Optimaalne õhuniiskuse tase
Õhuniiskuse all peame silmas õhus sisalduva veeauru osakaalu. Ideaalseks tasemeks loetakse suhtelist õhuniiskust vahemikus 40–60%. Aasta lõikes võib see veidi varieeruda, näiteks talvel võib see tase jääda madalamal ehk 35–50% ja suvel 35–65% vahele. Lisaks kõigub õhuniiskuse tase niisketes ruumides nagu näiteks köök ja vannituba rohkem, seega ülaltoodud vahemikud on eeskätt mõeldud eluruumide jälgimiseks.
Kuidas mõõta õhuniiskust?
Õhuniiskuse mõõtmiseks on loodud seadmed nimega hügromeeter ja kodune ilmajaam. Kui hügromeeter näitab suhtelist õhuniiskust ruumis, siis ilmajaam annab kätte ka temperatuurikraadid toas ja väljas. Eriti oluline on kodune ilmajaam peredele, kes vaevlevad mõne kroonilise hingamisteede tõve all.
Liiga niiske õhk
Kui õhuniiskus ületab 70%, siis võivad sellel olla nii tervisele kui ka varale kahjulikud tagajärjed. Näiteks soodustab selline keskkond bakterite, seente ja hallituse kasvu. Isegi kui näitajad on ruumi keskel standardsed, võib siiski kohata hallitust toanurkades. Põhjuseks on see, et akende ja uste läheduses võib temperatuur olla 10–15 kraadi võrra madalam ja sellest tulenevalt ka niiskuse tase kõrgem. Nii võibki ruumis tunda kopituse lõhna ja kogeda allergiaid, astmat ja probleeme hingamisteedes. Lisaks kahjustab selline keskkond isolatsiooni- ja viimistlusmaterjale, mille tulemusel võib värv hakata seintelt maha pudenema.
Mida teha liigsest õhuniiskusest vabanemiseks?
Muutke oma igapäevaseid harjumusi — Vannituba on koht, kuhu koguneb palju niiskust, seega üritage vältida pikki kuumi dušše ning asendage need lühemate ja külmematega. Selle asemel, et kuivatada riideid toas, üritage seda teha õues või kasutage riidekuivatit. Samuti hoidke söögitegemisel toitudel kaaned peal. Lisaks veenduge, et kõik köögi ja vannitoa tasapinnad oleksid puhtad ja kuivad.
Ruumide regulaarne tuulutamine — Selleks, et tagada loomulik õhuvahetus, võiks tube regulaarselt õhutada. Et elimineerida ummistunud õhk ja tagada värske õhuringlus, jätke aknad mõneks ajaks avatuks. Eriti oluline on see pärast vannitoaprotseduure, mil peale uste ja akende avali jätmise lülitage sisse ka tõmbeventilaator. Lisaks ruumide tuulutamisele on oluline ka see, et niiskus ei koguneks sahtlitesse ega kappidesse. Seepärast üritage ka need aeg-ajalt avatuks jätta.
Kütte- ja ventilatsioonisüsteemid — Ülaltoodud meetodid on ajutisemad lahendused, aga on olemas ka tõhusamaid ja püsivamaid viise juhuks, kui õhuniiskuse kontrolli alla saamine on tõsisem probleem. Sellisel puhul tasuks panustada korralikule ventilatsioonisüsteemile, mis on küll esialgu suurem investeering, ent tasub hea tervise nimel ära.
Lihtsamad tiivikuga ventilaatorid tõstavad efektiivselt õhuvoolu ringlust ruumides. Olemas on ka soojustagastusega ventilatsioonisüsteeme, mis eraldavad kas köetud või jahutatud õhku. See omakorda minimeerib veeauru sisaldust õhus ja seeläbi langeb ka niiskuse tase ruumis.
Ventilatsioonisüsteemi filtrite vahetamine — Kui eelnimetatud filtrid on ummistunud, pidurdub õhuvool märkimisväärselt. Seega on oluline korrapärane ventilatsioonisüsteemi hooldus. Aeg-ajalt peaks kontrollima ka seda, kas ventilatsiooniavad sulguvad ja toimivad korrektselt.
Õhukuivati ehk niiskuseimaja — Õhukuivati on seade, mis peale üleliigse veeauru endasse imemise aitab ka stabiliseerida erinevaid lõhnu. Pärast vedeliku endasse kogumist saab vee lihtsalt kuivatist ära kallata.
Liiga kuiv õhk
Õhuniiskus on suuresti seotud temperatuuriga, mida kõrgem on temperatuur, seda madalam õhuniiskus. Kuna külm õhk talletab vähem niiskust kui soe õhk, siis sageli jääb talvel õhk väga kuivaks. Nõnda langeb õhuniiskus tihti lausa alla 30%. Eriti on ohu all vanad keskküttega paneelmajad, kus pole tänapäevaseid ventilatsioonisüsteeme ega aknaid.
Kuiv õhk võib tekitada peavalu, väsimust, ninaverejooksu, raskendada keskendumist ja magamist. Lisaks põhjustab see kurgu, huulte, silmade, naha, silmade ja nina limaskestade kuivust. Peale tervise ohustab kuiv õhk ka puit- ja parkettpõrandaid, mööblit, muusikainstrumente ja dekoratiivesemeid -nagu näiteks maale. Kuivas õhus eraldub õhku rohkem tolmu- ja tekstiilikiudude osakesi ning samuti koorub värv. Madala õhuniiskusega kannatavad ka toataimed, sest veeaur eraldub mullapinnalt kiirelt ega jõua juurteni.
Kuidas õhku niisutada?
Ka siin on olemas ajutisemaid ja püsivamaid lahendusi. Näiteks kuuluvad esimeste hulka toataimede hulga suurendamine ja ruumidesse veega täidetud vaaside asetamine. Mõnikord võib aidata ka ventilatsiooniteede ja filtrite puhastamine.
Kõige vankumatum meetod on õhuniisutaja, mida on saadaval eri suurustes, hinnaklassides ja võimsustes. Kui niisutil on automaatrežiim, siis suudab see ise määrata õhuniiskuse taseme ja funktsioneerida vastavalt. Kui tegemist pole automaatrežiimil õhuniisutiga, siis võib seadistada soovitavaks õhuniiskuse vahemikuks 40–60%.
Kokkuvõte
Õhuniiskuse tase ruumis sõltub aastaajast, toatemperatuurist ja toa funktsioonist. Tervisele mõjuvad halvasti nii liiga kõrge kui ka liiga madal õhuniiskuse tase. Selleks, et määratleda olukord teie ruumides, saab abi anduritest, nagu hügromeetrist või kodusest ilmajaamast. Optimaalne suhteline õhuniiskuse tase jääb 40–60% kanti. Kui õhuniiskuse tase on liiga kõrge, tasub kasutusele võtta ventilatsioonisüsteem, õhukuivati või korrigeerida oma igapäevaseid rutiine. Kui ruumides on liiga kuiv, siis tasub hankida õhuniisuti. Tervet elamist!
