Moodsas maailmas ei pea me paljudele küttepuudega seotud küsimustele ise vastuseid otsima, sest erinevad teenusepakkujad on selle töö meie eest juba ära teinud. Kui aga oled ise selles valdkonnas tegev (või soovid alustada) või tahad lihtsalt olla teadlikum, kuidas parimaid küttepuid valida siis saad selle jaoks ise palju ära teha.

Milline puu kütmiseks valida?

Ahju kütmiseks soovitatakse kasutada lehtpuid nagu kask, lepp ja haab. Tegelikult sobivad kütmiseks väga hästi ka okaspuud kuid tuleb arvestada, et need praksuvad ja pilduvad sädemeid, mistõttu ei ole okaspuu hea valik lahtisele kaminale.  Puidu valikul tuleb silmas pidada ka puu vanust. Liiga noore või liiga vana puu puhul langeb selle kütteväärtus. Ekspertide sõnul sobib kõige paremaks küttepuuks 30-40 aastane lehtpuu. Puu vanust saab hinnata traditsioonilise võtte ehk puuringide loendamise põhjal. Kõige küpsem on puu, millel on koore lähedal tihedate vahedega rõngad. See tähistab kasvu peatumist ja selline puu sobib kütmiseks kõige paremini. 

Kütteks saab kasutada ka neid puid, mis on mingil põhjusel ise maha langenud. Koputa kirvega puule. Kui hääl on selge ja kajab hästi, tähendab see, et puu on veel piisavalt terve ja tugev, et sellest küttepuid teha. Nõrgema kaja ja sumeda tooniga puud küttepuudeks hästi ei sobi.

Puudel on erinev kütteväärtus. Kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub puidu põlemisel. 20% puidu niiskuse juures on enamlevinud küttepuude keskmised kütteväärtused järgmised (allikas: Puitkütus 2010, SA Erametsakeskus): 

• kask 1700 kWh/rm
• mänd 1360 kWh/rm
• haab 1330 kWh/rm
• kuusk 1320 kWh/rm
• lepp 1230 kWh/rm

Millal küttepuid teha?

Siinkohal lähevad esivanemate tarkused tänapäevastest teadmistest lahku. Meie esivanemad arvasid, et parim aeg küttepuude tegemiseks on siis, kui puidu sees on mahla vähem ja puit on kuiv ehk talvel. Tänapäevased uuringud on näidanud, et talvel on puidus mahlasid isegi rohkem kui suvel. Talve kasuks räägib aga seegi, et siis on puidus vähem seeni ahvatlevaid lahustuvaid toitaineid ehk vabu suhkruid, samas tärklist, mida seened üldse ei taha, on jällegi rohkem. Tänu külmadele ilmadele on talvel ka vähem putukaid, kes seente eoseid levitaksid.¹

Puid langetama minnes peaks arvestama ka looduskeskkonnaga, et kaitsta metsa pinnast, loomastikku ja taimi ning pidama silmas muid tegureid, et mets tugeva ja elujõulisena hoida.

Selge on see, et kõige paremini põleb kuiv puu. Selleks, et küttepuud kuivaksid tuleb need pärast lõikamist riita või kuuri ladustada nii, et tuul nende vahele pääseks ja ka päike saaks peale paista. Puude väljas kuivatamine ei ole siiski ideaalne lahendus, sest seal puutuvad need kokku erinevate sademetega ja õues on üldine õhuniiskus kõrgem kui sees. Seetõttu soovitatakse ladustada küttepuud väljas nii, et nende koor oleks üleval pool, varju all aga vastupidi nii, et koor oleks allpool. Puid ei tohiks ka liiga tihedalt riita laduda, sest muidu ei pääse õhk nende vahelt liikuma. Riida all peaksid olema aluspuud, mis ei lase maapinnalt küttepuudele niiskust ligi, peal aga ilmastikuolude eest kaitsev kate. 

Tulenevalt oma koostisest kuivavad puud erineva kiirusega. Kõige kiiremini kuivab lepp, kask kuivab aasta ja haab kaks aastat. Pika kuivamisaja tõttu soovitatakse küttepuid varuda juba kevadel ning hoida neid võimalusel soojas ja kuivas ning hästi õhutatud kohas.

Võimalikud ohud ja muud tähelepanekud

Kask on võrdlemisi mahlakas puu, mistõttu tuleks langetatud kask kiiresti halgudeks lõhkuda, et puus leiduv niiskus seda mädanema ei ajaks. Niiskuse puust eraldumist takistab ka kasetoht, mistõttu oleks mõistlik seda pisut eemaldada, et õhk puidu kiudude vahele paremini ligi pääseks.

Toore puu puhul võib vesi moodustada kuni pool halu kaalust. Kuivas puus on niiskust keskmiselt 15-20%. Märjad halud põlevad halvemini ja soodustavad pigi tekkimist, sisaldavad ohtlikke saasteaineid ning nende põlemisel on temperatuur madal.

Ka kuiva puu põletamisel tekivad saasteained, aga oluliselt vähem. Viimastel aastatel on hakatud rohkem mõtlema ka sellele, kuidas puude põletamine, eriti linnakeskkonnas, loodust mõjutab. Puidu põletamisega tekivad peenosakesed, mis võivad süvendada näiteks astmat ja ka muid hingamisteede haigusi. Puutumata ei pruugi jääda ka terve inimese kopsud, sest neidki võivad suitsugaasis peituvad peenosakesed ärritada.

Enda ja keskkonna kaitsmiseks soovitatakse põletada vaid kuivi puid, neid õigesti süüdata ning hoida korstnad ja lõõrid terved ning puhtad. Ühtlasi tuleb meeles pidada, et regulaarselt peab puhastama tuhakambrit või -kasti. 

Küttepuude tellijale

Nagu mitmes teiseski valdkonnas, kasutatakse ka küttepuude puhul mõõtühikuid, mida tellijal peaks teadma, et õige kogus tellida. Ruumimeeter on mahtult 1 m3 suurune kogus halge koos õhuvahedega. Ruumimeetrit arvestatakse kahte moodi: puisteruum on ühe kuupmeetri suurune kogus ebakorrapäraselt kuhjatud halge, laotud ruum ehk riidaruum on üks kuupmeeter riita laotud halge. Tihumeeter on eelmistest tihedam – 1 m3 puitu ilma õhuvahedeta.

Puu langetamise järel lõigatakse need erineva suurusega pakkudeks ja lõhutakse seejärel halgudeks. Halud on erineva pikkusega vastavalt sellele, millise kolde jaoks on need mõeldud. Meetrised halud mahuvad leivaahju, kodudes olevad tavalised ahjud mahutavad enamasti 25-50 cm pikkuseid halge. 

Vajalike seadmete olemasolul saab ka küttepuude tootmisel tekkinud jäägid ära kasutada. Näiteks tehakse puu juurtest tehakse näiteks biomassi ja jääkpuidust pressitakse pelleteid või tehakse haket, mille abil saab kütta erinevaid kütteseadmeid. Puukoort saab kasutada multšiks, mida kasutatakse peenarde, teede, radade ning mänguväljakute katmiseks.

Loe ka: Millist küttesüsteemi valida?