Tuleohutusest ehitusprojekti faasis

Tulekaitse tagamiseks ja rakendamiseks on loodud mitu seadustikku, nimelt “Ehitusprojekti tuleohutusosa” ning “Tuleohutuse seadus”. Seda, kas ehitusprojekt jääb ka ikka nende määruste ja standarditega vastavusse, kontrollib Päästeamet. Et tuleohutus on niivõrd kriitiline ja päevakajaline teema, anname aga kergema lühiülevaade kõige olulisemast.

Kvaliteetne tuleohutuse osa projektis tagab selle, et hoones oleks tule ja suitsu teke ning levik maksimaalselt takistatud. Samuti tähendab see evakuatsiooni läbiplaneerimist nõnda, et päästemeeskondadel oleks võimalik kriisi korral hoonesse ohutult siseneda ja elanikel evakueeruda.

Tuleohutuse osa ehitusprojektis saab kirjeldatud nii seletuskirjadega kui ka graafiliste jooniste näol. Sinna kuuluvad ka muuhulgas näiteks evakuatsioonipääs ja -valgustus, millest mõlemad peavad ka vastavatel joonistel kajastuma. Samuti peavad olema detailselt läbi mõeldud kaitsepaigaldised — piksekaitse, automaatsed signalisatsiooni- ja tulekustutussüsteemid ja -andurid. Lisaks evakuatsioonivalgustusele on oluline ka paanikavastase valgustuse tagamine. Vähemolulised ei ole ka konstruktsiooni pinnakihi ja sisepinna kattematerjalid, ka need peavad olema tuletundlikud. Eelnevat ja ka hoonesse valitud toodete ohutuse astet saate kontrollida tulepüsivusklasside järgi.

Kui teie maja ei ole enam esimeses nooruses ning pole veendunud oma ehitise tuleohutuses, siis võite alati tellida tuleohutusekspertiisi. Selle kaudu saate hinnangu oma küttesüsteemi ja selle seadmete, ühenduslõõride ja näiteks ka korstna ohutuse kohta. Küll aga veenduge ekspertiisi tellimisel, et teenuse pakkujal oleks 6. taseme tuleohutuseksperdi kvalifikatsioon. Selliselt spetsialistilt saate vajadusel abi ka siis, kui teil tekib seonduvaid küsimusi ka kohtus või kindlustusintsidentide puhul. Samuti läheb ekspertiisi tarvis siis, kui taotlete oma ehitisele kasutusluba. Sellisel juhul käiakse üldjuhul tuleohutuse osa üle ehitusprojekti auditi käigus, kus saate tervikliku ja objektiivse tagasiside selle kohta, kuivõrd põhjalikult ja funktsionaalselt see on leidnud kajastamist projektis.

Aktiivne VS passiivne tuleohutus

Õnneks on projekteerijatel mitmeid lahendusi selleks, et tagada ehitise tulekindlus ehk põlengu mittelevimine ja tarindi mittevarisemine. Mõlemad nii aktiivne kui passiivne tuleohutus kujutavad endast olulisi kaitsestrateegiad. Esimene viitab olukorrale, kus tulekahjuga tuleb juba aktiivselt, kiiremas korras tegeleda — see avastada ja ka efektiivselt kustutada. 

Passiivne ohutus tähendab aga turvamist ja ennetamist projekteerimise faasis, nagu tuletõkkesektsioonide ja struktuurse tuleohutuse kaasamist. Teisisõnu, tule puhkemise korral on läbi kavandatud ruumiplaneering nõnda, et tuletõrjujad pääseksid võimalikult ohutult majja ja saaksid seal viibijaid ka ohutult evakueerida. Turvalisus on suurendatud tuletõkkesektsiooni tõttu, mis kujutab endast omaette ruumi, mis takistab suitsu ja tule levikut. See sektsioon moodustub seintest, lagedest ja ustest, mis on tuleresistentsed. Sõltuvat maja suurusest ja materjalide tuleohtlikkusest tuleneb ka selliste sektsioonide arv.

Struktuurne tuleohutus on tagatud aga selliste puidust või terasest talade abil, mis säilitavad ka palangu puhul püsivuse. Nagu ülal mainitud, siis põlengule vastupidavust saab kontrollida toodete tulepüsivusklasside järgi. Sisuliselt tähendab see seda, et konstruktsioonielementide viimistluseks on valitud tuleresistentsed materjalid pihustite või värvide näol, või hoopis paneelid. On olemas ka spetsiaalsed tuletõkkeplaadid, mis turvavad kuumuse eest ja samuti pidurdavad tule puhangu levikut. 

Mis on sagedasteks tulekahju tekkepõhjusteks?

• Katkised/vanad kütte- või elektriseadmed;
• Hooletus ehituse/remondi käigus, nt keevitamisel või kuumaõhupüstoli kasutamisel;
• Suitsetamine, põlema jäetud küünlad;
• Äike;
• Pikk ja kuiv heinamaa;
• Järelevalveta lapsed;
• Järelevalveta toiduvalmistamine või lõkke tegemine/ kulu põletamine.

Kuidas vältida põlengu teket?

Peale kvaliteetse projekteerimistöö mängib olulist rolli ka ohutu ekspluatatsioon ja indiviidi isiklikud elamisharjumused. Küll aga on paar abinõud, mida saab rakendada, et vältida hooletusest tulenevaid hädasid. 

Kasutusele saab võtta tuleohutuspaigaldisi, milleks on näiteks tulehäirekell, suitsuandur, sädemepüüdja, avariivalgusti, tulekustutustekk ja pulberkustuti. Sageli võivad tuulepeadele suurteks abimeesteks olla ka väga lihtsad seadmed nagu munakell või pliiti sisseehitatud taimer. 

Peale seadmete kasutuselevõttu tuleb ka nende korrasolekut kontrollida ja neid regulaarselt hooldada. Näiteks tuleks jälgida, et teie köögikubu oleks puhas, sest tuli levib ventilatsiooni teel pakilise kiirusega. Sama kehtib ka elektrisüsteemide, küttekollete ja korstnate korrashoiu kohta. Näiteks tasub mainida, et kui te peaksite oma majast pikemalt eemal viibima, siis eemaldage seadmed vooluvõrgust või lülitage kogu elekter välja. Seega pidage projekteerimise vältel silmas seda, et kõik seadmed oleksid mugavalt ligipääsetavad. Kriisiolukorras ei mõtle inimene niivõrd selgelt, võiksid kõik kaitsevahendid olla kergesti kontekstist eristatavad ja pilkupüüdvad. 

Projekteerimise etapis pöörake tähelepanu, et kamina või pliidiesised põrandad oleks piisavas ulatuses kivi- või metallkatte all. Küttest rääkides nõuab omaette ettevaatust ka gaasiseadmete kasutamine. Kui soovite hoida näiteks sprinklerite veetorud ja kaablid vaateväljast eemal, siis saab need kavandada näiteks pööningule või keldrisse. Kui soovite tõsta tuleohutuse taset vanemas hoones on võimalus paigaldada torudele ja lõõridele spetsiaalsed tuleohutusseadmed. Lisaks saab tihendada torude ja ventilatsiooni- ning elektrikaablite vuugid näiteks spetsiaalsete paisuvate või silikoonist tihenditega, mis on tavalistest lahendustest tulekindlamad. 

Palju saab ära teha ka suusõnalise harimisega, näiteks korteriühistu puhul tutvustada uutele elanikele evakuatsiooniplaani ning tulekustutite asukohtasid. Mõnikord võib ka väike üldine aia korrashoid olla suureks ennetusabinõuks. Näiteks võivad kuivad lehed või pikk kuiv hein südasuvel kergesti süttida ja tuld edasi kanda — seega tasub oma õu niidetu ja puhtana hoida.

Kokkuvõte

Tegevusi, mida tuleohutuse tagamiseks rakendada on mitmeid, seda mitte üksnes kaitseseadmete paigaldamise näol, vaid juba hoone projekteerimise etapis. Nendeks on erinevad aktiivse tuleohutuse meetmed, mida rakendada põlengu korral ja passiivne tuleohutus ehitise tulekindla struktuuri rajamise abil.

Paraku juhtub suur osa põlengutest puhtalt hooletusest. Siinkohal on aga positiivne see, et olles teadlik, saab ennetamisega paljugi ära ja teha. Väga tihti on tulekahju tekkepõhjused rohkem meie endi kätes ja mõjutada, mõned aga rohkem loodusjõudude, ehitaja ja projekteerija mängumaa. Seepärast tasubki mängida võimalikult riskivabalt ning valida niivõrd tulekindlad lahendused ja tooted oma hoone projekteerimise ajal, kui võimalik.