Mini- või ka mikromaja all mõistetakse üldjuhul kuni 20m2 suurust ja 5m2 kõrgust maja. Enamasti on minimaja teisaldatav ehk seda saab vajadusel transportida ühest kohast teise ning see ei vaja kasutusluba.

Kuna praegu on üha populaarsemaks muutunud kodukontor on ka eestlaste hulgas hakanud levima linnadest maakohtadesse  kolimine. Paljudel on krundid linnakärast eemal, kuhu on võrdlemisi soodne ning mugav rajada üks pisike majake.

Pärast kinnisvarakrahhi aastal 2008. aastal on väike- ja minimajade turg ning projektid saanud suure tähelepanu osaliseks. Tekkinud on nn "Väikemajade liikumine", mis ühest küljest nii sotsiaalne, kuid kahlemata ka arhitektuuriline liikumine. Liikumise põhifookus on suunatud rohelise mõtteviisi ja oma globaalse jalajälje vähendamisele ehk omades vähem materiaalset vara ja vähendades tarbimist. Seega on minimajade kasvutrend toonud esile, kuidas inimene saab ka väga vähesega hakkama. Tänapäeva tarbimiskultuur on teadlikema inimeste hulgas asendumas just minimalistliku elustiiliga. Väike- ja minimajad esindavad just sellist mõttemaailma.

Ka Eestis on kümneid pakkujaid, kes spetsialiseerunud just väike- ja minimajade projektidele. Pakkujate hulgas on juba mitmete aastate jooksul välja töötatud vägagi nutikad ruumi ja raha kokkuhoidvad lahendused.

Lisaks isiklikule elamule ehitatakse hulgaliselt väikemaju ka majutuseks. Kui Sul on suurem või vaba krunt, siis võib just minimaja olla suurepärane lisateenimise võimalus kasvõi aastaringselt. Soodsa asukohaga majutus võib end tasa teenida juba paari aastaga.

Krunt

Kuigi minimaja ei vaja ehitusluba, ei saa seda paigutada suvalisele põllule või metsa vahele. Krunt peab olema registreeritud kui elamumaa. Samuti pead valmistama ette pinnase, rajama vundamendi ning eelistatult peab planeeritavale minimajale olema vee- ja elektriühendus. Ehitusloa põhinõue tuleb maja juurdepääsetavusest, ehk maja juurde peab olema teedevõrgustik.

Mõnikord ei vasta planeeritav minimaja asukoht miljöö- ja muinsuskaitse nõuetele. Või peab jälgima kohalikke stiilinõudeid – fassaadimaterjal, katuse tüüp ja kuju, värv, akende kujud, jne. Üldjuhul kõige lihtsam saada mini-või konteinermaja paigaldamiseks luba elamurajoonides ja elamiseks kasutatavatel aladel, kus nõuded pole ranged.

Erandjuhtum on puhkemaja. Kui kasutad oma maja vaid teatud aegadel aasta jooksul, siis võib olla see paigaldatud väljaspool tavalisi elamurajoone. Neid alasid nimetatakse puhkealadeks ning nendele kehtivad leebemad piirangud. Vähestel juhtudel on elamiseks suurem vabadus, kui ehitis asub mõnes kogukonnas ning vastab kõikidele nõuetele.

Teatis

Alla 20m2 suurune maja ei vaja ehitusluba ega ehitusteatist, kui alal puudub detailplaneeringu kohustus. Kui Sinu krundile kehtib detailplaneeringu kohustus, näiteks hajaasustusega aladel, peab esitama vastava taotluse kohalikule omavalitsusele. Lisadokumente minimaja üldjuhul ei vaja. Kui täiendavad nõuded 10 päeva jooksul ei saabu, võib ehitusega alustada.

Mõnikord peab asukohta korrigeerima, sest krundil ei pruugi valitud koht kuuluda ehitusalase piirkonna alla. Kui oled juba minimaja rajamisega alustanud ning pole kindel detailplaneeringu nõuetes, esita teatis võimalikult kiiresti.

20-60m2 suurused hooned, mis klassifitseeruvad väikemaja mõiste alla, vajavad alati ehitusteatist, kuid ei vaja enamasti ehitusluba.

Lisaks peab jälgima ka kohaliku piirkonna nõudeid – stiili, muinsuskaitse, miljööväärtuse nõuded, jms. Kui krunt on kaasomand või omanikke on mitmeid, tuleb esitada sellekohased dokumendid ning teiste osapoolte nõusolekud.

Lisanõuded

Väikeehitise, 20-50m2 suurusele ehitisele peab esitama teatise viie tööpäeva jooksul pärast valmimist. Elamiseks kasutatav hoone nõuab kasutusluba, mis vajab omakorda ehitusprojekti.

Lisaks peab jälgima:

• Ehituskeeluvöönd – 5m krundi piiridest, saab vähendada naabri kirjaliku nõusolekuga;
• Krundi suurim lubatud hoonete arv;
• Krundi suurim lubatud ehituse alla jääv pindala;
• Suurim lubatud kõrgus on 5m.

Kui Sinu pisimajal on rattad, saab selle registreerida vagunelamuks ning kasutada elamiseks ka selleks ette nähtud parkimiskohti ning kämpinguid. Siiski peab jällegi silmas pidama, et aastaringselt kasutatav vagunelamu kuulub juba hoonete alla ning vajab ehitusluba.

Aknad ja aiad

Luba ei vaja hoone muudatused, mis ei muuda välisilmet. Erinõuded võivad kehtida, kui mini- või väikemaja asub miljööväärtuslikus piirkonnas. Kui Sa pole kindel, küsi kohalikult omavalitsuselt järgi.

Aiad võib paigaldada ilma lubadeta, va kui selleks on vaja teha kaevetöid. Kui aia paigaldamiseks on vajalik teha kaevetöid, peab selleks saama kirjaliku nõusoleku.

Maja detailid

Kui oled järginud ning täitnud kõik vajalikud seaduslikud piirangud, siis siin on mõned nipid ja näpunäited, mida jälgida oma minimaja puhul.

Vundament

Minimaja üks eelistest on väga lühike tarne- ja paigaldusaeg. Kui suurte elumajade ehitus võib võtta aastaid, siis pisike maja on võimalik valmis teha juba tehases ning selle tarne ja paigaldus võib võtta kõiges kuu. Muidugi võid minimaja ka ise valmis ehitada, kui Sul on huvi, oskused ja mõningad kogemused. Ise ehitamise puhul on soovitatav siiski leida omale kogemustega koostööpartner, kes teab juba ohtusid ning nippe, et luua parimad lahendused.

Väikemaja, mis on suuruses 20-60m2, võtab veidi rohkem aega ning tuuakse kohale mitmes tükis.

Mõlema variandi puhul on oluline, et majal oleks sobiv vundament. Olenevalt suurusest ning kaalust, sobivad väike- ja minimajale enamik vundamente – betoonplokid, vaiad, lint- ja plaatvundament. 

Soovitav on majale vedada ka elektrijuhtmestik, vee- ja kanalisatsiooni torustik. Mõned minimajad on ka ilma kommunikatsioonideta, eriti kui sees elatakse vaid hooajaliselt. See sõltub, milliseks otstarbeks maja ehitatakse. Aastaringseks elamiseks võiksid kommunikatsioonid sees olla. Üüripinna puhul langetab vee- ja kanalisatsiooni puudus tunduvalt hinda.

Planeering

Elu- ja või üüripinnana kasutatav minimaja peab olema väga hästi läbimõeldud. Lisaks säästlikult paigaldatud köök ja vannituba, peab minimajas olema ka piisavalt ruumi panipaikadele. Hästi ja nutikalt loodud lahendused teevad minimajas elamise väga mugavaks.

Mis peaks majas olema?

• Köök – väike külmkapp ja suure pliidi asemel näiteks vaid pliidirauad;
• Vannituba – duši kui pisikesi kraanikausse saab paigutada ka väga väikesele pinnale;
• Piisav ventilatsioon;
• Valgustid – LED-valgustid saab paigutada ka seina sisse;
• Panipaigad – kapid, sahtlid, ning riiulid saab paigaldada ka näiteks diivani ja voodi sisse;
• Ahikütet ja/või õhk-soojuspumpa loetakse praegu optimaalsemateks lahendusteks;
• Lisaistekohti või söögilaua saab ka nutikalt ära peita, kui neid vaja pole;
• Magamisase tehakse ruumi kokkuhoidmiseks enamasti lae alla, nii-öelda teisele korrusele;

Lisaks on mitmeid nippe ning lahendusi veel, mis on aastatepikkuse katse-eksituse meetoditel juba läbiproovitud.

Kokkuvõtteks

Nagu öeldud, mitmekesiseid ning väga häid lahendusi on ka Eesti pakkujate puhul juba väga palju. Kui oled huvitatud väike- või minimajast, vaata kindlasti ka valmislahendusi. Kui soovid ise ehitada, siis leia omale kindlasti asjatundlik partner.