Mida kujutavad endast hõõg- ja LED-lamp?
Hõõglamp jõudis majapidamisse 19. sajandi teisel poolel. Seda arendati drastiliselt edasi kuni 20-ndate keskpaigani, mil jõuti juba pikema elueaga halogeenlambini ja sajandi teises pooles ka kompaktluminofoorlambini. Hõõglambi puhul tuleneb valgus soojusliikumisest läbi väärisgaasi ja terasest hõõgniidi. Sellise lambi värvustemperatuur on kuni 3000 K, ehk sooja valge tonaalsusega. Selline valgustus on meid juba üsna pikalt teeninud. Lisaks ei ole ka nende tootmine ja käsitlemine keeruline, ent kitsaskohana saab siiski välja tuua, et nende valgusviljakus pole kuigi kõrge — kuni 30 lm/W. Samuti küündib nende eluiga harilikult maksimaalselt 2000 tunnini.
LED-lamp aga tähendab sõnasõnalisest tõlkest valgust kiirgavat dioodi. Sedasorti lambi eluea ja valgusviljakuse määratleb see, kuivõrd hästi toimib seal õhuvahetus. Kui tegu on suuremat energiahulka nõudvate valgustite, näiteks prožektoritega, siis vajavad need sisseehitatud sundjahutussüsteemi. Selgema pildi saamiseks võib aga välja tuua, et LED-lambi valgusviljakus võib ulatuda kuni 170 lm/W-ni, ehk siis hõõglambi kõrval oluliselt kõrgema väärtuseni.
LED-valgusti värvustemperatuurist rääkides leidub halogeenidega samas skaalas lampe. Saadaval on ka päevavalguse ja neutraalsema heledusega valgusteid, ehk mille värvitemperatuur on kõrgem — kuni 6500 K.
Mille arvelt saab LED-valgustiga kokku hoida?
Ligikaudu kümnendik kogu maailmas kasutatavast elektrienergiast läheb valgustuse alla. Et selle kulu pealt natukenegi kokku hoida, arendatakse välja üha parema valgusviljakusega ning energiasäästlikumaid lahendusi nagu näiteks LED-lambid.
Põhiline vahe, millest energia kokkuhoid sünnib on see, et pea terve elektrihulk, mida LED-lamp kulutab muudetase valguseks. Kõigest paarkümmend protsenti muutub sellest soojusenergiaks sellal, kui hõõglambi puhul on see protsentide suhe täpselt vastupidine. Siit tuleneb ka loogiline järeldus, et mida vähem kulutatakse elektrit, seda väiksem on ka süsinikujalajälg.
Peale keskkonnasäästlikkuse saame rääkida tarbimise kohal ka rahalisest kokkuhoiust. Seega võib vananenud valgustehnika väljavahetamine uuenenud lahenduse vastu kaasa tuua märkimisväärse võidu. Muidugi, et oleks mainitud, sõltub säästuhulk ka LED-lambi kvaliteedist ja sellele, et toode oleks valmistatud ka vastavalt standarditele. Allpool kirjeldame ka täpsemalt, kuidas valida LED- lampi.
Hõõg- ja LED-lambi võrdlus
Kuigi esmapilgul tunduvad LED-valgustid hinna poolest veidi kallimad on heaks uudiseks see, et üha suureneva nõudluse ja tootearenduse tõttu langeb ka hind.
Erinevalt kuni 2000 tundi kestvast hõõglambist võib LED-lambi eluiga ulatuda üle 15 000 tunni. LED-valgusti tugevuseks on ka see, et ta ei ole niivõrd tundlik lüliti sisselülitamise arvu suhtes sellal kui teise lambitüübi kestvusel mängib see rolli. Huvitavaks erinevuseks on ka see, et LED-valgusti kestvust soodustab külm kliima.
LED-lambi kasutuskohad
Nagu ülal kirjeldatud, siis on võimalik LED-valgustusega energiat kokku hoida, seda just oma suure valgusviljakuse tõttu. Olles vägagi efektiivne valgusandja võib LED-lamp olla mõõtmetelt väike, mis omakorda võimaldab seda asetada ka väikestesse paikadesse ning seeläbi saab mänguliselt ruumidetailidega ümber käia. Rääkides üksikasjadest, on LED-lambi plussiks ka selle hämaruse ja heleduse lihtne reguleerimine nõnda, et see ei kahandaks valgusti näitarve.
Kuidas valida kvaliteetne LED-lamp?
Kuna LED-valgusteid kasutatakse üha enam on mõistagi kasvanud ka nende tootlus ja ka kvaliteedivahe erinevate tootjate seas. LED-valgustite hind on võrreldes hõõglampidega kõrgem on edasimüüjate motivatsioon neid müüa suurem. Et tegu on aga siiski veel areneva ja hõõglampide kõrval oluliselt uuema valdkonnaga ei ole kõik tootjad ja müüjad LED-idele kehtivatest tingimustest päris lõpuni teadlikud. Nii võitegi soetada LED-lambi, mille reaalsed parameetrid ei lange kokku pakendil väljatooduga. Seega pole väga tark soetada kõige odavamaid valgusteid ja mõistlik oleks end kurssi viia, millistele standarditele lambid peaksid vastama. Kõige lihtsamaks mooduseks on kontrollida järele, kas valgustil, mida kaalute soetada, on Euroopa nõuetele kehtiv ENEC-i sertifikaat.
Võimalikud terviseohud
Küll aga on LED-lampide kasutamisele tarvis teada mõningaid asjaolusid, mis võivad meie tervist mõjutada. Isegi kui hõõglamp on piisava katteta ja paigutatud vaateväljas liiga esiletükkivale kohale on võimalik silmi sulgedes kogeda valguslaike. Sellist häirivat nähtust kutsutaksegi valgusräiguseks, ning LED-lambi puhul võib see olla isegi intensiivsem seetõttu, et selle valguse nurk on reeglina laiem. Küll aga töötatakse välja üha enam lahendusi, millel on hajutav optika, et kompenseerida valgusräigust.
Teine oluline teema, mida peaks teadma on LED-valgusti sinine spektriosa. Looduses esinev sinine valgus aitab meie kehale mõista, et tegu on päevase ajaga. Erinevuseks on see, et looduses päevasel ajal esineva sinise valguse intensiivsus on LED-valgusti omast väiksem. Lisaks õhtuti päike loojub, kuid meie poolt kasutatavad lambid ja elektroonika töötavad enamasti ka hiliste õhtutundideni. Sellel on aga paraku väga otsene ja negatiivne mõju meie unerütmile. Niisamuti võib ka igapäevane pidev LED-lampide tugev sinine valgus üle koormata meie silmad.
Kokkuvõte
Ilmselt pole ülaltoodu põhjal keeruline mõista, miks LED-valgustust peetakse mõistlikuks valikuks. Nimelt on kvaliteetse toote puhul tegu kokkuhoidliku lahenduse nii keskkonna kui ka igakuiste arvete vaatevinklist, säilitades ja isegi ületades hõõglampide valgusvõimsuse. Et LED-ide värvitemperatuur võib aga ulatuda üsna kõrge ja külma valguseni, siis peab kindlasti silmas pidama ka nendega kaasnevaid ohtusid juhul, kui kasutate neid valel ajal ja liigsuures koguses, mistõttu on oluline sellel teemal konsulteerida spetsialistidega. Oluline on ka, et soetaksite LED-valgustuse sertifitseeritud tootjalt, kelle tehnoloogiad oleks silmasõbralikud kogu ööpäeva vältel.
