Seadus

Ehitusseadustiku § 4 punkt 4 eristab lammutamist olenevalt sellest, mis hoone või rajatis selle asemele hiljem ehitatakse. Ehitusseadustikus kirjutatakse: “Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.” 

Ehitusseadustiku § 43 kohaselt peab ehitise täielikult lammutamiseks ehitusteatise taotlenud isik esitama pädevale asutuselt vähemalt kolm päeva pärast ehitise lammutamist selle kohta teatise. Seejärel märgitakse ehitisregistrisse hoone uus staatus ehk hoone on lammutatud.

Projekt

Lammutusprojektis antakse teada, kuidas hoone maha võetakse. Seda infot on vaja eelkõige turvalisuse ja ümbritseva keskkonna jaoks. Lammutusprojektis näidatakse ära neli peamist osa:

• tööde tehnoloogiline järjekord,
• toestuse vajadus,
• tööde organiseerimine,
• lammutusjäätmete maht, võimalik taaskasutamine ja keskkonda säästev ladustamine.

Kuna lammutusprojekti koostamine maksab raha, siis on püüdnud inimesed sellest mööda hiilida, kasutades hoone lammutamiseks teise hoone lammutusprojekti. Seda tehakse eriti sageli siis, kui majad on ülesehituselt sarnased või asuvad naaberkinnistutel. Selline tegevus on lubamatu, sest kuigi hooned võivad paikneda üksteise kõrval, siis on tegu erinevate hoonetega, mille ehitamiseks läks vaja eraldi ehitusprojekti.

Lammutusprojekte väljastavad ehitusfirmad. Üldine tava on see, et kui samalt firmalt tellida ka lammutamine, siis projekti koostamise eest eraldi tasu ei küsita.

Load ja kooskõlastused

Üldjuhul kui soovitakse midagi ehitada või renoveerida, tuleb kõigepealt hankida selleks kohalikult omavalitsuselt luba. Kuna lammutamine kuulub ehituse alla, siis reguleerib seda samuti ehitusseadustik. See tähendab, et hoone mahavõtmiseks on vaja luba taotleda. Kui hoone lammutamiseks luba pole, siis võib selle eest saada trahvi.

Olles koostanud lammutamisprojekti, tuleb ühendust võtta kohaliku omavalitsusega ja taotleda neilt lammutamist lubavat ehitusluba. Pärast seda tuleks ühendust võtta võrguvaldajatega (gaasi- ja elektriettevõtted) ning lammutamine nendega kooskõlastada. Nemad lülitavad enda poolt pakutava teenuse välja.

Kui lammutatav hoone on krundil üksi, siis piisab selle mahavõtmiseks tavalisest lammutusprojektist. Asjaolud võivad minna keerulisemaks, kui lammutatava hoone läheduses on ka teised hooned. Siis võib KOV küsida lammutamise käigu kohta detailset plaani. Lisabürokraatia tuleb ette ka siis, kui hoone asub miljööväärtuslikul alal. Sellisel juhul peab lammutamise kooskõlastama ka muinsuskaitseametiga.

Pärast lammutamist tuleb esitada jäätmeõiend, millega antakse teada, et ehitusjäätmetest on nõuetekohaselt lahti saadud. Seejärel tuleb hoone ehitisregistrist kustutada.

Loe ka: Miks peaks valima lammutustöid teostama spetsialistid?

Maksumus ja aeg

Lammutamisele on raske üldist hinda ennustada, sest see oleneb mitmest asjaolust. Üks olulisemaid tegureid on hoone kaugust prügilast, sest jäätmete utiliseerimine moodustab lammutustöödel suurema osa hinnast. Samuti mängib rolli hoone suurus, materjal ja see, kas jäätmeid on võimalik taaskasutada. Kui hoones on palju metalli, siis on võimalik lammutamisele kulunud raha isegi tagasi saada. Lisaks võib mõelda hoones olnud mööbli ja tehnika müümisele.

Neid aspekte arvestades võib maja lammutamisele ja jäätmete utiliseerimisele kuluda 5000–10 000 eurot. Parima pakkumise saamiseks lisa oma töö Hange.ee ehituskeskkonda.

Lammutamisele kuluvat aega mõjutavad hoone suurus ja töö keerukus, seega tavaliselt varieerub aeg päeva ja nädala vahel. Vana üksikut puumaja on kopaga kerge lammutada, selle jäätmed autole tõsta ja lähedalasuvasse jäätmejaama viia. Betoonist, tellistest või metallkonstruktsioonidest ehitatud hooned võtavad rohkem aega, seda eriti siis, kui need on ühendatud teiste hoonetega. Sellisel juhul tuleb teine maja toestada ja sellele kulub nii aega kui ka raha.

Lammutustööde järjekord

Olenevalt töö keerukusest võivad lammutamise sammud olla erinevad, kuid üldjuhul saab lammutustöid teostada teatud järjekorras:

• Lülita välja gaas, elekter, kanalisatsioon, vesi jne.
• Äärista objekt aiaga, et ebavajalikud inimesed sinna juurde ei pääseks. Lammutamine on ohtlik tegevus ja ala peab olema piiratud.
• Kui hoones on hallitus või asbest, siis peab selle turvaliselt eemaldama vastava loaga asjatundja, et kaitsta objektil olevate inimeste tervist.
• Vii hoonest välja kogu mööbel, valgustus, kaablid, torustik, radiaatorid jne. Kõik need esemed tuleb hiljem eraldi utiliseerida.
• Eemalda aknad, uksed, sisemised ja välimised puidust liistud jne.
• Eemalda katusekivid, konstruktsioonipuit, talad ja fermid.
• Lammuta katus ja seinad. Kui maja on ehitatud tellistest ja need on veel heas seisukorras, siis saab neid tulevikus taaskasutada. Materjal, mida enam vaja ei ole või mida ei saa taaskasutada, läheb hävitamisele.
• Lammuta ülejäänud struktuur, vundament ja nüüd juba üleliigsed kanalisatsioonitorud.