Puhasta ja lihvi
Mugavamaks töötamiseks eemalda kapiuksed, et nendega horisontaalsel pinnal töötada. Kuigi lamineeritud pinda on võimalik värvida ka ilma seda lihvimata, siis teeb pinna karedamaks muutmine protsessi lihtsamaks. Lihvi terve pind P120 või P150 liivapaberiga, hoides silma peal ka puidust viimistlusel. Töö lihtsamaks tegemiseks kasuta nurklihvijat, mis teeb protsessi kiiremaks. Seejärel kasuta niisket lappi, et pind tolmust puhastada.
Lihvimise asemel saab kasutada ka kemikaale, mis toimivad kui liivapaber. Kemikaale tuleb mõõdukalt kasutada ja alustada väiksemast pinnast. Kanna vahend kergelt pinnale ja lase sel mõned tunnid kuivada. Hoia puidust viimistlusel silma peal, et kemikaalid seda ei hävitaks.
Kemikaale pole soovitatud kasutada pindadel, millel on suurem sentimentaalne väärtus. Siis kasuta tavalist liivapaberit või lase töö ära teha asjatundjal.
Kruntimine
Kuna lamineeritud pind on sile ja kõva aga mitte poorne, siis see ei võta värvi hästi vastu. Peale lihvimise tuleks kasutada ka tugevat akrüülkrunti, mis on loodud nakkumiseks erinevatele rasketele pindadele. Aine toimib justkui liimina, mis värvi paremini pinnasega liidab. Kui seda ei kasutata, siis võib pind kergesti kahjustada saada või värv kooruda. Kruntimine aitab peita laminaadi värvi. Kruntimisel kanna lamineeritud pinnale üks kiht ja poorsele pinnale kaks kihti.
Pintsel ja värvirull
Iga maaler võib kinnitada, et värvimise teeb lihtsamaks hea ja kvaliteetne pintsel. Uste ja seinte sise- ja väliskülgede värvimiseks saab kasutada ka värvirulli, mis teeb töö kiiremaks. Ääred tuleks värvida väiksema pintsliga, mis aitab värvi ühtlaselt pinnale kanda. Samuti on pintsliga mugavam värvida käepideme juurest.
Asjatundjad soovitavad lamineeritud pinda värvida mitme õhukese kihiga. Ka eeltöödeldud lamineeritud pind võtab värvi aeglaselt vastu, seega peaks laskma ühel värvikihil enne kuivada ja siis see teist korda üle värvida. Ühe paksu kihiga tekib oht, et värv hakkab tilkuma. Äärtesse kogunenud liigse värvi saab niiske lapi abil puhastada.
Pahteldamine
Aastate jooksul võib puidust mööbel paisuda või kokku tõmbuda. Nii võivad kapi eri osade vahele tekkida väikesed vahed. Siis tasub kasutada pahtlit, et need vahed ära täita. Pahteldama peaks toimuma pärast kruntimist, sest siis näeb täpselt, kus vahed on. Tänu pahteldamisele jätab kapp pärast värvimist terviklikuma mulje.
Uued hinged ja käepidemed
Kui juba värvimisega lamineeritud pinnale uus hingamine anda, siis võiks sama teha ka hingede ja käepidemega. Hinged on aastate jooksul kõige rohkem koormust saanud ja vajavad kindlasti värskendamist. Ainuüksi käepideme vahetamisega tundub kapp moodsam.
Ühtlane värv
Värvi ühtlustamiseks tasub kanda esimene kiht värvi pinnale pintsliga ja see siis rulliga üle värvida, et pintsijälgedest lahti saada. Seda tehnikat sobib kõige paremini kasutada kõrge kvaliteediga värvide puhul, mis on isetasanduvad. Nendes on veepõhine emailiga viimistlus ja need kestavad kauem seal, kus on suur kasutuskoormus.
Lihvi värvimiste vahel
Kui oled pinna ühe korra juba ära värvinud, aga see tundub ikka rabe, siis kasuta P200+ liivapaberit, et pind siledamaks muuta. Seejärel puhasta pind niiske lapiga, lase sel kuivada ja kanna peale teine kiht värvi. See ei võta kaua aega, aga lõpptulemus tundub käega katsudes parem.
Lase värvil kuivada ja kõveneda
Pärast tööd ei tasu kapiust kohe tagasi ette panna. Lase värvil korralikult kuivada ja kõveneda, et ei oleks ohtu, et värv vertikaalses olekus gravitatsiooni tõttu vajuma hakkaks. Samuti võivad teise pinnaga kokkupuutumisel uksele tekkida kriimud. Värvipurgil peal on kirjas ka kuivamisaeg.
