Tihti saavad põlengud alguse inimeste hooletusest. Kahju ei pruugi piirduda vaid nende enda varaga, vaid tules võib hävida ka teiste inimeste vara ja halvemal juhul lõppeb ka kellegi elu.
18. juunil kutsuti päästemeeskond välja Jõgeva valda Rohe külla, kus põlema oli läinud saun. Päästjate saabumise ajaks oli saun lausleekides. Tõenäoliselt sai põleng alguse ehitusveast, sest metallist saunakorstna ümber puudusid ohutuskujad. See intsident näitab, kui oluline on lasta ehitusega tegeleda inimestel, kes teavad, mida nad teevad. Selline ehitusviga näitab, et tegu oli kas teadmatus, hajameelsuse või puuduliku ehitusplaaniga.
19. juunil sai Häirekeskus teate, et Harku vallas põleb elumajas saunaruum. Päästjate saabumise ajaks olid elanikud ise suurema osa põlengust kustutanud, päästemeeskond likvideeris põlengu. Elanikega suheldes selgus, et põleng oli alguse saanud kuumale kerisele kuivama jäänud riietest. Selline tegevus pole muidugi mõista normaalne. Põleng toimus elumajas olevas saunaruumis ja tagajärjed oleksid saanud olla veel traagilisemad.
21. juunil tuli Häirekeskusesse kõne, et Ämari alevikus põleb kahekordse maja ühe korteri elutoas diivan. Päästjate saabudes olid kõik korteris viibinud inimesed väljas ja diivan osaliselt kustutatud. Päästjad toimetasid diivani välja ja kustutasid selle siis täielikult. Elanikega vesteldes selgus, et põleng oli alguse saanud sellest, et joobes naisterahvas oli suits suus magama jäänud. Põlengus sai kuuma- ja veekahjustusi ka alumine korter. Hooletust tegutsemisest said kannatada ka inimesed, kes ei olnud põlengu tekkepõhjusega seotud. Võib vaid loota, et osapooled olid kindlustatud.
26. juunil teatati, et Kehra linnas põleb neljakordses majas korter. Päästjate saabumise ajaks olid korteris elanud kolm inimest koos koeraga majast välja saanud – seda tänu töökorras suitsuandurile. Päästjatel kulus põlengu kustutamiseks tund aega. Päästetööde juhi hinnangul võis tuli alguse saada elektrisüsteemi ülekoormusest. See intsident näitab, kui oluline on elektrisüsteemide hooldamine ja nende uuendamine. Need kolm inimest ei ole ainsad, kes on elektrisüsteemi ülekoormuse tõttu kodust ilma jäänud.
2. juulil põletati Mustvee vallas Voore külas vanu voodeid, madratseid ja muud prügi. Päästjad kustutasid lõkke ja teavitasid juhtunust Keskkonnaametit. On teada, et jäätmeid ei tohi põletada. Lõkkes tohib põletada vaid puitu ja taimejäätmeid. Seda peavad tähele panema kõik, kellel on majapidamises tekkinud palju sodi või kes tegelevad lammutustöödega. Kunagi ei tea, kuhu tuli edasi võib levida ja jäätmete põletamisel tehakse keskkonnale kahju.
3. juulil kutsuti päästjad kustutama põlema läinud välikäimlat. Veel enne, kui päästjad kohale jõudsid, olid läheduses viibinud isikud välikäimla juba kustutanud ja päästjatele jäi vaid järelkustutus. Sündmuskohal tehti selgeks, et põleng sai alguse hooletust suitsetamisest. Päästeameti lehte lugedes selgub, et paljud põlengud saavad alguse suitsetamisest ja konide hooletust äraviskamisest. Aastate jooksul on teatatud, et mitmed metsapõlengudki on alguse saanud just suitsukonist. See on hooletus, mis võib kellelegi elu maksta. Päästjad hoiatavad, et pooled hukkunuga tulekahjudest põhjustab hooletu suitsetamine. Alkoholi liigne tarvitamine ja suitsetamine on surmav kombinatsioon. Aastal 2021 hukkus tules 39 inimest.
4. juulil sai Häirekeskus Harku vallas elavalt inimeselt teate, et naabri aias põleb midagi. Kohale läinud päästjad hakkasid kustutama põlema läinud lauahunnikut. Naabritega rääkides selgus, et omanik olevat eelmisel õhtul ära sõitnud, kuid enne seda lõket teinud. Sellest võiski põleng alguse saada. Juhtum näitab, kuidas hooletu käitumine lõkke kustutamisel oleks võinud traagiliselt lõppeda. Kui naabrit ei oleks kodus olnud, siis oleks tuli tuule abil võinud edasi majja, põllule või metsa liikuda ja kahju oleks olnud palju suurem. Inimesed armastavad lõket teha, kuid see kustutatakse rutakalt ja tihti jäävad söed veel põlema. Õnnetuste vältimiseks tuleb lõke alati korralikult kustutada, eriti kui läheduses asuvad majad, abihooned, küttpuud või kergesti süttivad materjalid.
Loe ka: Kuidas vältida hooletusest tekkinud põlenguid? II osa
