Kuigi materjal iseenesest ei vaja suuri kulutusi, teeb lintvundamendi kalliks just töömahukus, mis seotud peamiselt kaevetöödega. Kogemuste ja teadmistega koostööpartneri abil on töömahukas vundament võimalik rajada ka mõistlike kuludega. Materjalidena kasutatakse raudbetooni, kiviplokke ning paekivi. Vundament jääb külmumispiirist allapoole ning vajab vastupidavuse tõstmiseks väga head soojustust.

Lintvundamenti võrreldakse tihtipeale plaatvundamendiga. Viimane on kallim oma eridetailide tõttu, kuid sobib ka vajuvale pinnasele hästi ning on õigesti paigaldatuna väga vastupidav.

Mida suurem hoone, seda töömahukam on vundament. Lintvundament sobib kõikide majatüüpide aluseks ning rajatakse eelistatult mittevajuvale pinnasele. Soise või liiga kõrge veenivoo puhul peab kasutama plaatvundamenti, mis on küll kallim, kuid vastupidavam. Erinevalt lindvundamendist, kus maja raskus kandub otse kogu vundamendi taldmikule, talub plaatvundament maja raskust ühtlaselt tänu tõmbejõu teguritele. Seetõttu sobib plaatvundament ka soisele pinnasele. Loe lähemalt: Plaatvundamendi ABC.

Lintvundamenti saab ehitada kahel viisil:

Monoliitne vundament: Sobib kõikide majatüüpide puhul ning on äärmiselt vastupidav. Valatakse ühes betoonosas saalungite abil.

Väikeplokkidest lintvundament: Kasutatakse reeglina Fibo kergplokke, millest laotakse betoonist valatud taldmiku peale müüriosa.

Lintvundamendi ehitus:

Nagu enamike ehitusprojektid puhul, on just planeerimine kõige olulisem. Lintvundamendi jaoks kraavide kaevamine on kogu protsessi kõige töömahukam osa. Seetõttu peavad kõik mõõdud ja nurgad ideaalselt klappima. Muidu peab mahukad kaevetööd ümber tegema. Kraavide kaevamiseks on loomulikult soovitatav kasutada koppa, mis teeb töö kiiremaks ning tõhusamaks.

Kui kraavid kaevatud, siis järgmiseks valatakse lintvundamendi põhiosa – betoon. Monoliitse vundamendi puhul paigaldatakse eelnevalt ülitäpselt saalungid, mille sisse valatakse betoon. Kergplokkidest vundamenti valatakse samuti betoon, kuid eelnevalt paigaldatakse kergplokid ning seotakse armatuur.

Plokkidest lintvundament on sama vastupidav ning tõhus nagu monoliitne, kuid vajumine võib-olla veidi ebaühtlasem. Plokkidest vundament sobib paremini kergemate majade aluseks. Vundamendi kaevikupõhi tasandatakse killustiku või liivaga ning tihendatakse korralikult, kuhu paigaldatakse taldmikublokid. Killustiku ja ploki vahele pannakse veidi sobivat tsementsegu, et pehmendada Fibo-ploki ning killustiku vahelist muljumist ning vältida vajumist.  

Kui tegemist on väga raske majaga nagu näiteks kivimaja tuleks kasutada monoliitset lintvundamenti. See hõlmab põhjalikemaid kaevetöid, raketiste, saalungite paigaldust ning betoonitöid.

Monoliitset ning väikeblokkidest vundamenti saab omavahel ka kombineerida. Näiteks suuremat raskust kandvate majaosade alla valatakse vundament ning vähem raskust osade alla paigaldatakse blokid. Betoon valatakse viimases etapis ühtlaselt kogu vundamendi ulatuses. Betoonaluspind kuivab tavaliselt 2 nädalat. Alles seejärel saab hakata vundamendi müüri ehitama.

Müür laotakse samuti kergplokkidest, sirge joone hoidmiseks sobiv näiteks lood või puitrakised. Vundamendi rajamiseks sobib pigem plusskraadidega kuiv ilm. Liigse niiskuse puhul võib segu jääda liiga vedel ning müürikivid ära vajuda.

Kui vundament on valmis, tuleb kogu vundament täiendada ning kindlustada liivaga. Liiv valatakse või aetakse vundamendi ümber korralikult labida või kopa abil.

Kuigi lintvundamenti on võimalik õigete teadmiste ning oskustega ise ehitada, siis parima tulemuse saavutamiseks on vaja spetsialisti abi. Kindlasti on vajalikud masinad segumasin ja kopp. Kogemustega ehitusettevõtetel on olemas vajalikud seadmed ning pakkumine tehakse reeglina koos masinate rendi ning kasutusega.

Mida jälgida lintvundamendi puhul?

Peamised probleemid seisnevad lintvundamendi ebaühtlases vajumises, mille tagajärjel võib kahjustuda ka hoone konstruktsioon ning fassaad. Samuti tuleb maapealne osa isoleerida nii soojuse hoidmiseks kui ka vee vastu. Niiskuskahjustused tekivad enamasti vee mittepiisavas ärajuhtimises majast eemale.

Ebaühtlane vajumine

Peamine vajumise põhjus on ebaühtlane pinnas, mis pole piisavalt tihendatud. Kui projekteerimisel pole arvestatud maja esimese korruse üleminekut teisele korrusele, kus koormus kasvab hüppeliselt. Nendes kohtades on koormuse erinevus nii suur, siis aluspind vajub suurema koormuse all rohkem ning seetõttu vajub ka vundament ebaühtlaselt. Taldmikusse tekivad praod ning vajumine.

Kõik vundamendid vajuvad, kuid just lintvundamendi puhul tuleb raskuse ning koormuste erinevust arvesse võtta. Ebaühtlase vajumise tõttu läbilõigatud taldmikuvöö laseb läbi niiskuse, mis liigub ülespoole lõigates läbi ka ülemised hüdroisolatsioonikihid. See nõrgestab kogu vundamenti, kuid lõhub eriti kiiresti just maja konstruktsiooni.

Hüdroisolatsioon

Niiskus ei tohi pääseda maja konstruktsiooni. Et niiskus ei liiguks ülespoole, tuleb hüdroisolatsioonikihiga tõkestada taldmikuosa vundamendi seinast ning vundament omakorda välisseinast. Need kihid peavad olema korralikult paigaldatud ning kvaliteetsed. Just vundamendist sõltub kogu maja tervis ning pikaealisus.

Lintvundamendi maapinda jääv osa peab olema kaitstud niiskuse eest. Maapealne osa peab olema jällegi hingav ning avatud, et lasta võimalikul niiskustekkel vundamendi seinast välja kuivada.

Madalvundament

...tuleb korralikult soojustada. Lisaks horisontaalsele soojustusele peab soojustus ulatuma kogu vundamendi perimeetri ümber. Enamasti on niiskuse ligipääsetavuse põhjuseks mitte soojustuse puudumine vaid lohakas paigaldus.

Tihtipeale lisatakse vundamendi soojustus just maja valmimise lõppfaasis, kui reeglina on domineerivad jahedam kliima ja külm ning niiskus mõjutab vundamenti. Lõppfaasis tehakse soojustust kiiresti – pole piisavalt liivapatja, mis soojustust paigal hoiaks, soojusplaadid paigaldatakse liiga suurte vahedega või ei kaeta pealtpoolt piisavalt liivaga, mis hoiaks ära soojustuse liikumise. Kvaliteetselt paigaldatud soojustus hoiab ära külmakerked, mis tekivad madalvundamendi alla.

Vee ärajuhtimine

Nagu mainitud, on lintvundamendi suurim vaenlane niiskus ning külm. Kuna vesi on väga hea külmajuht, siis võimaluse korral peaks maja ehitama krundi kõige kõrgemale kohale, et vesi ei koguneks. Samuti aitavad vett ära juhtida pinnakalded.

Maja ei pea ehitama künkale ning kalded ei pea olema suured, kuid võiks jälgida, et maja ümber ei jääks pidama veeloike. Vajadusel ehita majale drenaaž, mis viiks vee majast eemale. Nii saab vundamendi maapealne osa ka võimaliku niiskumise tagajärjel korralikult ära kuivada.

Eelised:

• Sobib kõikidele majatüüpidele;
• Ainus vundament keldriga hoonetele;
• Soodne materjalikulu;
• Vundamendi maasisene osa ei karda külma.

Puudused:

• Väga töömahukas;
• Vajab teadmisi ning oskuseid;
• Madal lintvundament vajab väga head soojustust;
• Väga vastuvõtlik pinnase vajumisele, mis kahjustab vundamenti;
• Vundamendi ehitusel peab arvestama maja erinevate osade raskuskoormusega.

Kokkuvõtteks

Kuigi lintvundamendi ehitus pole iseenesest keeruline, vajab see siiski eelnevaid teadmisi ja erinevaid seadmeid. Lisaks sellele tuleb arvesse võtta materjalide kallist hinda, hilisemate ehitusvigade parandamine võib osutuda vägagi kulukaks kui mitte võimatuks. Vundamendi ehitus on töömahukas ning vajab kindlasti hoolikat planeerimist.