Kümblustünn on koduaia pärl, mis on mõnus ja tervislik ajaviide kogu perele. Enne kümblustünni soetamist oleks mõistlik paar aspekti läbi mõelda. Nimelt, kuhu tünn paigutada, mis materjalide kasuks otsustada ning mitut inimest see mahutama peaks. Lisaks võiks läbi mõelda ka milliseid lisatarvikuid tünnile juurde vajate. Praktiline on tünniga koos soetada ka näiteks trepp ja kaas. Kaane vajadusest kirjeldame täpsemalt juba allpool - trepp on aga tähtis eelkõige ohutuse ja mugavuse huvides. 

Kui soetate täislahenduse, leiate kõige olulisema kasutusjuhendist, kus tuuakse välja tünni iseärasused, nõudmised ja soovitused kütte ning paigalduse kohta. Tähtsamad aspekti ja meelespead, mis kehtivad iga kümblustünni puhul, toome teile aga siinkohal välja.

Mis materjalide vahel valida? 

Kümblustünni sisu juures on laias laastus valida kas puidu või plastiku vahel. Viimased jagunevad veel omakorda akrüüliks, polüetüleeniks ja klaasplastiks. Neid on saadaval eri värvustes ja peavad vastu lausa aastakümneid. Matt polüetüleen ja läikiv klaasplast on hinna poolest veidi odavamad kui näiteks läikiv akrüül.

Puidust kümblustünni puhul mängivad selle kestvuse juures olulist rolli nii puidusort, millest tünn on valmistatud, kui ka hooldamise kvaliteet. Lisaks mõjutab tünni eluiga ka viimistlusviis - näiteks, kas puit on termiliselt töödeldud või mitte. Väga levinud ja võrdlemisi odavaks materjali valikuks kümblustünnide puhul on kuusk. Vastupidavamate sortide sekka kuuluvad aga siberi lehis, haab, sanglepp ja tamm. Kasutusel on aga ka mänd ning hinna poolest krõbedamad tiik ja seeder. Peale puidu ja plasti on saadaval ka tünne, mis on valmistatud roostevabast terasest.

Kuidas kümblustünni paigaldada?

Esmalt tuleks otsustada, kuhu tünn paigaldatakse, kas muruplatsile, terrassile või ehitatakse hoopis terrassi sisse. Viimase variandi puhul saab tünni mingil määral paigaldada ka terrassi külge, ent siiski vajab raskem tünn tuge ehk karkassi. Kui planeerite tünni asetada maapinnale, siis ideaalis vajaks see vundamenti ja ka toetusplokke või poste. Tünn on vaja paigaldada alussammastele nimelt seetõttu, et põhjale säiliks õhu ligipääs ning et säilitada muru. 

Seega sõltub täpne paigaldamisjuhend tünni mõõtmetest, mahust ja ka pinnast, kuhu seda soovitakse asetada. Et arvutada välja, kuivõrd tugevat aluspinda on tarvis, peaksime kuni 250 kilosele tünnile lisama juurde veel ka vee ja inimeste raskuse, ehk lähtuda tuleks maksimaalsest kaalust, mida pind peaks olema suuteline välja kandma. 

Milline on küttesüsteem?

Kümblustünni juurde kuuluvad reeglina kahte sorti ahjud — sisemised ja välimised. Esimesed on küll odavamad, ent neid on veidi ebamugavam hooldada ja kütta. Muuhulgas röövivad nad ruumi pea ühe inimese istekoha jagu.

Ahju suuruse puhul tuleks loogiliselt tuletades lähtuda tünni suurusest. Enamus ahjudest on valmisatud kas roostevabast terasest või merealumiiniumist. Küte toimib tünni puhul kas elektri- või puukütte abil ja vahel ka nende mõlema koostoimel, mil elektrit kasutatakse temperatuuri säilitamiseks ja ka vee filtreerimiseks. Nõnda ei pea vett lausa mitu kuud vahetama, vastasel juhul saab üht ja sama vett kasutada kümblemiseks maksimaalselt vaid kahel korral. Kui murrate pead suure veearve pärast, siis sobib kasutamiseks ka mõne lähedal asuva veekogu vesi. Kümblustünn on võimalik ühendada ka oma koduse küttesüsteemiga ja kasutada vee soojendamiseks ka näiteks gaasi- või pelletikatelt.

Oluline on aga meeles pidada, et kütmisega võib alustada alles siis, kui tünn on veega täielikult täidetud või kui mõlemad ahjust tuleva avad on täielikult vee all. Lisaks ei tohiks tünni veest tühjaks lasta enne, kui tuli on kustunud.

Kümblustünni hooldamine

Kõige parem viis tünni säilitamiseks ja korras hoidmiseks on selle tihe kasutamine. Puitsisuga tünnide puhul on hooldus väga oluline tähtsusega, nimelt sõltub hoolduse kvaliteedist ka nende eluiga. Plastsisuga tünni hooldamine on kordades lihtsam — tarvitseb vaid tünn lahja pesuvahendi ja survepesuri üle lasta ja ongi korras. Puidust kümblustünni puhul ei ole soovitav kasutada tugevat keemiat, kuna see võib imenduda puitu. Lisaks peab olema hoolikas, et ka kõik pingialused ja vahed saaks korralikult harjatud. 

Mõlema materjali vahel on veel teatud erinevusi — näiteks, kui plasttünn vajab kaane peal hoidmist, eelistab puit õhku. Samal ajal kaitseb kaas mustuse ja prahi kogunemise eest, seega võib puittünni puhul hoida küll kaane peal, ent mõistlik oleks jätta ka väike õhuava. Lisaks kiirendab see ka kütmisprotsessi ja pidurdab vee jahtumist. 

Meeles tasub pidada, et olenemata kümblustünni materjalist ei mõju miinuskraadidel vee külmumine neile hästi. Kuuma ilmaga tasub puittünnis hoida vett, et vältida materjali kuivamist ja pragude teket. Kuigi vanasti tünne ei õlitatud, siis et säästa seda ilmastiku mõjude eest, võib välimise puitpinna kas tõrva-, terrassiõli või mõne lakiga iga paari aasta tagant üle käia. 

Kokkuvõte

Nüüdisaegne kümblustünnide valik üsnagi lai ja ka erinevaid tootjaid lisandub üha juurde. Endiselt on laialt levinud puidust kümblustünnid kuid saadaval on ka akrüülist, polüetüleenist, klaasplastist ja isegi roostevabast terasest sisuga tünne. Meeles tasub pidada, et erinevad materjalid on oma eeliste ja puudustega ning nõuavad ka pisut erinevat hooldamist.