Mida teada?
Kodukindlustust pakkuvaid ettevõtteid on Eestis palju ja kuigi üldjoontes on tingimused samad, siis on nende vahel erinevused, millega klient arvestama peaks. Erinevaid pakkumisi uurides selgub, et paljud teenusepakkujad pakuvad kodukindlustuse sõlmimisel soodustust, kui leping sõlmida läbi e-teeninduse.
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKL) andmetel on kodudes kõige suuremaks kahjutekitajaks tuli. Aastas juhtub kindlustatud kodudes umbes 400 tulekahju ja kahju ulatub miljonitesse eurodesse. Lauspõlengute korral võib kahju ulatuda isegi sadadesse tuhandetesse ja ühe kodupõlengu keskmine kahjusumma on ligi 20 000 eurot.
EKL kohaselt toimub igal aastal umbes 11 000 kodukindlustuse kahjujuhtumit. Eesti kodudest on kindlustatud umbes 60%. Seega on veel väga suur hulk inimesi, kes on valmis võimalike riskidega elama ja on valmis kahjud ise tasuma või ei ole valmis kindlustuslepingut sõlmima.
Kindlustusfirmad tahavad kliente leida võimalikult pikaks ajaks, sest see tähendab neile regulaarset sissetulekut. Seetõttu pakuvad firmad pikema lepingu eest erinevaid soodustusi ja väiksemaid osamakseid. On ettevõtteid, kes nõuavad ka omavastutuse summat, mis võib olla vaid 50 eurot, kuid on ka neid, kes seda summat ei nõua, kui tõendatakse ära, et kahjustuse tekitas kolmas isik.
Klientide ahvatlemiseks on ühe lepinguga võimalik kindlustada erinevatel aadressidel asuvaid hooneid ja nendes olevat vara. Firmale oleks parem, kui iga hoone ja selles olev vara on eraldi kindlustatud ja nõuab eraldi osamakseid, kuid konkurentidega võistlemiseks peab möönduseid tegema.
Mida kindlustada?
Iga kodu on erinev ja varade väärtused varieeruvad. Ühetoalises korteris on tõenäoliselt vara vähem kui suuremas, seega on ka väärtus väiksem ja vajadus kindlustada teine. Eesti Kindlustusseltside Liidu kohaselt on ühe- ja kahetoalise korteri vara väärtus selle kokkuliitmisel 10 000–15 000 eurot. Suuremate korterite puhul on vara väärtus isegi 30 000 ja majas võib küündida 50 000 euroni.
Vara ja kodu väärtusest oleneb igakuine kindlustusmakse. Heas korras maja, majaosa või korteri puhul lepingusse summat ei kirjutata, vaid hüvitamise aluseks võetakse taastamiskulud. Oma vara väärtuse pead ise kokku arvutama ja selle abil saad valida kindlustussumma. Soovitatakse kindlustada kogu vara, mitte hakata detaile eraldi kokku lugema. Siis on igakuine makse kõrgem, kuid kogu vara on kindlustatud.
Kindlustuse saab sõlmida nii eramule, korterile, ridaelamule, suvilale, kõrvalhoonetele, nagu garaaž ja saun, alles ehitusjärgus majale jne. Lisaks saab kindlustada koduse vara või teha vastutuskindlustuse, millega hüvitatakse kahju kolmandale inimesele, nt torude lekkest tekkinud kahju naaberkorterile. Samuti saab kindlustada ajutise elamispinna üürikulu, juhuks kui tekib olukord, kus tekib kodukindlustuse kahju, mis on nii tõsine, et vajab suuremat remonti ja mille ajal ei saa kindlustuse võtja elamises sees olla. Sel juhul hüvitatakse talle kolimis- ja üürikulud.
Kodukindlustusega saab katta suurel hulgal vara, alates torustike rikkest või põlengust tekitatud kahjude likvideerimisest kuni jalgratta, mobiili või mööbli kahjustusteni. Enamikel juhtudel maksab kindlustus kinni ettenägematu olukorra järel tekkinud kahju, kuid on ka võimalusi, et kindlustus katab enda tekitatud õnnetusjuhtumite järel tekkinud kahju. Näiteks olukordades, kus kindlustusvõtja või tema lapsed või ka lemmikloomad on kodu või väärtuslikke esemeid kogemata lõhkunud. Loe ka: Vääramatu jõud - mis see on ja miks kindlustus sel puhul raha tagasi ei maksa?
Paljudes kodukindlustuse lepingutes on välja toodud, et isiklikud esemed on nii kodus, kõrvalhoonetes kui ka väljaspool kodu üle kogu Eesti. Nende hulka kuuluvad ka tööarvuti, mobiil, isiklik spordi- ja muu hobivarustus.
Valik- ja koguriskikindlustus
Kindlustusfirmadel on tihti standardpakett, mis määrab ära kindlad objektid ja vara, mida kindlustatakse. On olemas ka valikriskidega kindlustus, mis on reeglina soodsam, kuna katab vähem. Selline kindlustus katab ainult kliendi valitud riskid, mille juhtumise tõenäosus on suurem. Need on reaalsemad riskid, nagu torustiku leke või tulekahju, mida kahjuks tuleb ette sagedamini. Standardpaketis on tavaliselt kaetud ka tormidest või vargusest tulenev kahju. Kui elada kortermaja neljandal korrusel ja majas on mõlemal poolel turvauksed, siis tõenäosus, et keegi korterisse sisse murrab, on väike. Seetõttu ei pea paljud korteriomanikud vajalikuks selle riskida arvestada.
Koguriskikindlustus seevastu annab suurema kaitse erinevate riskide vastu ja hõlmab aknaklaaside purunemist, erinevate elektriseadmete rikke jne. Eks iga inimene otsustab ise, mida ta täpsemalt kindlustada soovib, arvestades seejuures erinevaid potentsiaalseid rikkeid või kahjusid.
Koguriskikindlustus ei kata päris kõike, mis kodus võib juhtuda. See katab kõik ootamatu või ettenägematu sündmuse tagajärjel tekkinud kahjud, kuid mitte neid, mis on kindlustusfirma tingimustes välistatud. Põhipakett katab kahju, mille põhjuseks on tulekahju, loodusjõud, torm (sh tugev tuul, rahe), torustiku leke, vandalism ja vargus. Minipakett katab vaid tulekahju ja tormi tagajärjel tekkinud kahju. See viimane on küll kõige soodsam, aga need kahjud on ka harvad tekkima.
Muud eelised
Tihti ei piirdu õnnetusjuhtumis tekkinud kahju vaid füüsilise vara purunemisega, vaid traagilise sündmuse puhul (nt lauspõleng) võib inimene vajada ka psühholoogilist abi. Ka see käib kodukindlustuse alla, kuid mitte igal pool. Kui see on miski, mida pead oluliseks ja vajalikuks, siis uuri oma kindlustusandjalt, kas nemad need kulud katavad. Kui mitte, siis tasub kaaluda kindlustusfirma vahetamist.
Kodukindlustusega on võimalik asendada kaotatud vara, kui seda ei ole võimalik parandada. Välja üüritava korteri kahjustamisel hüvitatakse kuni 12 kuu saamata jäänud üüritulu ning pakutakse ööpäevaringset koduabi. Nii on võimalik kasutada lukuabi, toruabi, kuivatus- ja koristusteenust ning ehitusteenust.
