Ehitusprojekti täiendavad projektid

Kui eelnevalt avaldatud artiklites oleme lahti seletanud ehitusprojekti põhiolemuse ja selle erinevad staadiumid, siis seekord anname ülevaate projektidest, mis eelnimetatud täiendavad. Ehitusprojekti koostamine on niivõrd mitmekihiline, et seda võiks võrrelda kui sümfoonia loomisega, kus kõikide instrumentide helid peavad omavahel harmoonias mängima. See koosneb neljast faasist — eskiis-, eel-, põhi- ja tööprojektist. Iga projektifaas hõlmab endas suurt kogumit tehnilistest joonistest, ekspertiiside aruannetest ja seletuskirjadest. See põhjalik kogum tuleb koostada vastavalt riiklikult kehtestatud normide ja nõuete kohaselt. Sama kehtib ka eriosade ja muude projektide puhul. 

Kui teil on vaja oma hoonele üksnes üksikut eriosa projekti, siis paljud projekteerimisbürood koostavad neid ka eraldiseisvatena. Et ehitusprojekt ja ka selle väiksemad alaprojektid valmiksid võimalikult sünkroonselt ja ladusalt on nende erinevate osapoolte nagu tellija, arhitektide, eriosade projekteerijate ning ehitajate koordineerimiseks olemas projektijuht. Tema vastutab selle eest, et info liiguks kõigi osaliste vahel samaaegselt ning et tähtaegadest oleks kergem kinni pidada.

Eriosade projektid:

• Elektriprojekt 
• Küttesüsteemi projekt
• Ventilatsiooni projekt
• Vee- ja kanalisatsiooniprojekt
• Konstruktsiooni projekt
• Sisekujundusprojekt
• Haljastusprojekt / maastikuarhitektuuri projekt

Tehnosüsteemide projektid

Tehnosüsteemide ehk eriosade projekte võivad teostada üksnes projekteerijad, kellel on selleks vajalik luba. Need projektid peavad jääma kooskõlastusse riiklikult ettenähtud ehitusprojekti tingimuste ja ohutusnõuetega. Kuigi eriosade projektid käsitlevad sisus üpriski erinevaid valdkondi, sisaldavad nad kõik üheselt jooniseid, juhendeid, spetsifikatsioone ja seletuskirju projekti planeeritavatest seadmetest ja nende võimsusest ning paiknemisest hoones. 

Elektriprojekt

Selleks, et majja saaks elekter, on esmalt vaja koostada projekt, mis jääks kooskõlastusse seadme ohutuse seadusega. Selle projekti alusel saab hiljem elektrit paigaldav firma oma tööd tegema hakata. Elektripaigaldise projekt käsitleb nii tugev- kui ka nõrkvoolu. See kogum hõlmab endas elektrivarustusega seonduvaid detaile — näiteks elektrijaotuskeskuse jooniseid ning elektripaigaldiste ehk pistikute ja valgustite plaane. Peale tehisvalguse on tarvis esitada arvutused ka päevavalgusest. 

See projekt hõlmab endas ka automaatikaga seonduvat nagu elektrikütet ja piksekaitset. Niisamuti kuulub sinna hulka tänavavalgustuse detailplaneering. Ära tuleb märgistada ka täpne signalisatsiooni ja andmeside paiknemine hoones. Nõrkvoolupaigaldiste all on tarvis välja tuua näiteks arvuti-, telefoni- ja televisioonivõrgud. 

Küttesüsteemi projektid

Hoone kütmiseks on palju võimalusi ja oma valiku langetamisel peaks olema väga hoolas, sest peale ehitamistegevusega alustamist on selles vallas väga raske hiljem ümberkorraldusi teha. Iga kütmismeetodiga kaasnevad nii erinevad paigalduskulud kui ka igakuised väljaminekuid. Variantideks on näiteks kaug-, maagaasi-, õli-, kesk-, maa- või õhkküte. Viimase puhul on valida nii õhk-õhk kui õhk-vesi soojuspumpa vahel. Samuti on levinud meetodiks ka otsene või salvestatav elektriküte. Palju leidub ka ahju või katla ja kamina kasutust, mille puhul kasutatakse küttematerjaliks kas turvast, puitu või selle graanulitel funktsioneerivat kütet.

Kõigi ülaltoodud võimaluste puhul on aga ühtlaselt oluline järgida, et ehitusprojektis oleks välja toodud ka Päästeameti nõuetele sobiv tuleohutusosa. Kütteprojektis on veel lisaks kirjeldatud seadmete arv, asukoht ning nende võimsus. 

Ventilatsiooniprojekt

See osa on vägagi seotud küttesüsteemiga, sest mõlemad on ettenähtud kvaliteetse sisekliima loomiseks. Siin projektis on vajalike energiaarvutuste põhjal ära täpsustatud ka ruumide jahutussüsteem. Kui ventilatsioonisüsteem on liiga vali, siis saab seda reguleerida kas vibroisolaatorite või mürasummutitega. Samuti on oluline, et õhutusseadmeid ja nende komponente saaks hõlpsasti regulaarselt puhastada ja hooldada.

Vee- ja kanalisatsiooni projekt

Nii nagu ka eelnevad eriosad, peab ka see dokumentatsioon olema vastavuses kohaliku omavalitsuse nõuetega, mida peab projekti koostamise järgselt kontrollima. Kui see on sobilik, siis saab pärast veetrasside surve ja liitumiskõrguste väljaselgitamist ühendada teie maja piirkonna veevõrku. Selles projektis joonestatakse lahti nii drenaažitorustikud, väliskanalisatsioon, reovee kogurid ja ka veemõõdusõlmed. Et anda kergemini mõistetav ettekujutlus nimetatud projektis vajaminevast detailsusastmest võib näitena välja tuua, et juhul kui hoonesse planeeritakse ehitada bassein, on tarvis välja tuua ka informatsioon selle vee puhastamise tehnoloogia kohta. 

Konstruktsioonide projektid

Konstruktsioonidest rääkides leiavad ohtralt kasutust nii raudbetoon-, kivi-, puit-, teras- kui ka piirdekonstruktsioonid. Litsentsiga ehitusinsener saab alustada projekti koostamisega siis, kui tal on esmalt olemas piisav informatsioon kinnistu pinnasest. Alles seejärel saab insener hakata programmides vastavaid arvutusi tegema. See töö nõuab äärmist asjatundlikkust ja korrektseid lähteandmeid, mille puudumisel võib kogu hoone kergelt kokku variseda. Siin projektis võetakse arvesse ka näiteks erivajadustega inimeste liikumisvõimalusi ja piirdekonstruktsioonide mürapidavust.

Sisekujundusprojekt

Sisekujundusprojekti tööprojekti faas hõlmab endas möbleeritud ruumilahenduste kujutamist, kus on kindlaks määratud ka lagede, põrandate ja seinade materjalid ning viimistlusviisid. Selles etapis on plaanides, lõigetes ja vaadetes lahti joonestatud ka elektrisüsteem nõnda, et nähtaval on nii pistikute kui valgustite paiknemine ruumides. Tööprojektis on otsustatud ka spetsiifiliste toodete kasuks alustades sanitaartehnikast ja lõpetades kardinatega. Selle projekti raames joonestatakse eritellimusel disainlahendused, mis sobituvat just teie ruumide konteksti.

Haljastus- või maastikuarhitektuuriprojekt

Kui teie valduses on maalapp, kuhu mahub ka parkimisplats, väikesed kõnni- ja sõiduteed, taimede istutusalad või hoopis mõned muud maastikuarhitektuuri valdkonda jäävad objektid, tasub teil koostada ka selle jaoks vastav projekt. Viimasel saab selgelt välja tuua, kuidas hakkavad kinnistul paiknema ülalnimetatud eriosad nagu elekter, välisvalgustus, kütte- ning ka sidetrassid. 

Kokkuvõte

Nagu selgub, hõlmab üks terviklik ehitusprojekt ka hulganisti teisi projekte. Selleks on nii haljastus-, konstruktsiooni-, sisekujundusprojekt ning ka eriosade nagu elektri-, kütte-, ventilatsiooni- vee ja kanalisatsiooni projekt. Kõik need andmekogumid peavad vastama riiklikult kehtestatud ehitusseadustikule, ohutusnõuetele ning ka piirkonna nõuetele. Et olla kindel, et teie hoone saaks olema kvaliteetne, seadusega kooskõlas ning eelkõige elamiskõlblik, siis pöörduge kindlasti kogemustega projekteerija poole. Iga ehitus- ja paigaldustöö algab lõppkokkuvõttes projektis, seega halvasti teostatud ideed on raske platsil ümber mõtestada ja teostada ka vilunud ehitajal.