga suure fraktsiooniga ja täidaks ka filtreerimisülesannet. Veel parema kaitse saab süsteemile tagada, kui kasutatakse geotekstiili või kookosfiltriga kaetud torusid. Hästi kaitstud drenaaž toimib eesmärgipäraselt aastakümneid, ning kui süsteemi on nõuetekohaselt paigaldatud ka drenaažikaevud, siis on probleemide tekkimisel lahendused lihtsasti tuvastatavad ja likvideeritavad.
Kas drenaažisüsteemi tasub ise ehitada?
Drenaažisüsteemi rajamine tasub oskuste puudumisel jätta kindlasti spetsialistide hooleks. See on eriti oluline, kuna kogu torustike paigutus pinnases peab olema süsteemi toimimiseks äärmiselt täpne. Kuigi esmapilgul võib tunduda, et selles ettevõtmises pole midagi keerulist, võib väike ehitusjärgus tehtud viga päädida sellega, et halvimal juhul hakkab vesi hoopis kaitstava hoone suunas kogunema.
Drenaaži rajamisel on kindlasti soovitatav kasutada spetsiaalselt välja töötatud elemente. Vastasel juhul võib juhtuda, et süsteem ummistub üsna pea või pinnasesse paigutatud torud vajuvad täitematerjali raskuse all kokku.
