Mis on maastikuarhitektuur?
Maastikuarhitektuur on valdkond, mille põhituumaks on väliruumi kujundamine. Seda kujunduseriala nimetatakse vahel ka aiakujunduseks, ent tegelikult ei piirdu see ainult privaatsete aedade, vaid ka avaliku sektori linnaruumi disainimisega. Esmakordselt kohtame seda mõistet Lääne maailmas 19. sajandi algses Lõuna-Euroopas inglise keeles rural architecture, kust selle kasutamisega viidati traditsioonilisemale maa-arhitektuurile. Viimase üheks põhiideeks on edendada arhitektuuri nõnda, et looduse ja hoonete vahel püsiks harmooniline ning üksteisega arvestav sõbralik suhestus.
Pärast tööstusrevolutsiooni oleme jõudnud kohta, kus enamus maakera populatsioonist on kolinud linnakeskkonda. Seega on ka maastikuarhitektuuri definitsioon ja valdkond laienenud. Nimelt nõnda, nagu on muutunud meie elukeskkond, on muutunud ka probleemid, mida maastikuarhitektid lahendama peavad. Siiski aga on säilinud ühine nimetaja sellega, millest maastikuarhitektuur kunagi välja kasvas — nimelt on ka tänapäeval eduka maastikuarhitektuuri tunnuseks see, et projekteeritud objekt ei tohiks astuda elusloodusega konflikti.
Maastikuarhitektide pealiseesmärgiks on luua selline keskkond, mis oleks ühtlasi nii kasutaja- ning kui ka keskkonnasõbralik. Peale projekti tellija soovide peavad maastikuarhitektid olema tundlikud ka olemasoleva keskkonna suhtes ja õppima seda eelnevalt tundma — muuhulgas ka seal pesitsevaid loomi, linde ja sealset taimestikku. Lisaks peab maastikuarhitekt projekteerimisel silmas pidama ka erivajadustega inimesi. Et kvaliteetse arhitektuuri tunnuseks ka kontekstispetsiifilisus, peaks seega arvestama teiste kohalike eripäradega.
Arhitekti ülesandeks on täheldada ka seda, mis suunas linn või piirkond areneb ja lähtuda oma töös eelnimetatust. Et arhitektuur kuulub ka kaunite kunstide valdkonda, pole esteetiline ilu vähemolulisem kui praktiline pool. Niisiis võibki öelda, et maastikuarhitektuuri valdkond ühendab endas nii kunsti-, sotsiaal-, inseneri- ja loodusteadusi.
Tänapäeval on maastikuarhitektide tegevusala lai. Nimelt ulatub nende töövaldkond nii väikesemõõtmeliste privaatsete maa-alade disainimisest kuni suuremõõtmeliste riiklike — militaarsete, hariduslike, tööstuslike ja kommertslike projektideni. Viimaste alla kuuluvad näiteks lavad, golfi-, mängu- ja turuväljakud, tänavad, sillad ning koguni ka eraldiseisvad kommuunid. Tööstuslike projektide juures saab välja tuua näiteks kaevanduste projekteerimise. Veel kuuluvad maastikuarhitektuuri valdkonda linna- ja mõisaparkide, aedade, mälestusmärkide, haljasalade ja muude avalike või privaatsete väliobjektide kujundamised. Samuti hõlmab see riiklike looduskaitsepiirkondade, nagu soode ja rabade läbi lahendamist — ehk siis vaateplatvormide, radade, stendide, lõkkeplatside, puhkealade ja ka loomapääsude disainimist.
Et kõik eelnimetatud projektitüübid erinevad üksteisest väga, on tarvis kaasata ka erineva spetsialiseerumisega insenere, ökolooge ja muid eksperte.
Näiteks kuulub maastikuarhitektuuri valdkonda ka jõeäärse ala disainimine. See võib tähendada näiteks platvormide ja ka jalgrattateid, millest viimane propageerib selgesõnaliselt tervisliku eluviisi. Seega võib maastikuarhitekti mõju olla tugev, mõjutades linnaruumi liikluskulgu ja seega ka selle üldist häälestust, väärtushinnanguid ning identiteeti.
Millega maastikuarhitekt tegeleb?
Ka maastikuarhitekti tegemised on mitmekülgsed — sinna kuuluvad nii tööplatsil käimine, selle analüüsimine kui ka järelevalve, kliendi konsultatsioon, projektihaldus, maastiku kujundamine ning ka detailplaneeringu koostamine. Et tööde ampluaa on lai, siis veedavad maastikuarhitektid suure osa ajast küll kontoris klientidega kohtudes ning jooniseid ja makette koostades, ent olulise osa ajast ka ehitusplatsil.
Maastikuarhitektuurne projekt koosneb nagu iga arhitektuurne projekt: eskiisist, põhi- ja ka tööprojektist. Need hõlmavad endas seletuskirju, jooniseid nagu vaateid ja lõikeid, ent ka objekti olulisemate sõlmkohtade detailjooniseid. Lahenduste illustreerimiseks koostatakse tänapäeval lisaks makettidele ja kahedimensioonilistele joonistele ka virtuaalsed 3D visuaalid. Selles ruumilises planeeringus saavad täpse selguse ka rohealad — muru, teede, peenarde, põõsaste, puude ja piirete asetus. Loe lähemalt ka: Ehitusprojekti etapid ja eesmärgid.
Et see ala on niivõrd interdistsiplinaarne, valmib see projekt tihedas koostöös mitme osapoolega. Peale ülalnimetatud partnerite töötavad arhitektid ja tihtilugu ka maa-arendajate, riigi- ja munitsipaalasutustega. Kestahes ka projekti tellijaks ei ole, saab projekt alguse alati aga sarnast radapidi — esmalt kuulab arhitekt ära tellija visiooni ja soovid. Nende esimeste kohtumise vältel peaks maastikuarhitekt saama selge arusaama sellest, milleks ruumi planeeritakse kasutada ning mis on kliendi esteetilised eelistused.
Enamustel tellijatest on olemas ka ligikaudne aimdus eelarvest, ja seeläbi ka sellest, kuivõrd suureks projekt kasvada võib — seega määrab see ette ka olulised piirid. Kui mitmete eskiiside koostamise järel jõutakse meelispärase lahenduseni, siis koostab arhitekt ka äärmiselt detailse füüsilise maketi projekteeritava ruumi tajumiseks. Seal kajastuvad haljastus, hoone struktuurid, kõnniteed ja ka veekogud. Seeläbi saab tellija parema arusaama sellest, kuidas ruum hakkab ehitamisejärgselt välja nägema, sest kõigil ei teki üksnes virtuaalseid joonised, lõikeid ja mudeleid nähes veel piisavalt täpne ettekujutlus. Kuigi arhitekt ise muidugi ehitama ei hakka, peab ta siiski käima käima ehitusplatsil veendumaks, et ehitusprotsess toimub ikka etteantud tööjooniste alusel. Lisaks projektile kuulub maastikuarhitekti pärusmaa hulka kuulub ka rohealade hooldamise läbimõtlemine ja korraldamine.
Kokkuvõte
Maastikuarhitektuur käsitleb nii maa- ja linnaruumi, ning samuti nii privaatset kui ka avalikku ala. Maastikuarhitekti fookuses on mitu aspekti— nii kasutaja- kui keskkonnasõbralikkus, nii funktsionaalsus kui ka esteetiline ilu. Tema töö ei hõlma vaid loominguliste visuaalsete eskiiside koostamist, vaid ka nende tehnilise teostatuse detailne kirjeldus, et ehitaja saaks nende jooniste põhjal ka oma tööd teostada.
Maastikuarhitektuursete projektide hulka kuuluvad näiteks parkide, väljakute, aedade, mälestusmärkide ja paljude teiste ajaloolis-kultuuriliste, tööstuslike ja hariduslike väliobjektide kujundamine. Et see eriala põimib endas nii sotsiaal-, kunsti-, loodus- ja inseneriteadusi, siis nõuab projekt ka erisuguste spetsialistide kaasamist.
