Õnneks on möödas need ajad, kui kõigil korterelamutel ei olnud loodud korteriühistut, ning prügiga seotud temaatika osas otsustas iga majaelanik oma suva järgi. Toimivas korteriühistus on aga võimalik  vaatamata üksikute elanike vastuseisule ehitada välja mugav ja kena prügi kogumise süsteem. Ühiselt välja ehitatud taristu vähendab konteineritele kuluvat pinda ja võimaldab tavalisele olmejäätmete konteinerile lisada juurde ka eri liiki jäätmete mahuteid. Viimane on eriti oluline seetõttu, et keskkonna säästmise eesmärgil kohustatakse üha enam inimesi jäätmete tekkekohal neid liigiti koguma.

Enne parima lahenduse välja töötamist, tuleb arvutada välja, kui suuri prügikonteinereid korterelamu vajab. Seejuures tasub uurida, millistel tingimustel rendib prügivedaja välja paberi- ja pakendi konteinereid, kuna neid tühjendatakse täiesti tasuta. Prügi hulk seejuures ei suurene ja võimalik on olmejäätmete konteiner valida väiksem, mis vähendab prügiveole tehtavaid kulutusi. Ka sorteerimise tulemlikus on suurem, kui eriliigilised kogumismahutid asuvad mugavalt maja vahetus läheduses. Kuna käesoleva aasta lõpus muutub kohustuslikuks ka biojäätmete liigiti kogumine, siis tasub juba eos arvestada ka selle võimaluse loomisega korterelamute juurde.

Kuna iga korterelamu konkreetsed vajadused sõltuvad selle asukohast ja elanike harjumustest, siis tuleb ühiselt valmiva modernse prügiplatsi puhul hoolega läbi mõelda, millistele tingimustele see peab vastama. Kõige lihtsama variandina võib kõvale aluspinnale rentida sobiva suurusega prügikasti, ning mõne väikese maja puhul toimib see täitsa hästi. Samas kui elamu on suurem, esinevad probleemid turvalisusega või häirib majaelanikke suvekuudel prügikastidega kaasnev hais, siis on tänapäeval olemas paremaid variante. Kuna jäätmemajandus on hetkel ühiskondlikult oluline lahendamist vajav teema, siis saab mitmetes omavalitsustes jäätmemaja või süvakogumismahutite paigaldamiseks  korterelamute ümber ka toetust taotleda.

Aiaga ümbritsetud prügiplats

Kui ainsaks probleemiks prügikonteinerite kasutamisel on nende turvamine kõrvaliste isikute eest, siis võib lihtsaima variandina rajada korterelamu juurde aiaga ümbritsetud prügiplatsi. Selline mure esineb enamasti tiheasustuses, kus palju suuri kortermaju asub väga lähestikku ja üksteist isegi oma maja siseselt väga ei tunta. Samuti sellistes elamutes, kus prügiplats asub tiheda liiklusega jalakäijate teele väga lähedal. Eriti soodne on variant neile, kel kõva aluspinnaga plats juba olemas on, kuid esineb prügikastide omavolilist kasutamist möödujate poolt: sellisel juhul tuleb ette võtta vaid aia ehitus. 

Kindlasti tuleks seda varianti eelistada konteinerite lukustamisele. Seda põhjusel, et vaatamata hoolikale ja heaperemehelikule prügikasti kasutamisele kipub see tühjendamise käigus ikkagi määrduma ning seetõttu võib prügikonteineri luku juures askeldamine olla tihti küllaltki ebameeldiv protseduur. Aiavärava lukustamine on tunduvalt mugavam lahendus. 

Jäätmemaja

Veelgi parem lahendus on korterelamu juurde jäätmemaja ehitamine. Lisaks sellele, et antud hoone saab kõrvaliste isikute eest lukustada, ei pääse prügikonteineritele ligi ka loomad ja linnud, kes kasutavad ära iga võimaluse, et endale prügi hulgast meelepärast leida. Samuti on jäätmemaja hoovi peal tunduvalt kenam vaatepilt, kui avatult reastatud konteinerid, ning suure plussina on sellises ehitises prügikastid kaitstud ka ilmastiku, eriti erinevate sademete eest. Kuna jäätmemaja katus kaitseb konteinereid ka otsese päikese eest, siis ei kuumene nad suvel nii kõrgete temperatuurideni kui muidu ja sellega väheneb veidi ka probleem sealt tuleva haisuga.

Jäätmemaja suuruse planeerimisel tuleb arvestada, et sinna peaksid ära mahtuma lisaks segaolmejäätmete konteineritele ka paberi- ja papi, pakendite ja biojäätmete konteinerid. Seejuures peab arvestama, et ühe segapakendikonteineri asemel liigutakse kolme erinevat liiki pakendite kogumise juurde, kuna see võimaldab neid suuremal hulgal taaskasutusse suunata. Lisaks sellele tuleb arvestada, et jäätmemaja ehitusel on vajalik enne töödega pihta hakkamist saada kohalikult omavalitsuselt kooskõlastus või ehitusluba.

Jäätmemajade välisilme saab iga korterelamu valida vastavalt oma maitsele ja valikus on nii võrgust, kui ka erinevates toonides puitlaudisega versioonid, samuti annab neid kahte materjali kombineerida, et varjata inetud konteinerid, kuid samas tagada õhu liikumine hoones. Ka jäätmemaja lukustamisvariante on väga mitmeid, alates tavalisest tabalukust, lõpetades magnetiga fonolukuga. Viimase puhul tuleb jäätmemaja varustada ka elektriühendusega, kuid mugavus, mis sellega kaasneb on seda väärt.

Süvakogumismahutid

Esteetiliselt kena lahendus, mis aitab prügikonteinerite poolt kasutatavat ruumi tublisti kokku hoida on süvakogumismahutid. Nimelt asub nende konteinerite puhul suurem osa mahutist maa all, seega on suured süvakogumismahutid võimalik paigaldada palju väiksemale maa-alale, võrreldes tavaliste prügikastidega.

Kuna mahutid on suuremad, siis ei ole neid vaja ka nii tihti tühjendada, mis aitab kokku hoida prügiveo kuludelt ning boonusena jääb ära ka pidev tüütu kolistamine nendel varahommikutel, kui prügiauto on järjekordsel tühjendusringil. Süvakogumismahutid kõikide eelnevalt nimetatud variantide seast ka kõige haisuvabamad, kuna prügi asub suuremalt jaolt maa all, kus temperatuur on madal. 

Kui korterelamu juurde plaanitakse paigaldada süvakogumismahutid, tuleb kõigepealt uurida järgi, kui sügavale valitud asukohas on võimalik mahuti maasse kaevata. Arvestama peab, et tiheasustusalal võivad takistuseks saada mitmed kommunikatsioonid, nagu vee- või kanalisatsioonitorud või ka elektrikaablid. Siiski on saadaval erineva sügavuse ja diameetriga lahendusi, seega suure tõenäosusega leiab sobiva.

Põhimõtteliselt on saadaval ka ainult maapealsed kogumismahutid, mis ei anna juurde küll mahtu, kuid on oma väljanägemiselt kenamad, kui tavalised konteinerid. Kuna mõningaid jäätmeid on vaja koguda liigiti, siis tuleks ka siinkohal rajada elamu juurde prügiplats, kuhu saab grupiti vajalikud mahutid paigutada. 

Enne vajalike töödega pihta hakkamist, tuleb kindlasti küsida kohalikult omavalitsuselt, millised dokumendid neile seoses ehitusega on vaja esitada.