Alati ei ole vaja küttesüsteemi vahetada, et küttekulusid vähendada. Mida tähendab küttesüsteemi amortisatsioon. Miks peaks süsteeme regulaarselt hooldama? Miks küttesüsteem siiski välja vahetada? Kõigest lähemalt allpool.

Küttearveid on mõnikord lihtne vähendada ja seda vaid minimaalsete kuludega. Loe lisaks ka meie artiklit kodu soojustamise kohta siit.

Ühel või teisel viisil vajavad kõik küttesüsteemid hooldust. Olgu selleks korstna, torude ja tarvikute puhastamine või vajadusel väljavahetamine. Kui soovid oma küttekulusid vähendada, kuid ei tea kust alustada, tasub kindlasti appi võtta spetsialist. Konsultant vaatab võimalused üle, sh tubade paiknevuse, korstnad jms ning oskab soovitada kõige optimaalsemat lahendust.

Mõnikord piisab vanema küttesüsteemiga elamusse kõigest õhksoojuspumba lisamisest. See on üks soodsamaid küttelahendusi, mis teeb soojahoidmise mugavaks, automaatseks ja lisaks aitab hoida kokku küttekulusid. Loe meie artiklit küttesüsteemide kohta siit.

Õhksoojuspump

Õhksoojuspumbad on väga levinud, sest süsteem on taskukohane, mugav kasutada ning lihtne paigaldada. Soojuspump koosneb kahest osast: ühest välismoodulist ja ühest või mitmest sisemoodulist.

Peamine, mida tuleb õhksoojuspumba puhul regulaarselt puhastada on siseruumides asetseva puhuri filtrite puhastamine ning vajadusel vahetamine. Samuti peab vahetama aeg-ajalt puldi patareisid. Sellega saab iga kasutaja ise hakkama.

Iga 2-3 aasta järel on soovitav lasta spetsialistil teha suurem hooldus ja kontroll. See hõlmab endas siseosade pesemist, seadme seestpoolt puhastamist tolmuosakestest ning mustusest. Soojuspumpa pestakse ja loputatakse spetsiaalsete vahenditega, mis imenduvad, koguvad mustuse ning liigub koos kondensaadiga seadmest välja. Seadme välismoodul puhastatakse harja ja suruõhu abil.

Isegi siis, kui õhksoojuspumbal pole näiliselt midagi viga, tasub see iga paari aasta järel lasta üle vaadata. Kuigi küttesüsteemi eeldatav eluiga on 10-15 aastat, peab töötavaid osi aeg-ajalt välja vahetama. Soojuspumba ebakorrektsest töötamisest annab märku veider või tavaliselt valjem heli. Kui õhksoojuspump ei anna soojust, tasuks esimese asjana kontrollida, kas siseseade filtrid on puhtad ning vajadusel need puhastada. Kui ka pärast puhastamist ei anna seade soojust tuleb kutsuda spetsialist. Samuti tuleb spetsialist kohale kutsuda, kui seade annab tavaliselt palju rohkem kondensaati välja.

Meeles tasub ka pidada, et soojuspumba pidev puldist sisse-väljalülitamine mõjub seadme elueale sama halvasti kui voolukõikumine. Loe õhksoojuspumba artiklit siit.

Gaasiküte

Tänapäeva gaasikatlad ja -veesoojendid on väga säästlikud, sest kasutavad ära ka kondensaadist tuleva soojuse. Gaasiseadme hoolduse peab alati teostama spetsialist. Korsten püsib enamasti puhtana, sest gaasikütjast väljub vaid veeaur. Peamised probleemid gaasikütt seadmega: halb ventilatsioon, gaasiseade on ühendatud valesse lõõri, suitsulõõris on takistus, vigastatud või korrodeerunud torustik või ühenduskohad, vananenud gaasiseade. Gaasiseadme kohal olev pruunikas kollane lagi viitab sellele, et on probleeme korstnalõõri tõmbega. Ohumärgiks on ka kollane leek gaasiseadmes. Gaasiküttesüsteemilt ei tohi omavoliliselt eemaldada detaile ega seda korrigeerida. Seetõttu tuleb kahtluse korral alati kutsuda spetsialist kontrollima. 

Järjepidev hooldus tagab seadme pikema eluea ja vähendab võimalikke remondikulusid. Lisaks aitab järjepidev hooldus hoida gaasikulu optimaalsena. Hooldust võiks teostada vähemalt kord aastas. Mõnikord peab mõned osad välja vahetama – näiteks andurid ja gaasiseadmed. Hoolduse käigus väiksemad osad ka puhastatakse. Kui gaasiseade teeb veidrat häält või lakkab töötamast, siis enam hooldusest ei piisa.

Loe gaasikütte kohta lähemalt siit. 

Õhk-vesi soojuspump

Regulaarne hooldus tagab süsteemi pikaealisuse ning madalad küttekulud. Seega sõltub õhk-vesi soojuspumba eluiga suuresti sellest kuidas seda hooldatakse ja kasutatakse. Õhk-vesi soojuspumba elueaks peetakse keskmiselt kuni 15 aastat. Soovitav on lasta see hooldustehnikul üle vaadata iga 2-3 aasta järel. Spetsialisti peaks kutsuma seaded kontrollima kui see on hakanud tegema rohkem müra,

Õhk-vesi soojuspumba puhul tuleb enne kütteperioodi ja kohe pärast kütteperioodi kontrollida mudafiltrit ja see vajadusel puhastada. Mudafilter kaitseb ja pikendab seadme eluiga ning takistab korrosiooni teket. Lisaks tule regulaarselt kontrollida, et välise seadme õhusissevõtuvõre poleks poleks lehtede, lume või millegi muuga ummistunud. Lisaks peab silmas pidama, et jää ei ventilaatorile või seadme esivõrele. Probleemide puhul tuleks konsulteerida spetsialistiga. 

Hoolduse käigus puhastatakse filtrid, kontrollitakse küttekandjate lekkeid, rõhuklappide korrasolekut ning paisupaagi vasturõhku. Välisosa puhastatakse sinna kogunenud mustusest. Samuti tähendab regulaarne hooldus, et vaadatakse üle sise- ja välisosa torude isolatsioon, kus ei tohi olla soojaleket. See tagab ka pikaaegselt väikesed küttekulud.

Maasoojuspump

Kui Su kodus on maasoojuspump tuleb keskmiselt 2 korda aastas puhastada mudafiltreid. Seda on lihtne teostada omanikul endal, kuid see peab olema tehtud. Enamik tänapäeva süsteeme on varustatud targa arvutisüsteemiga, mis tuvastab võimalikud vead juba varakult ning annab sellest kasutajale teada. Korralikult seadistamata jäetud süsteem võib oluliselt suurendada küttkulusid.

Soovitatav on lasta süsteem regulaarselt iga 1-3 aasta järel spetsialistil üle vaadata. Spetsialist kontrollib üle kõik elektriseadmed ning ühendused. Lisaks puhastatakse hüdraulika ning vahetatakse välja mittetöötavad osad. Enamike süsteemide garantii on vähemalt 5 aastat.

Päikesepaneelid

Päikesepaneele saab kasutada nii energia kui elektri tootmiseks. Eesti kliimas peab päikeseenergiat alati kombineerima mõne lisaküttesüsteemi variandiga.

Paneelide puhul on oluline, et need oleksid korrektselt paigaldatud ning juhtmed toimiksid riketeta. Kui üks paneel läheb katki, siis lööb see enamasti rivist välja ka teised paneelid. Seepärast on ülioluline, et Sinu kodu päikesepaneelid oleksid paigaldatud spetsialistide poolt, kes korraldavad ka regulaarse hoolduse ning vaatavad üle kõik ühenduskohad.

Küttesüsteemi torustik ja radiaatorid

Maaküte, õhk-vesisoojuspump, elektriküte – nendega seotud põranda- ja/või radiaatoritega küttesüsteem tuleb lasta üle vaadata ning puhastada iga 7-10 aasta tagant. Torustiku puhastamise vajadus sõltub oluliselt vee kvaliteedist (karedus), kuid paratamatul võib sinna sattuda tolmu ning ebavajalikke osakesi, mis torusid ummistavad. Lubjarikas vesi või tekitada radiaatoris katlakivi ja seetõttu väheneb ka küttekeha soojusväljastus. Rohkem kui 15 aastat vana küttekeha puhul ei pruugi enam abi olla ka läbipesul. 

Radiaator soojeneb ebaühtlaselt:

• Ummistumine või probleem tsirkulatsioonipumbaga - võta ühendust spetsialistiga.
• Radiaatorisse sattunud õhku - üleliigse õhu saab välja lasta õhutusventiili kaudu.

Radiaator ei soojene:

• Ventiil on kinni - ava ventiil
• Termostaatventiil on umbes – tuleb konsulteerida küttesüsteemi spetsialistiga või santehnikuga.

Kui märkad torudel või radiaatoritel märgatavat oksüdeerumist või leket tuleks esimesel võimalusel pöörduda spetsialisti poole. Pärast spetsialisti ülevaatamist saab ka selgeks, kas piisab remondist ja hooldusest või tuleb ette võtta küttesüsteemi väljavahetamine. 

Küttesüsteemi väljavahetamine

Kui on plaanis siiski välja vahetada kogu küttesüsteem, siis tuleb leida omale sobiv. Mida suurem maja, seda võimsam peab olema küttesüsteem.

Maaküte on üks hinnatumaid, pikaealisemaid ning säästlikemaid lahendusi Põhjamaades. Süsteem vajab suurt alginvesteeringut ning ka piisavalt maad maakütte torustik paigaldamiseks.

Soodsam, kuid väga levinud variant on õhk-vesi soojuspump. Töötab samal põhimõttel, mis õhksoojuspumbad, kuid on üldjuhul võimsamad, need saab ühendada radiaatori- ning põrandaküttesüsteemi ning samuti toodavad sooja vett.

Pelletiküte on nagu soe ahi, mis on täisautomatiseeritud. Vajab sobivat korstent. Algne investeering on keskmises hinnaklassis, üldjuhul sarnane halupuuga kütmisel, kuid kordades mugavam kuna on automatiseeritud. Lisaks tekib oluliselt vähem tuhka.

Nagu öeldud, on õhksoojuspump üks soodsamaid lahendusi, mis sobib ideaalselt lisaküttesüsteemiks näiteks ahiküttega vanemale kodule. Vajab töötamiseks elektrit, kuid tarbib soojusenergia tootmiseks tõestatult ligi 80% vähem elektrienergiat, kui näiteks elektriradiaator. Lisaks toimib suvel ka jahutajana.

Üha rohkem hakatud paigaldama ka päikesepaneele ning mingil määral ka tuulegeneraatoreid. Kui tuul ei tule eramaja puhul üldjuhul kõne allagi, siis päikesepaneelid sobivad ka eramajale. Algne investeering on kallis, kuid tänapäevane tehnoloogia on juba üsna vastupidav – vähemalt 20-40 aastat.

100% töötavad päikesepaneelid suudavad ära katta keskmise eramaja soojusvajaduse. Siiski on meie laiuskraadi peamine vastunäidustus liiga vähene päikesevalgus. Seetõttu pole päikesepaneelid Eestis ega Põhjamaades väga levinud. Pigem kasutatakse neid integreerituna näiteks maakütte või õhk-vesi soojuspumbaga.

Kokkuvõtteks

Ükskõik, milline küttesüsteem Sul kodus ka pole, see vajab igal juhul regulaarset hooldust, et tagada pikk eluiga ning madalad küttekulud. Parima tulemuse saavutamiseks enda kodu jaoks konsulteeri kindlasti asjatundjaga.