Koostisosad
Organismid, mis lagundavad orgaanilisi jäätmeid, vajavad eluks nelja koostisosa: lämmastik, süsinik, hapniku ja vesi. Kuna kõik kompostitavad jäätmed sisaldavad süsinikku ja erineval hulgal lämmastikku, tuleb edukaks kompostimiseks lisada õigel hulgal jäätmeid. Seda selleks, et saavutada paras süsiniku ja lämmastiku tasakaal ja kasutada õiges koguses vett ja hapniku, et lõpptulemus oleks võimalikult hea. Ideaalse süsiniku ja lämmastiku tasakaalu saavutamiseks peaks kasutama 25 kuni 30 osa süsinikku ühe lämmastiku kohta - õige tasakaalu saavutamisest räägime lähemalt alljärgnevalt.
Kui hunnikus on liiga palju süsinikku on kompostihunnik palju kuivem ja orgaanilised osad lagunevad aeglasemalt. Liiga palju lämmastikku muudab kompostihunniku aga limaseks ja märjaks ning nii läheb see üsna kiiresti haisema. Seda kõike on võimalik parandada lisades hunnikusse vastavalt lämmastiku- või süsinikurikast materjali.
“Rohelised” lämmastiku jaoks
Lämmastik on kasvamiseks ja paljunemiseksnii loomadele kui ka taimedele oluline element. Kõrgema lämmastikutaseme leiab värske orgaanilise materjaliga ehk “rohelistest” kompostihunnikutest. See aga ei tähenda, et orgaanilised jäätmed oleks ainult rohelist värvi. Roheline viitab hoopis jäätme vanusele ehk tegu on värske jäätmega. Rohkelt rohelist garanteerib lagundajatele paremad elutingimused, mille tõttu nad saavad kasvada ja paljuneda. Kodusest majapidamisest leiab mitmeid rohelisi materjale, mida komposti visata nagu näiteks värskelt lõigatud muru, toidujäätmed ja kohvioad.
Temperatuur
Kuumkompostimine leiab aset, kui roheliste ja pruunide materjalide ning õhu ja vee tase loovad aeroobsetel organismidele eluks sobiliku tingimused. Optimaalseim kõrgeim temperatuur aeroobsel lagunemisel on 55–60 C kraadi. Selle tulemusel lagundavad aeroobsed mikro- ja makroorganismid jäätmeid suurel kiirusel ning paljunevad tempokalt. Lisaks tapab kõrge temperatuur kõik üleliigsed bakterid ja umbrohuseemned.
Järjepidev tuulutamine
Tuulutamine aitab kaasa aeroobse keskkonna loomisele, mille tulemusel orgaanilised jäätmed lagunevad kiiremini. Samuti vähendab tuulutamine ebameeldivat haisu. Soovituslikult peaks suviti hunnikut segama kord nädalas ja talvel iga kolme kuni nelja nädala tagant. Tuulutusprotsessi on võimalik parandada ka torude või keppide abil.
Suurus
Umbes meetri kõrgune kast või hunnik on kompostimise jaoks ideaalne. Aeroobsetele organismidele sobiva temperatuuri loomiseks on vaja suurel hulgal jäätmeid. Hunnikud, mis on suuremad kui 1,5 meetrit, ei lase hapnikul selle keskosas olevate lagundajateni jõuda ning sellist hunnikut on raske ka pöörata. Kui majapidamises on suurel hulgal jäätmeid võiks mõelda mitme hunniku tegemise peale. Alati on mõistlik toidujäätmed või aiast pärinevad jäätmed väiksemateks osadeks lõigata. Mida väiksemad on osad, seda kiiremini need lagunevad.
Asukoht
Komposti jaoks on ideaalne kuiv ja varjualune koht. Seega peaks vältima hunniku rajamist räästa või kehva vee äravooluga kohta, sest vastasel juhul võib hunnik muutuda liiga nätskeks. Samuti on mõistlik rajada hunnik varjulisse kohta, et päike seda liigselt kuivatada ei saaks.
Kompostihunnikut alustades kasuta rohelisi ja pruune materjale vaheldumisi ning lisa kõige peale pruunid materjalid. Hunnik ei pea esimese päevaga saavutama optimaalset kõrgust. On täiesti tavaline aja möödudes lisatakse pidevalt materjale juurde. Vajadusel lisa iga kihi järel ka natuke vett. Seejärel jäta hunnik neljaks päevaks rahule, et esmane lagunemisprotsess saaks pihta hakata. Hiljem saab hunnikut juba regulaarselt segada ja niiskustasemel silma peal hoida.
“Pruunid” süsiniku jaoks
Teine eluks vajalik element on süsinik ja seda leiab palju pruunide taimede materjalist. Süsinik on lagundajate jaoks toiduallikas, mis hoiab neid jäätmete lagundamise ajal elus. Tavalised “pruunid” materjalid, mida hunnikusse lisada, on surnud lehed, oksad, vitsad, võrsed ja ka paber.
Hapnik ja vesi
Nii nagu iga eluks vajalik organism, vajavad ka lagundajaks elamiseks hapnikku ja vett. Et saavutada kodus kompostides kiireim võimalik protsess, tuleb hunnikusse lisada õiges koguses hapnikku ja vett. Kui inimesel ei ole soovi kompostihunnikuga regulaarselt tegeleda, võib kasutada külmkompostimist, kus toimub samuti lagunemise protsess. See on aga palju aeglasem. Optimaalse õhuvoolu saavutamiseks piisab kihtide lisamisest.
Esimene kiht peaks olema jämedakoelistest materjalidest, nagu oksad ja võrsed. See võimaldab hapnikul läbi hunniku liikuda. Teine kiht peaks olema 15–25 cm peenemat materjali nagu näiteks lehed, niidetud muru ja toidujäätmed. Kihtide tegemisel peaks kindlaks tegema, et need materjalid oleks õhukesed, mitte paksemad kui sõrm. Hunnikut tuleks regulaarselt reha või hargiga segada.
Veetase kompostihunnikus peaks olema nagu välja väänatud käsnas. Kui lisada hunnikusse toidujäätmeid, siis on üsna kindel, et neis on piisavalt vett. Kui hunnik tundub liiga kuiv tasub sellele peale kallata vett.
Loe ka: Aiapidamise levinud vead ja kuidas neid vältida: osa I
