Maja projekt
Krundi valikul on hea, kui on olemas juba esmane maja projekt. Nii oskad hästi arvestada näiteks maja asukohaga krundil ning ilmakaartega. Kas soovid välibasseini? Kuhu tuleb aiamaja ning grillimiskoht? Kas tulevikus soovid ehitada oma krundile näiteks külalistemaja? Loe ka meie artiklit: Mida peab teadma enne krundi ostmist?
Samuti peab enne ehitamisega alustamist olema selge maja orienteeruv raskus – korruste arv, üleminekud ning kasutatavad materjalid. Nii oskad arvestada vundamendi nõudeid ning maksumust.
Suur või väike krunt?
Krundi piirangud
Uue krundi ostul peetakse tihtipeale enesestmõistetavaks, et olemas on kõik vajalikud liitumised ning infrastruktuur. Enne lepingu sõlmimist tasub kindlasti üle kontrollida, kas krundi piirile on veetud vesi ja elekter ning kanalisatsioon. Samuti tasub enne ostu isiklikult kohapeal ära käia, et olla kindel vajalike teede olemasolus.
Tundub kummaline, aga kindlasti tasub üle kontrollida ka uue maa-ala otstarve. Pole harv nähtus, kus müüakse elamumaad, kuid registris on tegemist hoopis äri- või põllumaaga. Sellisel juhul ei saagi krundile eramaja ehitada. Maa otstarvet on võimalik küll muuta, kuid enamasti on see aeganõudev ning keeruline protsess.
Autoteed ning liikumisrajad peavad olemas olema juba ehituse ajaks. Olenevalt projektist, peavad raskeveokitele olema kandvad pinnad, kuhu need kinni ei jääks.
Elektri ja veeühenduste rajamisel tuleb olla hoolas, et need ei jääks ette masinate liikumiseks ettenähtud aladele. Olenemata sellest kui sügavale need rajatakse tuleb arvestada ilmastiku ning maa niiskusega ning hoida värskelt rajatud liitumiskohad algselt puutumata, et maa saaks ühtlaselt vajuda ja kõveneda.
Krundi puhastamine
Enne ehituse algust tuleb krunt suures osas puhastada puudest ja võsast. Lisaks maja asukohale, peab tagama ka masinate juurdepääsu. Enne puhastustööde algust peab krundil kindlasti olema raieluba. Samuti tuleb arvestada, et Eestis on riigimetsas on seoses lindude pesitsusajaga raierahu, mis kestab 15. Aprillist 15. Juulini. Lähtuvalt sellest keelab looduskaitseseadus lindude häirimise nii metsas kui ka linnas. Sellel ajal ei tohi metsas puid langetada ega tegeleda ka suurema võsalõikusega. Reeglina ei ole raieluba vaja viljapuu eemaldamiseks. Siiski tasub enne kõrghaljastuse mahavõtmist lähemalt uurida, kas luba võib olla siiski vajalik kohaliku omavalitsuse haljastuse või heakorra eeskirjast.
Krundi puhastamiseks läheb vaja võsalõikurit, koppa kändude välja kiskumiseks, koormarihmu, köisi kokkusidumiseks, sikutamiseks ning äravedamiseks, mootorsaage, kirvest, hekikääre jms.
Kui tegeled raietöödega ise, tasub kindlasti teha põhjalikku uurimustöö – uurida internetist ja/või suhelda asjatundjatega. Puude langetamisel on omad nipid, mis teeb protsessi lihtsamaks ning efektiivsemaks. Näiteks peavad kännud jääma vähemalt 1-1,5m kõrguseks, et neid saaks hästi välja juurida.
Puude langetamisel ning võsa lõikusel on omad võtted ning ohutusnõuded. Krundi puhastus on tihtipeale alahinnatud töö ning ei arvestada nüanssidega, näiteks kui palju aega tegelikult nõuab puu langetamine õigel viisil ning kännu väljajuurimine ja juurte eemaldamine maapinnast. Nagu öeldud, parim lahendus on leida omale hea koostööpartner.
Tee plaan juba varakult – milline maastik võiks olla Su kodu ümber? Võimalusel võta välja võimalikult vähe puid ning võsa. Lihtne on suure kopaga kogu krunt puhtaks teha, aga ei arvestada, mida teeb see kohaliku eluga. Krundil on juba välja kujunenud oma ökosüsteem, mida vähem seda lõhkuda, seda väiksem kahju on kohalikule ning ümbritsevale loodusele.
Langetatud puud on väga hea taaskasutada, näiteks mööbli ning väiksemate esemete valmistamiseks. Samuti saab puud teha küttepuudeks. Oksad ning võsa saab oksapurustajaga teha multšiks, mida on hea kasutada hiljem ilutaimestiku kaitsmiseks, peenarde ning isegi käimisradade valmistamiseks.
Okste äraviimine maksab Eestis 30-35eur/h. Keskmise suurusega krundi puhul peab arvestama 1,5-2 päevaga. Kännud tuleb välja juurida spetsiaalsete masinatega ning selleks tasub kindlasti palgata spetsialist.
Kui krunt on taimestikust puhastatud, tuleb tegeleda veel suuremate kividega. Enamasti tasub need kokku korjata ning kasutada näiteks maastikuarhitektuuris. Samuti saab osta ka kividele äravedamise teenuse, koos kopaga, mis kivid veokisse tõstab.
Tasandamine
Pärast puhastamist tuleb krunt tasandada ning maja ehituseks sobiv asukoht ette valmistada. Muld ning kiviklibu tasub ühte kohta tõsta, kust hiljem on hea kasutada tasandustöödeks.
Maastiku planeerimisel tasub juba siinkohal teada, kus võiksid olla künkad ja kõrgendikud, kus ühtlaselt tasane pind. Loomulikult tuleb kogu krunt ka pärast maja ehitust üle tasandada, mulda juurde tuua, sest ehituseks vajalikud masinad rikuvad maapinda ning muudavad selle ebaühtlaseks.
Oluline on enne maja ehitust, et masinatel oleks piisav ligipääs.
Vundamendi ettevalmistus
Pärast puhastus- ning tasandustöid ongi aeg valmistada ette sobiv koht vundamendi ehitamiseks. Väikemajadele ning keskmises suuruses majadele, kus on kasutatud kergemat materjali, sobib isegi postvundament.
Keskmistele ning suurtele majadele, millele rajatakse kivikatus ning näiteks müürikividest raske fassaad, sobib ainult lintvundament. See on levinuim vundament Eestis, mis on ka ainus variant, kui soovitakse keldrikorrust. Lintvundament eeldab sügavaid kraave, kuhu see paigaldatakse.
Väga niiske krundi puhul tuleb eelnevalt teha kuivenduskraavid. Teine võimalus on plaatvundament, mis on küll suhteliselt kallis, kuid tagab liikumatu vundamendi, mida saab paigaldada ka niiskele ning liikuvale pinnasele.
Loe lähemalt meie artiklit: Millist vundament valida?
Kokkuvõtteks
Kui hakkad uut kodu ehitama on just krundi valik esimene ning väga oluline samm. Puhastustöid ning ettevalmistusi ei tohiks kindlasti alahinnata. Parima tulemuse saavutamiseks leia omale kogemustega asjatundja, kes oskab juba varakult hinnata kõiki asjaolusid ning töödeks kuluvat aega ning finantse.