Küttesüsteemi muutmine seaduse järgi

Küttesüsteemi muutmine/vahetamine on ehitusseadustiku mõistes ehitise ümberehitamine juhul, kui sellega muudetakse ehitise välisilmet või olemasolevat küttelahendust. Sellest tulenevalt tuleb kohalikule omavalitsusele esitada ehitusteatis ja ehitusprojekt.

Kütteseadmed, mille muutmisest/paigaldamisest ehitusseadustik teavitama kohustab on näiteks puuahi, pelletikamin või -katel, õhksoojuspump, kaugküte, puu-, gaasi- või söeküttega katel, elektriradiaator, maasoojuspump, õhk-vesisoojuspump jne. Seadusliku kütteseadme asendamise samaväärsega (nt uuema mudeliga agregaadiga) ei ole teavitamiskohustuslik ehitustegevus.

Omavolilise ehituse ohud 

Omavoliline ehitustegevus võib kaasa tuua mitmesuguseid probleeme, mille likvideerimine võib osutuda väga kulukaks. Ebaseadusliku kütteelemendi paigaldamine võib kaasa tuua kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalvest ettekirjutuse või ka trahvi. 

Esmatähtis on, et küttesüsteem oleks ohutu kasutada ja terviklikult välja ehitatud, sest enamus tuleõnnetusi saab alguse (ebaseaduslikest) küttesüsteemidest. Küttesüsteem peab olema paigaldatud vastava kvalifikatsiooniga spetsialisti poolt ja paigalduse kohta peab olemas olema nõuetekohane dokumentatsioon. Dokumentatsioon tuleb kindlasti alles hoida! Loe ka: Kütteüsteemi rajamise ABC  ja Millist küttesüsteemi valida? 

Üks levinud oht, mis puudutab eestkätt vanu maju, on ahjude omavoliline lammutamine. Vanades majades, kus on algusaegadest olnud nii-öelda rasked tulekolded - kahhelahjud, kaminad, võib küttesüsteemide kogukaal koos korstnaga kaaluda isegi mitu tonni. Sellise ahju lammutamisel tuleb arvestada võimalusega, et ahi võib toimida ühtlasi ka kandekonstruktsioonina ja see tähendab, et ülemise korruse ahi toetub alumise korruse ahjule.

Ahju lammutamisel võib seega kandevõime väheneda ja ahi vajub sisse. Lammutades ahju aga ehitusprojektiga, kontrollitakse sellised asjaolud üle ning nii on ka naabrid kursis, et lammutustöid tehakse. Vajalik võib olla ka kandekonstruktsioonidele (põrand, vahelagi) eksperthinnangu tellimine. 

Probleeme võib tekitada ka seadustamata küttelahendusega kinnisvara müümine, sest pank ei pruugi anda ostjale laenu, kui ostetava kinnisvara dokumendid ehitisregistris ei ole korras. Kui kinnisvaratehing tehakse panka kaasamata, kandub seadustamata küttesüsteemi lahendamine uuele omanikule edasi. Kui eelnev omanik ei anna uuele omanikul edasi küttesüsteemi komponentide toimivusdeklaratsiooni (selle annab tootja või edasimüüja), teostusjooniseid ja kasutus- ja hooldusjuhendeid (annab tööde teostaja), siis ei olegi ehitusprojekti tööde seadustamiseks millegi alusel esitada. Sellisel juhul on seadustamise eelduseks selleks vastava pädevusega koostatud spetsialisti eksperthinnang, mis kinnitab, et küttesüsteemi kasutamine on ohutu.

Eksperthinnang peab olema ka korstnale (vastava pädevus on korstnapühkija ja pottsepa kutsetunnistusega isikul), kui sinna soovitakse ühendada uut kütteseadet. Eksperthinnang annab sel juhul kinnituse, et olemasolev lõõr on selleks sobiv. Ekspertidele omistatud kutsetunnistusi saab otsida Kutsekoja kodulehel. 

Lisaks eelnevale võib halb üllatus olla ka kindlustuskaitse puudumine. Kasutusteatise või -loata hoonel ei pruugi kindlustusjuhtumi korral hüvitist loota, kui kahju põhjustab muudetud küttesüsteem. Üldjuhul siiski on kindlustuskaitse ja hüvitamine situatsioonipõhised. 

Kuidas siis ikkagi seadustada?

Kõik ehitised on sissekantud riiklikusse ehitisregistrisse ja seadustatud parameetrid on avalikud. Tehtud tööde seadustamisel ei ole bürokraatiline kadalipp lühem või ka lihtsam - ehitusteatis ja ehitusprojekt tuleb koostada ja esitada täpselt samamoodi. Küttesüsteemi muutmist ei saa seadustada pelgalt andmete esitamise teatisega. Ehitusteatise ja ehitusprojekti menetlemise käigus kaasatakse kooskõlastusse naabrid (eelkõige kortermaja puhul, korteriühistu olemasolul allkirjastab ehitusprojekti esindusõiguslik juhatuse liige) ja vajadusel ka Päästeamet, kes kontrollib lahenduse tuleohutust. Sõltuvalt vajadusest võidakse menetlusse kaasata ka kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikke. Loe ka: 8 viisi, kuidas tõsta oma kodu tuleohutust.

Küttesüsteemi muutmise projektis tuleb esitada seletuskiri, tehnilised joonised, hooldusjuhend ja muudest asjakohased dokumendid nagu näiteks eksperthinnang. Joonistel tuleb ära näidata küttesüsteemi paiknemisskeem, korruseplaanid kütteseadmete, korstnate, ühenduslõõride asukohtadega ja kui küttesüsteemi osa jõuab fassaadile (nt korsten) ka hoone vaated.

Olenevalt, millist küttesüsteemi seadustada, võib-olla ehitusprojekti koostamine jõukohane ka kinnisvara omanikule endale. Näiteks on õhksoojuspumba paigaldamise ehitusprojekt ei ole kuigi keeruline ja selle kohta leidub kohalike omavalitsuste kodulehtedel ka juhendeid ja näidisprojekte. Kahtluse korral või keerukama küttesüsteemi paigaldamisel tuleb kindlasti pöörduda eksperdi poole. 

Seadustamisel peab olema valmis, et ehitusprojektile tehakse märkuseid, mille tõttu tuleb ehitatud lahendust muutma hakata, halvemal juhul tuleb juba välja ehitatud lahendus ümber ehitada. Näiteks ei pruugi valitud õhksoojuspumba asukoht olla kohalikule omavalitsusele sobiv (üldjuhul ei ole kvaliteetse linnaruumi seisukohast sobiv paigaldada välist agregaati hoone esifassaadile või muusse tänavalt väga nähtavasse asukohta) või ka potentsiaalse müra pärast naabrile sobida. Samamoodi võib lahenduse ohutuse osas teha märkuseid nii omavalitsus kui ka Päästeamet. Loe lisaks: Küttesüsteemide probleemid ja hooldus. 

Uued andmed kantakse ehitisregistrisse kasutusteatise alusel, seega ei tohi unustada peale projektikohaste tööde lõppu läbi ehitisregistri ka kasutusteatise taotlemist. Menetlusprotess alates ehitusprojektist kuni kasutusteatiseni võib aega võtta mitu kuud. 

Kokkuvõte

Küttesüsteem olgu korralik ja ohutu. Üks kindel viis selle kinnitamiseks on küttesüsteemi seadustamine. Uuri oma kohaliku omavalitsuse ehituse osakonnast, kas sinu kodus tehtud muudatused tuleb ehitusteatise ja ehitusprojektiga seadustada. 

Küttesüsteemi muutmisel konsulteeri esmalt asjatundjatega - tee selgeks, kas uueks soojuspumbaks annab elektrivõrk vajalikku võimsust, pelletkaminat olemasolevasse lõõri ühendades veendu, et korstna seisund on selleks sobiv. Ja lisaks - küttesüsteem peab olema regulaarselt hooldatud!