Krundi suurus

Kuigi kruntidel on tavaliselt pindala välja toodud, tasub seda alati kontrollida Maa-ameti infobaasist. Katastriüksuse pindala võib vahest erineda väljatoodud suurustest.

Detailplaneering

... jagab maa kruntideks ja määrab krundile ehitusõiguse, piiritleb alad, kuhu võib ehitada jm. Detailplaneering on kohustuslik enamikes piirkondades. Alles pärast detailplaneeringut on võimalik koostada ehitusprojekt ning taotleda ehitusluba.

Kindlasti tasub enne krundi ostmist teha kindlaks, kas sellel on kehtiv detailplaneering või mitte. Paljud elamukrundid müüakse koos detailplaneeringuga. Tavaliselt maksab 2000-3000€. Detailplaneeringu hinna kohta saab lähemalt lugeda siit.

Geoalus ehk geodeetiline krundi alusplaan

Tuntud ka kui  topoalus, digi-või projekteerimisalus on see aluseks erinevatele projekteerimistöödele. Geoalus on vajalik maa-ala edasiseks planeerimiseks näiteks ehitusprojektide koostamiseks, mille projekteerija või arhitekt võtab oma töö aluseks. Geoaluse koostamise ja maksumuse kohta loe siit.

Ehituspiirangud

Detailplaneeringu seletuskirjas on lõplikud krundi ehitusõigused ning kasutamise tingimused. Sinna alla kuulub kogu ehituse all olev pind, kuhu võib krundil ehitada, maksimaalne hoonete kõrgus ning vähim kaugus üksteisest ning maksimaalne hoonete arv. Lisaks on põhijoonisel ligipääs krundile, piiranguvööndid, elektrikaablid, kanalisatsioonitorustik jm infrastruktuur.

Samuti on detailplaneeringus sees ka planeeritavad hooned. Detailplaneeringu ümbertegemine algab taotlusega ning võtab tavaliselt mitu kuud aega.

Kõrghaljastus

Kui krundil on mets või metsatukk on oluline teada, mida võib ja mida ei või maha lõigata. Mõned suured puud kuuluvad üldise piirkonna miljööväärtuse alla ning neid ei tohi ilma loata puutuda. Kasvavat metsa üldjuhul raiuda ei tohi.

Omavoliline raie võib kaasa tuua rahatrahvid ning pead ise uued puud istutama. Olenevalt asukohast läheb see tihtipeale kulukaks.

Piirkonna üldplaneering

Kindlasti tasub teha uurimustööd soovitud krundi piirkonna kohta. Milliseid hooneid või komplekse sinna lähiaastatel plaanitakse. Selleks tuleb vaadata kohaliku omavalitsuse poolt üldplaneeringut ning detailplaneeringuid.

Pole harvad juhused, kui ostetakse ilus veekoguäärne krunt ning mõni aasta hiljem ehitatakse Sinu kodu ning järve vahele uued majad. Samuti kasutatakse vanu krunte väärtuslikus piirkonnas ära uute korrusmajade ehituseks.

Liitumised kommunikatsioonidega

Krunti valides on üsna tihti viga eeldada, et liitumised on rajatud ning liitumistasud makstud. Kahjuks ei vasta see alati tõele.

Kui kuulutusel on kirjas, et vee- ja elektriliitumine on olemas, siis ei pruugi see alati tähendada, et need on ka kõik makstud. Eriti, kui krunt on aastaid tühjalt seisnud, peab kontrollima, kas vajalikud liitumised on olemas. Liitumisel on iga-aastane makse ning tihti peetakse seda üleliigseks kuluks.

Uus liitumine aga maksab mitutuhat eurot. Kindlasti peaks müüjalt küsima vastavad hinnapakkumised ning meilivahetused. Lisaks tuleb olla kindel, et info pole aegunud. Liitumiste puudumine on äärmiselt ebameeldiv kogemus ning halvimal juhul võib muuta krundi aastateks kasutuskõlbmatuks.

Krundi pinnas

Reeglina on müüdavale krundile juba eelnevalt tehtud pinnaseuuringud. Maa niiskusest, põhjavee lähedusest, pinnase materjalist jms sõltub ka suuresti ehituse maksumus. Erinevad pinnased vajavad erinevat vundamenti. Näiteks põhjavee kaitstusest sõltub, millist reoveekäitlussüsteemi on võimalik krundile paigaldada. Loe ka artiklit: Septik, kogumismahutit või biopuhastit - mida valida?

Kindlasti tasub arendajalt või müüjalt uurida, kas alale on tehtud geodeetiline uuring. See aitab väga paljus planeerida uue maja ehitusvõimalusi.

Ilmakaared

Detailplaneeringus on põhjasuund alati märgitud üles. Nii on hea planeerida oma maja asukohta ning paiknemist. Lõunasuunda jäävatesse tubadesse paistab päike kõige rohkem. Põhja jäävad ruumid on üldjuhul alati jahedamad.

Seetõttu plaani põhjasuunda näiteks majandusruumid, magamistoad, panipaigad, jms. Lõunasuunal võiksid olla toad, kus veedetakse kõige rohkem aega – elutuba ning köök. Magamistoa paiknevust arvesta ka päikese tõusu või loojangu järgi – see on eelistuse küsimus. 

Ligipääs krundile

Pole midagi hullemat, kui avastada pärast krundi ostu, et sellele puudub ligipääs. On juhtumeid, kui eraomandis olevale sissesõidule pannakse keeld peale. Servituudid tuleb kontrollida enne krundi ostu. Kui sissesõidu omandivorm on munitsipaal või riigiomand, siis ei pea selle pärast muretsema. Eraomandi puhul tuleb täiendavalt kontrollida, kas see on määratud avalikult kasutatavaks teeks või on sellel servituut.

Taristu

Kui Sul pole võimalik kasutada oma liiklusvahendit või eelistad vahest sõita bussi või rongiga, tasub kindlasti uurida, kui lähedal ja kus on ühistranspordi peatused. Lisaks uuri kõikvõimalike huviobjektide olemasolu nagu toidupood, kool, lasteaed, vaba aja veetmise võimalused jms, nii saad juba ette planeerida ning arvestada oma võimaliku elustiiliga. Eelnev võib osutuda eriti oluliseks kui oled otsustanud soetada krundi väljaspool asulat. 

Naabrid

Kui vähegi võimalik tee taustuuring piirkonna kohta. Milline on seal elatustase? Kes Sinu tulevase kodu ümber elavad? Tasub isegi mõned korrad kohalikus toidupoes käia, et üldpilt ette saada. Samuti võid küsida nõu näiteks kohalikus baarist või restoranist, et selgitada välja milline rahvas seal käib?

Samuti peab kontrollima, mis kokkulepped ja lepingud krundil veel lisaks võivad olla – näiteks tee kasutusõigus naabritega, maa kasutus põlllumajanduse eesmärgil, vms. Et vältida hilisemaid arusaamatusi, tasub end kindlasti kurssi viia, kas naabritel võib olla maale mingeid pretensioone.

Maa sihtotstarve

Tundub loomulik, et kui kinnisvaraportaalides müüakse maad, siis see on alati elamumaa. Nii ei pruugi see siiski alati olla. Tihtipeale müüakse maha raiutud metsaga maad või põllumaad, mis pole mõeldudki elamumaaks. Tegemist võib olla ka näiteks äri-, transpordi-, või sihtotstarbeta maaga.

Võimalik, et ka elamumaa tähise all müüdav maa võib näiteks suures osas olla hoopis looduskaitse all, mis teeb ehituse palju keerulisemaks.

Sihtotstarvet on võimalik kohalikus omavalitsuses muuta, kuid alati see ei õnnestu. Seetõttu kontrolli alati maa sihtotstarvet enne, kui hakkad krunti ostma.

Isiklikud eelistused

Ära kunagi alahinda, millist kodu ning atmosfääri sa omale soovid. Kas Sulle meeldib kerge müra või eelistad tungivalt hoopis vaikust? Kas rongi- või lennukiliiklus häirib Sind?

Kas vaikses metsatukas elu on päriselt Sinu jaoks või eelistad siiski inimeste seltskonda? Kas sul on isiklik liikumisvahend või oled suuresti sõltuv ühistranspordist? Kui tihti oled harjunud toidupoes käima?

Enne krundi väljavalimist tee endale selgeks, mis on Sinu isiklik elustiil ja mis peab uue kodu läheduses kindlasti olemas olema. Samuti mõtle välja ka see, mida kindlasti ei soovi oma kodu ümbruses näha või kuulda.

Kokkuvõtteks

Enne krundi ostu tuleks kõik eelnevalt välja toodud punktid läbi kontrollida, et vältida ebameeldivaid üllatusi. Kui maja ehitusprojekt on valmis ja ehitusfirma leitud, on hilja avastada näiteks, et krundil puudub elektriliitumine või valitud kohta polegi võimalik ehitada. Üldjuhul soovitatakse krundi ostmiseks leida omale sobiv asjatundlik maakler.