Mis on majavamm?

Üldiselt on levinud arvamus, et majavamm jõudis Euroopasse Indiast umbes 150 aastat tagasi puidu transpordi kaudu. Majavamm on hallitusseen, mis toitub puidust ja tekitab pruunmädanikku. Puit mädaneb ainult hallitusseente tõttu, mis tekitavad pruunmädanikku. Kõik mädanemine ja puidu lagunemine toimub vaid seente elutegevuse tõttu. Samas pole kõik hallitus ohtlik. Majavamm on vaid üks hallitusseente liike. On ka teisi alaliike, näiteks metsvamm, mis tekitavad pruunmädanikku, kuid pole nii elujõulised ega levi nii kiiresti.  

Majavamm moodustab ümara paksu valge servaga pruunika keskelt voltidega viljakeha. Moodustis võib olla kuni 1m laiune ning 2-20mm paksused. Kuigi majavamm kuulub puravikulaadsete seltsi ei kõlba need kohe kindlasti süüa! Kui leiad sellise kuskil kodus nurgas, siis on vamm juba väga kaugele ning üsna kaua põrandas ja seintes arenenud.

Majavammi niidistik levib jõudsalt ning viljakeha moodustamise ajaks võib seda olla põrandates juba meetrite kaupa. Soodsates tingimustes kasvab niidistik kuni 8cm päevas. Vammi eosed on väga elujõulised ning levivad ka õhu teel ühest hoonest teise. Samamoodi levivad need inimese ja loomade kaasabil – näiteks jalanõudele või karvadele kinnitudes, mööbli transpordil, tööriistadega, jms.

Majavamm hakkab arenema, kui kuskil on liigniiskus. See kasvab hästi sisetingimustes niiskel puidul. Tavaliselt algab majavammi levik keldrist, levib esimese korruse põrandasse ning kasvab ka seinte alaosas. Väga harva levib vamm teisele korrusele või katuse alla. Selleks peavad olema tagatud teatud tingimused, näiteks pidev niiskus.

Enamasti on peamiseks seene vohamise põhjuseks veeavarii, lekkiv katus või katkised veerennid, mis tekitavad pidevat niiskust teatud kohtades. Parim temperatuur selle arenguks on 18-20 C ja vamm on eluvõimeline temperatuuridel -5 - +28 C. Kõrget soojust ning madalaid külmatemperatuure organism ei talu ning sureb.  

Majavamm on nii elujõuline, sest suudab läbi seeneniidistiku transportida vett. Samuti pole vaja tingimata vaid puitpinda, et levida, sest niidistik levib ka muul pinnal – plastik, metall, kile, penoplast, kivi jms. Vammi niidistik võib areneda mitu meetrit enne kui leiab omale puitu, millest see toitub. See võib puitmaja hävitada vaid 2-3 aastaga, kui sellele õigel ajal jälile ei jõuta.

Kuidas tuvastada?

Märgid, mille puhul peaks kiiremas korras spetsialistid kutsuma:

• Põranda vajumine;
• Rõske, terav seenelõhn, mis ei lähe ka tuulutusega ära;
• Niiskusplekid seintel, nurkades, põrandal. Majavamm eritab niiskust ning selle elutegevus on silmaga tegelikult nähtav;
• Viljakehad esinevad vaid 50% juhtudest, kuid siis on tegemist juba kaugele arenenud kahjustusega;
• Terviseprobleemid esinevad tihtipeale rõskes halvasti ventileeritud hoonetes. Kui hoones on toimunud niiskuskahjustus, tasub kindlasti kahtlustada seene levikut. Pane tähele tervise sümptomeid – limaskesta ärritus (nohu, köha, kipitavad silmad, jne), väsimus, peavalu, jõuetus;
• Kontrolli üle peamised niisked alad ja ruumid – kelder, põrandatel kapitagused nurgad, kanalisatsiooni- ja veetorustiku ümbrus, valamud jms. Vaata üle ka lekkivad vihmaveetorud ja võimalikud kohad kuhu vesi võib levida. Katusel ning pööningul leidub vammi harva, kuid tasub üle kontrollida lekkivad kohad, katuseaknad, korstnaümbrused ning väljaehitised.

Loe ka: Niiskuskahjused ja hallitus kodus, mida teha?

Mida teha?

Kõik hallitus ei ole majavamm. Kui tuvastad heleda hallituse või mingi arengu niisketes kohtades, kutsu kindlasti kiiremas korras kohale spetsialistid. Vammitõrje tähendab põhjalikku analüüsi ja vajab ka õigeid teadmisi. Keskmine vammitõrje hinnapakkumine algab 540€.

• Lammutus – avatakse põrandad ja seinad, et niidistikule ligi pääseda. Niidistik on silmnähtav.
• Tõrjetööd – puhastus, kuumutus ja vajadusel keemiline tõrje.
• Taastustööd – uued põrandad ning palkide asendus, seinte alaosad.

Oluline on teha kogu vammi eemaldus. Kui kuskile jääb natukenegi niidistikku või eoseid, levib seen üsna kiiresti edasi, sest tõrje on ohustanud organismi ning käivitub ellujäämise programm.

Müüdid ja tegelikkus

• Müüt – piisab viljakeha eemaldamisest. Tegelikult ei piisa. Et vammist lahti saada, tuleb põrandad ja seinad lahti võtta ning teha ulatuslik puhastus.
• Müüt – kõik hallitus on ohtlik. Mitte tingimata, kindlasti tasub vähimagi kahtluse korral kutsuda kohale spetsialistid.
• Müüt – vamm levib vaid vanades majades. See on tõeline ning üsna ohtlik müüt. Majavammile meeldib kõige rohkem just värske puit. Seega võib just 2-5 aastastest majadest leida ulatuslikku vammi levikut, kui seal on toimunud niiskuskahjustus või näiteks soojustus on valesti paigaldatud ning puudub piisav ventilatsioon ning tuulutussüsteem.
• Tegelikkus – majavammi eoseid on kõikjal ning need on elujõulised. Ootavad vaid sobivat keskkonda, et kiiresti arenema hakata.
• Tegelikkus – kui majavamm on majas levinud, ei pea tingimata maja maha põletama, kuid kindlasti peab tegema ulatusliku puhastuse ning remondikulud lähevad tihtipeale üsna kulukaks.