Kellele, mida vaja läheb?

Turvalisuse tagamisel on oluline arvestada keskkonna potentsiaalsete ohtudega. Eesti on õnneks tsiviliseeritud riik, kus kuritegevus püsib reeglina võrdlemisi madalal tasemel. Siiski esineb endiselt sissemurdmisi ja vargusi, eriti era- ja kortermajades, kus mõnikord suhtutakse turvalisusesse liiga kergekäeliselt.

Kortermajades võib ette tulla olukordi, kus hoolimata hoolikast esi- ja tagaukse lukustamisest jäävad need hooletuse tõttu siiski avatuks. Selle tagajärjel võivad näiteks koridoris seisvad jalgrattad ja elektritõukerattad hõlpsasti sattuda varaste saagiks. Näiteks Harjumaal on märgata rattavarguste suurenemist - võrreldes eelmise aastaga on juhtude arv kasvanud lausa 70 protsenti, mis Eesti suurust arvestades on tõepoolest murettekitav.

Tõsi, paljud rattavargused Harjumaal toimuvad päise päeva ajal avalikes kohtades, kus vargad suudavad lukud lihtsalt avada. Siiski, kui varas tõesti soovib sisse murda, leiab ta viisi, kuidas seda teha, olgu tegemist siis avaliku kohaga või privaatse ruumiga.

Uksed

Eelnevalt sai turvauste olemasolust räägitud, kuid tuleb tunnistada, et mitte kõik majad pole selles osas veel kaasaegseid meetmeid rakendanud. Mõnes majas on uksed väga vanad, need püsivad ööpäevaringselt avatuna ega ole kontrollitud, kes hoonesse sisse pääseb. Seetõttu on korteriühistul oluline võtta enda peale vastutus ja paigaldada turvauksed, andes võtmed üksnes majaelanikele. Tänapäeval on mitmeid võimalusi, milline uks panna - kas sellise lukuga, mida saab avada tavavõtmega, kiibiga, koodiga, sõrmejälje või hoopis telefonist vastava rakendusega. 

Aknad

Kortermaja aknad tunduvad olevat sellised kohad, kus vargad või võhivõõrad vaevu püüavad sisse tungida, kuid meeleheitlikus olukorras võib see olukord siiski tekkida. Maja alumistel korrustel asuvad aknad on varaste jaoks haavatavaks punktiks, eriti kui tegemist on vanade akendega. Neid on suhteliselt lihtne lõhkuda ja end majja sisse lubada. Lisaks avavad soojade ilmadega inimesed aknaid ning unustavad need lahti, kui kodust ära lähevad, mis võib samuti olla mugavaks sisenemispunktiks.

Ka lahtised rõdud on soodsad kohad sisse ronimiseks, seega on oluline nende turvalisust tõhustada. See võib tähendada rõdu kinniseks muutmist või korterisse sisenemiseks kasutatava ligipääsu tugevdamist.

Kuigi kinnised rõdud võivad olla turvalisemad mitmes aspektis, on siiski oluline tagada nende õige paigaldus, hooldus ja disain. Lisaks sellele tuleks arvestada ehitusmäärustega ja konsulteerida korteriühistuga, et veenduda, et kinniste rõdude paigaldamine vastab kõikidele nõuetele ning turvalisusstandarditele.

Turvasüsteem

Kuigi enamasti seostatakse alarmsüsteeme ja muid turvalahendusi eramajadega, on mõttekas ka kortermajadel sellele mõelda. Siinkohal võiks kaaluda individuaalseid turvalahendusi igale korterile, kes sellest huvitatud on, sarnaselt elektriautode laadimistaristule. Need, kes veedavad suurema osa ajast kodus või kellel on majapidamises mitu elanikku, ei pruugi ehk seda lahendust vajada. Ent kui nädalavahetusteks suundutakse maakoju või lausa reisile, võib turvasüsteem osutuda väärtuslikuks lahenduseks.

Kaamera

Turvakaamerate paigaldamisel peab korteriühistu kindlasti pöörduma nõu saamiseks mõne juristi või turvafirma poole, kuna nende paigaldamisel tuleb järgida teatud seadusi ja eeskirju. Videovalve korraldaja on andmetöötleja, kes peab järgima isikuandmete kaitse nõudeid. 

Üks oluline aspekt on see, et kaameraid ei tohi paigaldada korteritesse (kuigi iga korteriomanik võib seda teha omal soovil) ning need ei tohi olla suunatud ühegi korteri poole. Turvakaamera võib olla paigaldatud näiteks välisukse poole suunaga majast välja, nii et see jäädvustab vaid majja sisenejad ja mitte rohkemat.

Samuti võib korteriühistu elanikega kokkuleppele jõuda, et kuhu ja millises mahus kaameraid paigaldatakse. Kõikidel elanikel peaks olema võimalus vajadusel juurdepääsuks kaamerate salvestistele ning kortermajas peaks selgelt olema märgistatud, et turvakaameraid kasutatakse.

Suitsu- ja vingugaasi alarm

Kuigi need kaks seadet on päästeameti poolt nõutud ja kohustuslikud igas majapidamises, siis nii see kahjuks igal pool ei ole. Korteriühistul võiks olla suur roll elanike teadlikkuse suurendamisel ja abistamisel, eriti nende jaoks, kellel neid andureid veel ei ole.

Üle Eesti leiab aset erinevates majapidamistes põlenguid ja tihtipeale on just suitsu- või vinguandur see, mis suudab inimelusid päästa. Ehkki suitsu on sageli võimalik näha, ei kehti see vingugaasi kohta, mis teeb selle gaasi veelgi ohtlikumaks kui suitsu. Vingugaasiandur aitab avastada seda nähtamatut ohtu enne, kui olukord muutub kriitiliseks.

Loe ka: Kortermaja tuleohutuse ABC

Valgustus

Igas trepikojas ja ka maja ümbruses võiks olla liikumisanduritega valgustuslahendus, mis võimaldab elanikel liikuda paremini ja turvaliselt. Lisaks aitab see märgata isikuid, kes majale lähenevad või selle ümber liiguvad, isegi kui neil seal viibimiseks põhjust ei ole.

Parkimine

Uusarenduste juurde on igale korterile parkimine selleks ettenähtud alas juba sisse arvestatud, et elanik saaks olla kindel, et tal on alati koht, kuhu enda sõiduk jätta. Parkimisala võib olla varustatud piiratud ligipääsuga, kasutades näiteks kiipe või muid vahendeid, mis raskendavad soovimatute isikute juurdepääsu. Ideaalis võiksid parklates olla ka kaamerad, mis jäädvustavad seal toimuvat tegevust, et kõikvõimalikud küsimused isikliku vara kohta saaksid lahendatud, kui tekivad probleemid.

Vanemate majade puhul võib parkimiskoha loomine ja kasutamise piiramine olla elanikele keerukam, eriti kui majadel on ühine territoorium ja sissepääs. Selles olukorras peaks sissepääs jääma avatuks.

Hooldus

Talvisel perioodil on äärmiselt oluline tagada, et nii maja eest kui ka tagant oleks lumi korralikult lükatud ja teed liivatatud, eriti silmas pidades vanemaid inimesi ja neid, kellel on liikumisraskused. On oluline, et nende liikumine ei oleks takistatud ega muutuks ohtlikuks. Kõigil peaks olema võimalus oma kodust ohutult liikuda igal ajal, seega on korteriühistu ülesanne leida sobiv ja jätkusuutlik lahendus teede korras hoidmiseks, et tagada puhtad ja turvalised liikumistingimused.

Renovatsioonitööd

Vanemate hoonete kontekstis peaks korteriühistu kaaluma katuse, kanalisatsiooni, trepikodade, korstnate jms renoveerimist, et aja jooksul kulunud struktuurid saaksid värskendatud ja tagaksid elanikele turvalise elukeskkonna.